lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-15565/10

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 26.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
2-15-15565/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1380
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2015. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-15-15565

Tsiviilasi

Rihard Mihelson'i hagi Helju Elmi vastu vara väljanõudmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Rihard Mihelson, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja Helju Elmi, isikukood *, elukoht *

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast Rihard Mihelson'i 16.10.2015. a esitatud ja 01.11.2015. a täiendatud hagi Helju Elmi vastu vara väljanõudmise nõudes.
2.Edastada määrus hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Hagiavaldus, menetluse käik 16.10.2015. a esitas Rihard Mihelson Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi Helju Elmi vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes. Hagiavalduse sisust nähtuvalt on hageja lisaks autokuuri kostja valdusest väljanõudmisele palunud autokuuri tagastamist samas seisukorras, millises see oli novembris 1965. Hagis on ka toodud välja tööd, mida selleks teha tuleb. 20.10.2015. a määrusega leidis kohus, et esitatud hagi on hulgi-puudustega ja ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõutele ning kohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 01.11.2015. a esitas hageja hagiavalduse täienduse puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtumääruse põhjendus Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täiendusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta menetlusse võtmist takistavate puuduste tõttu ning hageja esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.20.10.2015. a määrusega leidis kohus, et kohtule esitatud hagiavaldus on puudustega ja kohus jättis hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o:
1.1.Hageja selgelt väljendatud nõude (hagi eseme) ja hagi aluseks olevate faktilised asjaolude (hagi alus) ning tõendite esitamiseks, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 01.11.2015. a esitatud dokumendis toob hageja välja, et ta nõuab tagasi oma valdusesse auto hoiukuuri, mis on tema omand ja mis on praegu õigusliku aluseta kostja Helju Elmi valduses. Järgnevalt on hageja lühidalt kirjeldanud faktilisi asjaolusid, mille alusel leiab, et vaidlusalune autokuur kuulub temale Kohus on seisukohal, et hageja ei ole 01.11.2015. a puuduste kõrvaldamise dokumendis suutnud esitada oma nõuet üheselt ja selgelt arusaadavalt, vaid on korranud 16.10.2015. a hagis esitatut kokkuvõtvalt. Kohus leiab jätkuvalt, et hageja esitatud nõue ei ole sellisel kujul täidetav ja selle alusel ei ole võimalik esitatud hagi lahendada ega nõuet rahuldada. Hageja on 16.10.2015. a esitatud hagis lisaks vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisele ka vara tagastamist samas seisukorras, millises see oli novembris 1965, välja tuues tööd, mida selleks teha tuleb. Nimetatud tööde loetelu on toodud 01.11.2015. a puuduste kõrvaldamise dokumendis suures osas samal kujul kui algselt, välja on jäetud vaid mõni täiendav lause või lauseosa ning punktides 9-10 algselt välja toodud nõuded. Hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks hageja tõendeid täiendavalt esitanud ei ole, nagu kohus 20.10.2015. a määrusega hagejat kohustas.
1.2.Hageja omandiõiguse tõendamine. Kohus selgitas 20.11.2015. a määruses hagejale, et kuna hageja on viidanud, et ta on autokuuri omanik, siis peab kostja seda kohtule ka tõendama. Kohus märkis, et hageja peab kohtule selgitama, kuidas on võimalik tema ainuomandiõigus autokuurile kinnistul, mis on kaasomandis. Hageja ei ole nimetatud puudust 01.11.2015. a esitatud dokumendiga kõrvaldanud, samuti ei ole esitanud hageja omandiõigust (autokuurile) tõendavaid dokumente. Hageja on esialgses hagis esitanud hulgaliselt käsikirjaliselt esitatud tõendeid, millest nähtuvalt erinevad inimesed väidetavalt kinnitavad, et autokuur on ehitatud hagejale. Kohus leiab, et eeltoodud dokumentidest ei nähtu siiski, et hageja on autokuuri omanik, mille tagasinõudmiseks ta on kohtu poole pöördunud. Samuti on 01.11.2015. a dokumendis ka hageja ise märkinud, et KÜ Liivalind maatükk on mõtteliste osadena kõikide korteriomanike kaasomandis. 1.3.Hagihinna selgitamine Kostja on hagis märkinud hagihinnaks 340 eurot. 01.11.2015. a esitatud dokumendis hageja väidab, et asjatundja kalkulatsiooni kohaselt tänapäeval maksab sellise uue kuuri ehitus 1350 eurot. Antud kuuri amortisatsiooni määr võib olla 1,5% aastas, seega 50 aasta kulum on 75%, jääkväärtus 25%, seega 13,50 * 25 = 337, ümardamine 340 eurot. Kohus leiab, et hageja on

selgitanud oma arvutuste saamise käiku, kuid hageja ei ole hagihinna määramisel arvestanud asjaoluga, et hageja on taotlenud vara tagastamist samas seisukorras, millises see oli novembris 1965, välja tuues tööd, mida selleks teha tuleb. Ka nimetatud tööde teostamiseks vajalikud kulud (materjal, tööjõud jms) tuleb arvestada hagihinna juurde, kuna TsMS § 122 lg 2 järgi on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole valdavas ja olulises osas tähtaegselt kõrvaldanud 20.10.2015. a kohtumääruses välja toodud puuduseid hagiavalduses.

2.Kohus leiab, et hageja nõuet ei saa menetlusse võtta ka seetõttu, et hageja esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus on teinud päringu e-kinnistusraamatust, millest nähtuvalt kuulub hagejale 467/3749 mõttelist osa kinnistust nr *, mis asub * ja reaalosana eluruum nr 6 ning kostjale kuulub samast kinnistust 473/3749 mõttelist osa ja reaalosana eluruum nr 4. See tähendab, et nii hageja kui kostja on * kinnistu kaasomanikud. Hageja on seisukohal, et tema on * kinnistul asuva autokuuri omanik. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 70 lg 3 järgi on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 72 lg 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § § 1 lg 1 ja 2 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 2 lg 1 järgi korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Kuna hageja ei ole kohtule käesolevaga tõendanud, et korteriomandi eseme reaalosa hulka kuuluks vaidlusalune autokuur, siis kohtule esitatud andmete ja e-kinnistusraamatu väljatrüki alusel kuulub vaidlusalune autokuur kinnistu nr *, mis asub *, kõigi korteriomanike kaasomandisse ning hageja esitatud nõudega saavad kostja vastu pöörduda kohtusse vaid kõik kaasomanikud ühiselt. TsMS § 218 lg 1 p 4 võib üks hageja olla kaashagejate esindajaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ainuisikuliselt hageja poolt esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kuna kohus keeldub asja menetlusse võtmisest ka põhjusel, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, siis ei anna kohus enam täiendavat tähtaega hagejale hagihinna selgitamiseks. Isegi kui hageja kõrvaldab puudused hagihinna osas, ei anna see võimalust hagi menetlusse võtmiseks, kuna tegemist on kaasomandis oleva asjaga, mis puudutab kõigi kaasomanike õigusi ja huve.

TsMS § 3401 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagi menetlusse kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja § 3401 lg-le 2 ning TsMS § 372 lg 2 p-le 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast 16.10.2015 a esitatud ja 01.11.2015. a täiendatud Rihard Mihelson'i hagi Helju Elmi vastu. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja