Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
25. november 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-5298
Tsiviilasi
Uno Strandbergi avaldus täitemenetluse peatamiseks ja täitmise ajatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 26. juuni 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Uno Strandbergi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Uno Strandberg (isikukood: XXX); volitatud esindaja Monica MeristoDmitrijev; Puudutatud isik (täitemenetluses sissenõudja): AB Kreditex AS (registrikood: 11626798); esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko; Kohtutäitur Kersti Vilbo
esindajad
Jätta Viru Maakohtu 26. juuni 2015 määrus muutmata ja Uno Strandbergi määruskaebus rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Uno Strandbergi kanda
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlusi nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 AB Kreditex AS kasuks. Avaldaja ja tema abikaasa ühisvaras olevale korteriomandile, asukohaga XXX, Rakvere, registriosa nr 1555731, on laenu tagatiseks seatud kaks hüpoteeki AB Kreditex AS kasuks, 21. juuni 2012 asjaõiguskokkuleppe alusel summas 10 000 eurot ja 20. märtsi 2013 kinnistamisavalduse alusel summas 5 000 eurot. Kohtutäitur on 13. oktoobril 2014 täiteasjas 163/2013/1554 koostanud kinnisasja arestimise akti (tl 9–13). 13. oktoobri 2014 kinnisvara arestimise akti kohaselt on sissenõudja avalduse alusel avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus 20. märtsi 2013 notariaalselt tõestatud kokkuleppe täitmiseks (täitedokument TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes) täiteasjas 163/2013/1554. Kinnisvara arestimise akti kohaselt nõude suuruseks avaldaja vastu on 13 064,56 eurot, milles sisalduvad täitekulud 1 354,15 eurot ning millele lisandub viivis alates 11. detsembrist 2013 32,16 eurot päevas (tl 9–13). TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Täitemenetluse seadustiku eesmärk on sissenõudjate nõuete võimalikult kiire rahuldamine. Täitemenetluse ajatamise avalduse rahuldamiseks on oluline tuvastada, et täitemenetluse jätkamine on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane, et see oluliselt rikub võlgniku või tema ülalpeetavate õigusi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 leidnud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Sissenõudja ei ole nõus täitemenetluse ajatamisega. Avaldaja poolt nõutud viisil täitemenetluse ajatamisel kuluks sissenõudja nõude rahuldamiseks vähemalt 60 kuud ehk 5 aastat (15 000 / 250). TMS § 45 ja eelviidatud Riigikohtu lahendist lähtudes ei nõustunud maakohus avaldaja täitemenetluse ajatamise põhjendustega ja jättis avalduse rahuldamata. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et võrreldes tsiviilasjaga nr 2-14-6678 on asjaolud muutunud ning see annab õiguse esitada uus avaldus täitemenetluse peatamiseks ning nõude ajatamiseks. Laenu tagatiseks oleva korteriomandi arestimine ei ole täitemenetluse ajatamise seisukohalt uueks asjaoluks täitemenetluse uuesti ajatamiseks.
2) on asjaolud võrreldes tsiviilasjas 2-14-6678 olnud asjaoludega määruskaebuse esitaja jaoks raskemad. Tänaseks on arestitud abikaasade ühisvaraks olev korteriomand, mida eelmise menetluse ajal toimunud polnud. Sissenõudja soovib seda realiseerida. Arvestades korteriomandite turgu Rakveres ja korteri seisukorda, on korteri hind ebasoodne. Tegemist on määruskaebuse esitaja pere koduga, millise kaotamisel polekski kuskile elama asuda. See tähendaks üüripinna soetamist, mis läheks väga kalliks. Seega on täitemenetluse jätkamine määruskaebuse esitaja suhtes ebaõiglane ja seab ta raskesse olukorda; 3) ei saa antud asjas tugineda ainuüksi Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12. Viis aastat laenu tagastamiseks ei ole pikk aeg, sest laene tagastatakse palju pikemate perioodide jooksul. Antud juhul aga ei ole tegemist üldjuhtumiga. Täitemenetluse ajatamine võimaldab määruskaebuse esitajal elamisväärset elu jätkata omades samal ajal ka elamispinda. Ajatamise mõte peaks olema selles, et võlausaldaja saab kasvõi vähehaaval raha ja võlgnik saab jätkata oma elu; 4) leidis maakohus, et täitemenetluse peatamise nõue ei ole põhjendatud, kuid ei ole põhjendanud, miks ajatamine pole võimalik. Täitemenetluse jätkamise korral ja ajatamise mittevõimaldamisega saabubki olukord, kus hakatakse kinnipidamisi teostama pensionist ja samal ajal võidakse müüa ka korteriomand, mis on aga ühisvara ja selle müügi korral kaotaks elamispinna nii määruskaebuse esitaja ise kui tema perekond; 5) ei ole maakohus arvestanud, et määruskaebuse esitaja näitaks üles head tahet tasudes 250 eurot kuus. Määruskaebuse esitaja saab politseiniku pensioni, milline ei kao kuskile. Seega tal on olemas sissetulek, mis annab kindlustunde, et ta on võimeline võlga igakuuliselt kustutama. Peale selle teeb määruskaebuse esitaja ka juhutöid, et tagada vähemalt 250 euro suurune igakuine laenutagastus.
tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Täiteasjad nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 on algatatud sissenõudja Kreditex AS avalduse ja täitedokumentide, s.o Tallinna notar Lee Mõttuse 20. märtsi 2013 hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr 939 ning Jõhvi notar Andrei Lõssenko 21. juuni 2012 hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr 950 alusel. 13. oktoobri 2014 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 163/2013/1554 kohaselt on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue ja lisanduv viivis alates 11. detsembrist 2013. a 32,16 eurot päevas, nõude suurus on 13 064,56 eurot, s.h täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust 1 334,99 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kuludest 19,16 eurot.
seisukohta, et käesolevas vaidluses selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Arvestada tuleb seejuures asjaoluga, et kaebaja suhtes alustati täitemenetlust just kinnisasjale seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Kuivõrd täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude võimalikult kiire ja täielik rahuldamine, arvestas maakohus põhjendatult sissenõudja mittenõustumisega täitmise ajatamisega niivõrd pika perioodi peale. Nimetatud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on võrreldes tsiviilasjaga nr 2-14-6678 igakuise makse suurust suurendanud 150 eurolt 250 eurole.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.