lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-55264/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 25.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-55264/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1497
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 3KrediidivahenduslepingTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineTsMS § 104 lg 3Kohtualluvuse kokkulepeTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 407 lg 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määruse (EÜ) nr 44/2001C-618/10

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-55264

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Aare Gutman vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1988,14 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood 11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa. Hageja esindaja: Alar [email protected]

Kondratjev;

e-post

Kostja: Aare Gutman; isikukood XXXX, elukoht XXXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Aare Gutman vastu
31.mail 2013. a sõlmitud järelmaksulepingu nr 1309136/96ta alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Aare Gutmanilt (Gutman) (ik XXXX) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650) kasuks välja:
2.1.1540 (üks tuhat viissada nelikümmend) eurot ja 37 senti (sealhulgas tagastamata krediidisumma 1217 eurot ja 50 senti, järelmaksuintress 120 eurot ja 31 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 63 eurot 90 senti ning viivis ajavahemiku 25. oktoober 2013 kuni 31. juuli 2014 eest 138 eurot ja 66 senti);

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
2.2.alates 1. augustist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 14,90% tagastamata krediidisummalt aastas.
3.Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress ja viivis ulatuses, mis ületab 14,90% aastas) rahuldamata.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6.Jätta hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Aare Gutmanilt (Gutman) Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 40 senti. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 26. oktoobril 2015. a aadressil XXXX. Kuigi hagi on kostjale kätte toimetatud Soome Vabariigis, allub antud asi järelmaksulepingu 1309136/96ta p 11.3, Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001, 22. detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 15 lg 1 p b ja art 17 p 3 ning TsMS § 104 lg 3 p 2 alusel siiski Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 31. mail 2013. a. järelmaksulepingu nr 1309136/96ta (edaspidi: leping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksusumma 1217,50 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 24. oktoobril 2013 üles põhjusel, et kostja ei olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks lepingu alusel välja põhivõla 1217,50 eurot, järelmaksuintressi 120,31 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 251,27 eurot ning tasumata krediidiintressi 6,43 eurot ja alates 1. augustist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.
5.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 1217,50 eurot, järelmaksuintressi 120,31 eurot ja võla sissenõudmise kulude 63,90 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis esitatud asjaolude kohaselt järgis hageja lepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist. Hagejal on lepingu üldtingimuste p 6.3 ning VÕS § 401 lg 3 ja § 397 lg 1 järgi samuti õigus nõuda enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi ning lepingu üldtingimuste p 7.5 järgi võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist.
6.Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
8.Järelmaksulepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses sisalduva järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata järelmaksu summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.
9.VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette lepingus intressimäärana.
10.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas, milles krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär. Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen, mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 14,90%). Sisuliselt mingit raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Hageja viivisenõue on

seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 14,90% tagastamata järelmaksusummalt aastas.

11.Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 25. oktoobrist 2013 – 31. juulini 2014 summas 138,66 eurot (1217,50 * 0,1490 * 279/365). Alates 1. augustist 2014 kuni põhivõla (1217,50 euro) täieliku tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja viivis 14,90% tagastamata põhivõlalt aastas.
12.Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 24. oktoobril 2013 lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, ei ole kohtul võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja enne 24. oktoobrit 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt väljamõistmiseks summas 6,43 eurot tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 87% ulatuses.
14.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 339 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2102 nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 17 - 18).
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis ei sisalda käibemaksu.
16.Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 225 eurot ja esindajatasust summas 95 eurot, kokku 320 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 278 eurot ja 40 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja