Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Menetluse käik Laulupeo 2 OÜ esitas Harju Maakohtule 11.09.2014 hagi OÜ BPT Varahaldus vastu Tartu mnt 63 kinnisasja ehituseks kasutamise lubamiseks (AÕS § 147). Tallinnas Laulupeo 2 asuv kinnisasi on kahest küljest ümbritsetud kostjale kuuluva Tartu mnt 63 kinnisasjaga. Septembris 2014 alustas hageja Laulupeo 2 kinnisasjal hoone ehitamist, milleks oli tal vajalik kasutada kostjale kuuluvat Tartu mnt 63 kinnisasja. Tartu mnt 63 hoone poolselt küljelt vajas hageja töömaaks Tartu mnt 63 kinnisasjast 3 meetri laiust ala ja lisaks Tartu mnt-l liikuvate inimeste ohutuse tagamiseks vajaliku käigutee ehituseks 1,5 meetri laiust ala. Hoone kohviku poolselt küljelt vajas hageja töömaaks Tartu mnt 63 kinnisasjast 1 meetri laiust ala (tornkraana paigaldamiseks, materjalide ladustamiseks ja ehituse ohutsooniks). Kinnisasja kasutamist taotles hageja kuni 14.09.2015. Harju Maakohus tegi asjas 16.02.2015 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Pooled ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitasid selle peale apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2015 määrusega asendati senine kostja OÜ BPT Varahaldus kostjaga OÜ Hobujaama Kinnisvara. 18.11.2015 esitas hageja ringkonnakohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks ning kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kuivõrd käesolevaks hetkeks on Laulupeo 2 hoone valmis ehitatud, siis ei vaja hageja enam kohtulahendit, mis kohustaks kostjat andma hagejale õiguse kasutada kostja kinnisasja ning menetlus asjas tuleb lõpetada (ka maakohtu määratud kinnisasja kasutamise talumise tähtaeg 14.09.2015 on praeguseks möödunud). Samas on hageja seisukohal, et kõik kohtumenetluses kantud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest hagist loobumine oli seotud kostjapoolse nõude rahuldamisega (TsMS § 168 lg 5). Seega juhul, kui ringkonnakohus tuvastab, et hagi oli põhjendatud ning hagejal oli vajalik kasutada Laulupoe 2 hoone ehitamiseks Tartu mnt 63 kinnisasja, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Asjas kogutud tõendid viitavad üheselt asjaolule, et hagejal oli vajalik hoone ehitamiseks nimetatud kinnistut kasutada. Kostja väidab pahatahtlikult, et selline vajadus puudus. Kuigi praeguseks on vajadus ära langenud, et tähenda see, et varem oleks kõnealune vajadus puudunud. Vaatamata kostja keeldumisele täita maakohtu 16.02.2015 otsust ja ringkonnakohtu 14.05.2015 hagi tagamise määrust, kasutas hageja ikkagi Laulupeo 2 hoone ehitamisel Tartu mnt 63 kinnisasja (ehitas tellingud kostja omandisse kuuluva kinnisasja kohale). Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud menetluskulusid kokku 13 438, 33 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja hinnangul tuleks jätta kõik praegust tsiviilasja puudutavad menetluskulud TsMS § 150 lg-st 5 ja § 168 lg-st 4 tulenevalt hageja kanda, kuivõrd hageja algatas kohtuvaidluse hagiga, mis oli nii hagiavalduse esitamise kui hagist loobumise ajal täies ulatuses tõendamata ning alusetu. On üheselt selge, et hagejal puudus hagis nõutud ulatuses AÕS § 147 mõttes hädavajadus kasutada Laulupeo 2 hoone ehitustegevuseks Tartu mnt 63 kinnisasja. Seda põhjusel, et hoone ehitati reaalsuses täielikult valmis ilma seaduslikult Tartu mnt 63 kinnisasja mistahes ulatuses kasutamata. Vastavalt menetluskulude nimekirjas märgitule on kostja kandnud menetluskulusid tsiviilasjas kokku 16 511, 25 eurot (ilma käibemaksuta). Määruse põhjendus Kolleegium, tutvunud hageja taotlusega, leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi (TsMS § 431 lg 2). Kooskõlas nimetatud sättega tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.02.2015 otsuse.

Kolleegium ei pea võimalikuks rahuldada poolte vastastikku esitatud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja loobub hagist, kannab ta üldjuhul kostja menetluskulud (TsMS 168 lg 4). Vaid juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kulud kostja (TsMS § 168 lg 5). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Kuigi hageja ise on põhjendanud hagist loobumist eelkõige sellega, et kostja kinnisasja kasutamise vajadus oli tähtaegne ning hageja nõue oma sisult põhjendatud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul viimast siiski võimalik järeldada. Neid asjaolusid, mis annaksid aluse tuvastada hagiavalduses esitatud nõude täies mahus põhjendatust, tõenditest nähtuvalt ei esine. Antud juhul ei pidanud ka maakohus võimalikuks hageja nõuet tervikuna rahuldada. Samas ei nõustu kolleegium ka kostjaga, kelle väitel sai hageja oma hoone valmis ehitatud ilma kostja kinnisasja kasutamata. Hageja 18.11.2015 menetlusdokumendile lisatud fotodelt nähtuvalt esines siiski vajadus kostja kinnisasja teatud ulatuses kasutada. Eeltoodud põhjendustel ei kohalda ringkonnakohus hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamisel TsMS § 168 lg-st 4 tulenevat reeglit, vaid TsMS § 162 lg-t 4, mis võimaldab jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kuna hageja nõuet võib pidada osaliselt põhjendatuks, siis oleks äärmiselt ebamõistlik jätta menetluskulud tema kanda. Ka hagi osalisel rahuldamisel, kui vaidlus lahendatakse otsusega, on kohtul võimalik jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.