Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Harju Maakohtule 02.10.2015 avalduse XXX ́i (isikukood XXX, surmaaeg XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 29.10.2015 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (isikukood 37611282726). Ajutine haldur esitas 10.11.2015 ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et teadaolevaks varaks on rahalised vahendid arvelduskontol ja pensionikontol kogusummas 383,87 eurot. XXX teadaolevad kohustused pärandvara ajutise halduri nimetamise seisuga moodustavad kokku vähemalt 21 280,09 eurot. Kuivõrd võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi, suureneb võlgniku kohustuste maht võimalike kohtutäiturite poolt esitavate tasu nõuete näol. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, milleks võib lugeda eelkõige võlgniku poolse hooletu finantskäitumise, rahavoogude ebapiisava prognoosimise ja riskide hindamise, sh sissetulekute puudumisest tekkinud võimatuse oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Ajutine haldur on seisukohal, et XXX pärandvara ei kata pärandvaral lasuvaid kohustusi ja selline suutmatus ei ole ajutine, mistõttu tuleks XXX pärandvara pankrot välja kuulutada vastavalt PankrS § 31 lg 1. Kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimus 11.11.2015. Avaldaja ja ajutine pankrotihaldur jäid varasemalt avaldatu juurde, midagi lisada ei soovinud. Kohus tegi 13.11.2015 kohtumäärusega pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 1500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 24.11.2015. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti summat ei tasutud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 672 eurot (s.h käibemaks 112 eurot) ning kulude katteks 35 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 672 eurot (s.h käibemaks 112 eurot) ning kulude katteks 35 eurot. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgniku pankrotivarast. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 476,40 euro ulatuses (s.h käibemaks 79,40 eurot). PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.