lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-15392/9

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 27.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-15392/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1960
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing INC Partner11008111Sotsiaalkindlustusamet70001975(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-15392

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2015.a kell 15.00 Tartus

Tsiviilasi

A. J. avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Tsiviilasja number

2-15-15392

Menetlusosalised ja nende esindajad

• •

Avaldaja/võlgnik: A. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX, e-post XXX) Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (postiaadress Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected], telefon 50 97 167, 6 645 135)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2015.a

Protokollija

kohtuistungisekretär Nele Loit

RESOLUTSIOON

Välja kuulutada A. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX, e-post XXX) pankrot 27. novembril 2015.a kell 15.00.

Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).

Nimetada pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (postiaadress Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post [email protected], telefon 50 97 167, 6 645 135).

Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 16.12.2015 kell 11.00 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas (asukoht Posti 22, Viljandi, 71020, saal 3) (PankrS § 31 lg 6).

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (PankrS § 31 lg 6).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).

Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo bruto töötasuks 640,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 128,00 eurot, kokku 768,00 eurot (seitsesada kuuskümmend kaheksa eurot ja 0 senti) ja menetluse läbiviimiseks vajalike kulutuste suuruseks 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot ja 0 senti, summa sisaldab käibemaksu).

Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta riigi vahenditest välja ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasu ja kulude katteks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot,

Tsiviilasi nr 2-15-15392

kokku 476,40 eurot (nelisada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti) OÜ INC Partner arveldusarvele nr XXX.

Ülejäänud osas jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

10.Käesoleva määruse p-s 8 märkimata menetluskulud jäävad A. J. kanda.
11.Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusosakonnale PankrS § 40 lg 2 ja äriregistrile), toimetada määrus kätte menetlusosalistele ning punkti 8 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

MENETLUSE KÄIK

15.10.2015.a esitas A. J. kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 3.11.2015 määrusega nimetas kohus A. J. ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. 19.11.2015.a esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 20.11.2015 toimus kohtuistung, kus avaldaja jäi avalduse juurde ja selgitas täiendavalt maksejõuetuse kujunemise asjaolusid. Ajutisel pankrotihalduril täiendavalt, lisaks esitatud aruandele, lisada ei olnud. Võlgnik ja ajutine haldur arutasid kohustustest vabastamise menetluse võimalusi ja perspektiivikust.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja vara menetluskulude kandmiseks võlgnikul ei jätku, kuid tulenevalt PankrS § 171 lg 11, kuulutab kohus välja pankroti. I Võlgniku üldinfo Võlgnik on sündinud XX.XX.XXXX.a. Võlgnik on XXX, tal on XXX, kellest üks on XXX. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seoses pooleliolevaid kohtuvaidlusi käesoleval hetkel ei ole II Andmed võlgniku vara kohta:

2.1.Võlgnikul on alljärgmised arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: • AS SEB Pank XXX, saldo 0,00 EUR • Swedbank AS XXX, saldo 0,00 EUR • Swedbank AS XXX, saldo 4,80 EUR • Nordea Bank AB Eesti filiaal XXX, saldo 0,00 EUR • Nordea Bank AB Eesti filiaal XXX, saldo 0,00 EUR Kõik kontod on arestitud.
2.2.Võlgniku poolt algatatud ning hetkel menetluses olevaid täitemenetlusi ei ole.
2.3.Võlgnik käesoleval hetkel XXX. Võlgnik on tunnistatud XXX, XXX määraks on XXX. Võlgnikule oma maksu- ja Tolliameti andmetel tehtud järgnevaid väljamakseid: Aasta

Maksja ja makse liik

Sotsiaalkindlustusamet (70001975) – pension XXX EEK

Sotsiaalkindlustusamet (70001975) – pension XXX EUR

Sotsiaalkindlustusamet (70001975) – pension XXX EUR

Sotsiaalkindlustusamet (70001975) – pension XXX EUR

Sotsiaalkindlustusamet (70001975) – pension XXX EUR

Tsiviilasi nr 2-15-15392

V. S. O. (XXX) – töötasu XXX EUR

Sotsiaalkindlustusamet (70001975) – XXX XXX EUR

2.4.Maanteeameti andmetel kuuluvad võlgnikule 1982.a. Datsun SG 720 (reg. märk XXX) ja 1988.a. Renault 25 TX (reg. märk XXX). Sõidukid asuvad nn liiklusregistri vanas andmebaasis. Liiklusregister läks alates 19.04.2010.a. üle uuele infosüsteemile, kuhu ei kantud üle sõidukeid, mille registreerimistunnistus oli väljastatud enne 23.11.1999.a. ning millel puudus ammu tehnoülevaatus või andmed oli puudulikud ja uuendamata, mis on märk sellest, et teeliikluses need ei osale või ei ole neid tegelikult olemas. Eeltoodust tulenevalt ei saa ajutise halduri hinnangul lugeda sõidukeid varaks, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada.
2.5.A. J. kuulub 100% suurune osalus (osakapital 40 000,00 krooni) O. J. (registrikood XXX, pankrotis). Tartu Maakohtu 23.09.2009.a. määrusega on välja kuulutatud O. J. pankrot, mistõttu ajutise halduri hinnangul võlgnikule kuuluv osalus täna enam turuväärtust ei oma.
2.6.Maanteeameti andmetest nähtuvalt kuulub võlgniku abikaasa M. J. 1989.a. Mercedes-Benz 300D (reg. märk XXX) ning 1995.a. Mercedes-Benz C 250 (reg. Märk XXX). Autod on soetatud pärast abielu sõlmimist, so XX.XX.XXXX.a. ja XX.XX.XXXX.a. ning kuuluvad seega abikaasade ühisvara hulka. Sõidukitel on ka kehtiv liikluskindlustus. Ajutise halduri hinnangul on autode turuväärtus sõltuvalt tehnilisest seisundist kokku 2 000,00 - 3 000,00 eurot. Ajutine haldur märgib aga, et tegemist on abikaasade ühisomandisse kuuluva varaga, mis eeldab peale pankroti väljakuulutamist ja enne vara müümist, selle jagamist. Arvestada tuleb ka vara jagamisega kaasnevate kuludega.
2.7.Hetkel võlgnikul kinnisvara puudub, võlgnik on talle varasemalt kuulunud kinnisvara võõrandanud ajavahemikul 2007-2009. Võlgnik elab enda XXX kuuluvas talus. Võlgnikule kuuluv tulirelv ja mobiiltelefon ajutise halduri hinnangul märkimisväärset turuväärtust ei oma. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Võlgniku teadaolevad kohustused on kokku vähemalt 45 556,00 eurot. Kuivõrd võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi, suureneb võlgniku kohustuste maht võimalike kohtutäiturite poolt esitatavate tasunõuete näol.
3.1.A. J. kohustus AS SEB Pank ees moodustab 41 415,00 eurot. 09.04.2008.a. sõlmisid O. J. (pankrotis) ja AS SEB Liising liisingulepingu nr. XXX. A. J. on andnud nimetatud liisingulepingule omapoolse käenduse. Tartu Maakohtu 23.09.2009.a. määrusega kuulutati välja O. J. pankrot. Peale pankrotimenetluse algatamist esitas AS SEB Liising võlgniku kui käendaja vastu nõude kogusummas 41 415,00 eurot. Tartu Maakohtu 04.02.2015.a. määrusega tsiviilasjas nr. XXX on kinnitatud nõude tasumise osas kompromiss. Võlgnik kohustust ei täitnud ja 14.08.2015.a. on algatatud nõude sissenõudmiseks täitemenetlus (täiteasi nr. XXX).
3.2.A. J. kohustus O. J. (pankrotis) ees moodustab 3 196,00 eurot. Nõude aluseks on Tartu Maakohtu 10.05.2012.a. kohtulahend tsiviilasjas nr. XXX. Nõude sissenõudmiseks on 03.06.2015.a. algatatud täitemenetlus (täiteasi nr. XXX).
3.3.A. J. kohustus Viljandi Maavalitsuse ees moodustab 534,24 eurot. Nõude aluseks on Viljandi notar K. K. 08.03.2007.a. notariaalne dokument nr. XXX. Nõude sissenõudmiseks on 13.07.2009.a. algatatud täitemenetlus (täiteasi nr. XXX).
3.4.Pankrotiavalduse kohaselt moodustab võlgniku kohustus Creditreform Eesti OÜ ees 74,76 eurot. Võlgnevuse tekkimise ajaks on võlgnik märkinud 2008.a. Ajutisele haldurile ei ole esitatud kohustuse aluseks olevaid dokumente.
3.5.Tartu Maakohtu 04.02.2015.a. määrusega tsiviilasjas nr. XXX on mõistetud A. J. riigi kasuks välja menetluskuludena riigi õigusabi summas 336,00 eurot.

Tsiviilasi nr 2-15-15392

3.6.Lisaks eeltoodule on võlgnik avaldanud, et on kohustatud tasuma igakuiselt elatist 100,00 eurot. Võlgnik täidab kohustust töövõimetuspensioni arvelt. IV Maksejõuetuse põhjustest Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid, puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku kohustused tulevad peamiselt O. J. (pankrotis) eest antud käendustest, mida võlgnik ei ole suutnud täita seoses ebaõnnestumistega ettevõtluses ning terviseprobleemidega. Kuna O. J. (pankrotis) ei ole suutnud oma kohustusi võlausaldajate ees ise tasuda on asutud vastavaid kohustusi välja nõudma käendajalt. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmete põhjal kujunes võlgniku maksejõuetus välja juba hiljemalt 2009.a. lõpuks, kui O. J. (pankrotis) oli sattunud makseraskustesse. 2009.a. lõpuks puudus võlgnikul ka juba igasugune turuväärtust omav vara, mille arvelt oleks olnud võimalik kohustused täita. Samas on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik on hoidunud oma kohustuste täitmisest kõrvale ning on asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel oma vara võõrandama, mistõttu esinevad maksejõuetuse tekkimise põhjustena ka juhtimisvea tunnused. Võlgnik on olukorras, kus tal olid tekkinud probleemid oma kohustuste täitmisel, kinkinud talle kuulunud kinnisvara (O. J. pankrot kuulutati välja 23.09.2009.a., kinnisvara on võõrandatud 2009.a. alguses). Ei ole välistatud, et nimetatud tehingutega võis võlgnik kahjustada võlausaldajate huve. Samas on kõik tehingud tehtud käesolevaks ajaks enam kui 5 aastat enne ajutise halduri nimetamist, mistõttu on välistatud nimetatud tehingute tagasivõitmised peale pankroti väljakuulutamist.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Võlgnik on kinnitanud, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul ei jätku, kuid PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Indrek Lepsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada A. J. pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

Tsiviilasi nr 2-15-15392

MENETLUSKULUD

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Indrek Lepsoo on esitanud tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse, mille kohaselt on ajutine pankrotihaldur teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks võlgniku pankrotimenetluses tööd 8 tundi, tasumääraga 80 eurot/tund. Ajutise halduri tasu kokku 640,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 128,00 eurot, kokku 768 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 72,00 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palus välja mõista riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust 397 eurot ja ülejäänud kanda pankrotivarast. Võlgnik ajutise halduri taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest välja maksta Indrek Lepsoo töötasu summas 397 eurot. Ülejäänud osas jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Tasu ja kulud palus haldur kanda osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) arveldusarvele nr XXX. PankrS § 23 lg 6 alusel kuulub taotlus rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja