nende Hageja M Š (isikukood xxx), seaduslik esindaja T Š (isikukood xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja J K (epost: xxx) Kostja J F (isikukood xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja O N (e-post: xxx) 18.05.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista J Filt välja M Š kasuks elatis ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 eurot.
3.Elatis tuleb kanda T Š arvelduskontole nr xxx selgitusega „elatise võlgnevus 2019. aasta eest“.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista J Filt välja M Š kasuks menetluskulu 450 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-19-18671 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.M Š esitas seadusliku esindaja vahendusel 27.11.2019 hagi J Fi vastu elatise nõudes. Hageja taotles elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt jaanuar-november 2019 eest seadusjärgses miinimummääras. Pooled jõudsid 03.01.2019 eelistungil elatise tasumises osaliselt kompromissile. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist alates 01.12.2019. a perekonnaseaduse (PKS) § 101 lgs 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus kinnitas poolte kompromissi 06.01.2020. a määrusega, määrus on jõustunud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest kokku 2970 eurot, s.o 11 kuu eest seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja T Š ja J Fi ühine laps M Š sündinud xxx. Hageja elab koos emaga. Kostja hagejale mingil moel ülalpidamist ei anna. Kostja väited elatise maksmise kohta sularahas ei vasta tõele. Kostja seisukoht
2.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata. Kostjal ei ole vastuväiteid nõude suuruse osas, kuid ta leiab, et on tasunud elatist nõutud ajaperioodi eest sularahas. Kostja märkis elatise sularahas tasumise vihikusse, kuid hageja ema varastas vihiku ära. Samuti võivad elatise tasumist sularahas kinnitada kostja tuttavad, kellelt ta on elatise tasumiseks raha laenanud. Maksimaalne võimalik võlgnevus on 500-600 eurot. Sularahas maksmine toimus põhjusel, et kostja arvelduskonto oli arestitud ja ta ise oli Töötukassas arvel. Kostja elatus juhuslikest tuludest. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 117 järgi oli aastal 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest 1⁄2 oli 270 eurot.
5.Hageja sünni tõendist (tl 5) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise miinimummääras ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest miinimummääras, s.o kokku 2970 eurot.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.
7.Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema 2(4)
2-19-18671 kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
8.Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
9.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
10.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja pidi hagejale andma ülalpidamist taotletud ajavahemiku vältel ning et aastal 2019 kuulus kostjal hagejale tasumisele elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited tuginevad üksnes sellele, et ta on maksnud hagejale elatise tollel ajaperioodil sularahas ning peaaegu kogu ulatuses. Kostja hinnangul võis maksmata jääda vaid ca 500-600 eurot.
11.Kohus on selgitanud kostjale, et tal tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt enda väiteid tõendada. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Seega puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks kasvõi mingis ulatuses. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 01.01.2019-30.11.2019 eest summas 2970 eurot. Elatis tuleb vastavalt hageja taotlusele tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3(4)
2-19-18671
14.TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse. Hageja menetluskulu on 12.05.2020 taotluse kohaselt lepingulise esindaja kulu 810 eurot, s.o õigusabikulu kokku 6,75 töötunni eest, tunni tasu 100 eurot, lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse blankett on olemas kohtu veebilehel ning selle täitmine ja selleks vajaliku teabe hankimine ei võta professionaalsel esindajal aega enam, kui 1 tund. 05.12.2019 kohtumäärus ei olnud mahukas dokument ning sellega tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa ületada 15 minutit. 16.12.2019 vastus ei ole mahukas dokument ning selle koostamise põhjendatud ajakulu ei saa ületada 15 minutit. 12.02.2019 taotluse esitamine oli hageja õigus, küll aga ei nähtu kohtule sellise dokumendi esitamise vajalikkus. Ka ei ole kohus seisukohta menetluse edasise käigus osas küsinud. Ülejäänud toimingud on põhjendatud kogu ulatuses. Kokku on õigusabi ajakulu põhjendatud 3,75 tunni, s.o 375 euro ulatuses, koos käibemaksuga 450 eurot. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 450 eurot.
15.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.