Muud

esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.02.2026. a.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik A.K. esitas 06.08.2024. a kohtule nõuetekohase maksejõuetusavalduse. Võlgnik kannab karistust Tallinna Vanglas. A.K. on vabaabielus. Ülalpeetavaid ei ole. Isikul on osaline töövõimetus. Vara ja ka sissetulek puudub. Võlgnikule teadaolevalt on tal täitmata kohustuste suurus vähemalt summas 8902,48 eurot. Algatatud on täitemenetlused. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Makseraskused on tingitud varasemast kuritegelikust eluviisist, madalast haridustasemest ning vastutustundetust laenamisest. Mõju on olnud ka järjest halveneval tervisel. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus määrusega 11.09.2024 võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Jaanus Mäe. Usaldusisik esitas 22.10.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Sellest nähtub, et võlgnik saab osalise töövõime toetust keskmiselt 351,75 eurot kuus, teeb vanglas juhutöid tasu suurusega 0,73 eurot tund. Tema tööst saadav sissetulek jaguneb 50% võlgade tasumiseks, 30% vangla kulude katteks ja 20% vabanemise fondi. Võlgnikul on pangakonto SEB Pangas, mida pole viimase kolme aasta jooksul kasutanud, ja UAB Paysera-s, kuhu laekub tema töövõimetoetus. Väidetavalt Paysera pangakonto numbrit ei tea. Krediidiasutus ei ole usaldusisiku päringule vastanud. Võlgniku kohustused on kõik täitmisel erinevate kohtutäiturite juures. Kohustused on suures osas politsei trahvinõuded, kohtulahenditest tulenevad menetluskulud, tsiviilasjades kohtulahenditega väljamõistetud võlanõuded. Kokku kohustuste summa 19 299,83 eurot, millest 16 529,78 eurot põhinõuded ja 2770,05 eurot kõrvalnõuded. Usaldusisik annab hinnangu võlgniku varalise seisundi kohta ja on seisukohal, et võlgnik on pankrotiolukorras. Tal puudub piisav sissetulek, mille arvel kohustusi täita, s.h. ka lähitulevikus. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses (Tallinna Vanglas). Tema ainsaks sissetulekuks on osalise töövõime toetus. Teeb ka väiksemaid tööotsi vanglas, kuid nende arvelt ei ole võimalik võlakohustusi täita. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud varasemast kuritegelikust eluviisist, madalast haridustasemest ja vastutustundetust laenamisest. Mõjunud on ka järjest halvenev tervis. Vabanemise järgselt (2025.a algus) soovib elada seaduskuulekat elu, s.h. olla sõltuvustest vaba. Usaldusisik leiab, et põhjendatud on välja kuulutada võlgniku A.K. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid A.K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus pidas kohtuistungi 12.veebruaril, osalesid A.K. ja usaldusisik Jaanus Mäe. A.K. andis seletuse, et ta soovis hakata oma võlgadega tegelema. Loodab, et võlasummat on võimalik vähendada, osad võlad on aegunud ja summa ei jää nii suureks. Ta on seni suhtunud ükskõikselt oma asjadesse, vara ei ole ja pole saanud midagi maksta. Töötab küll vanglas, kuid saadav tasu on väike ja läheb kohtutäiturile. A.K. ütleb, et kui ta nüüd vabaneb 18.veebruaril, siis ta läheb elama oma elukaaslase M.-A.S. juurde xxxxxxkülla, maja kuulub elukaaslasele. Vabaneb elektroonilise valve alla, tal on liikumispiirang siis, loodab kevadel tööle saada. Aga ametlikku tööd on raske leida. A.K. sõnul on ta pankrotimenetluse reeglitega kursis, midagi varjama ei hakka. Tal on küll alkoholiprobleem, kuid tegeleb sellega. Paysera konto tegi, et kohtutäiturid kontole ligi ei pääseks. Tegelikult ta teab Paysera konto numbrit, ka pangakaart on, elukaaslase käes. A.K. selgitab, et vanglas ta töötab, kuid iga kuu võetakse sellest 50% maha, kellele ja kuhu, ta ei tea. Ta ei ole kinnipidamiskoha raamatupidamisele avaldanud, et tema sissetulekutest võlgasid kinni pidada. A.K. kinnitab, et ta on valmis tegema igakuiselt eraldisi võlausaldajatele võlgade katteks.

Usaldusisik avaldas, et ta on nõus jätkama usaldusisikuna lõppemist.

pärast pankrotimenetluse

Kohtu seisukoht ja põhjendused FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A.K. on soovinud pankrotimenetlust ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavalduses on ta seda põhjendanud: tal puudub vara, on osaline töövõime, sissetulek puudub. Kohtuistungil andis A.K. täiendavaid selgitusi- ta vabaneb kohe vanglast, loodab leida tööd, kuid ametlikku tööd on raske leida. Mis on ametlik töö? Võlgnik selgitas, et pidas silmas mõnes erafirmas või eraisiku juures töötamist. A.K. tunnistas, et ta tegi endale Paysera pangakonto sellepärast, et kohtutäiturid ta rahale juurde ei pääseks. Ütleb, et kui vabaneb, siis ei tee enam nii. Ta on valmis igakuiselt eraldisi tegema võlausaldajatele. Ka Paysera konto number on talle tegelikult teada. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada A.K. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 19 299 euro ulatuses. Võlgnikul tuleb kinnipidamiskohast vabanemisel kanda oma igakuised elamiskulud. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Usaldusisik on lisanud vara- ja võlanimekirjale A.K. maksuandmete tõendi, millest nähtub, et perioodil jaanuar 2021-oktoober 2024 on A.K.-l olnud deklareeritud töötasu Tallinna Vanglast (periood veebruar -september 2021, juuni-august 2022) ja OÜ-st Otepää Kommunaal oktoober 2023- märts 2024. Kohustuste tasumiseks on vajalik, et võlgnik keskenduks töökoha hoidmisele. Kohus loeb tuvastatuks, et A.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku A.K. pankroti välja 19.veebruaril 2025. kell 15.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 12.03.2025. a algusega kell 15.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas. Valga kohtumaja on võlgniku elukoha järgne kohtumaja. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt. Kohus kohustab võlgnikku A.K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, võlgnikul tuleb osaleda elukohajärgses Valga kohtumajas. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik on kontrollinud ja ka kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Võlgnik on küll korduvalt karistatud kriminaalkorras, kuid FiMS § 45 lg.3 p.1 loetletud aluseid ei tulene. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.02.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 







Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kohus märgib, et kontrollis A.K. sissetulekutest tehtud kinnipidamiste olemasolu ja kas on kogunenud raha võlausaldajatele väljamaksete tarbeks VangS § 44 lg.2 alusel. Riigi Tugiteenuste keskus andis kohtule vastuse ja palus teatada andmed, kuhu kanda võlausaldajate tarbeks hoiustatud raha. Kohus rakendas sel eesmärgil PankrS § 18 lg.1, lg.2, § 20 abinõusid, kohaldas käsutuskeelu ja saatis 19.02.2025.a määruse täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule, pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Jaanus Mäe esitas 21.10.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 4, lg.51 kohaselt. Usaldusisik rakendab tunnitasu 120 eurot, ajakulu menetluses 8 tundi, tasu 8 töötunni eest määrata 1171,20 eurot, lisandub käibemaks. Kuna võlgniku vahenditest ei ole võimalik tasu maksta, palub usaldusisik hüvitada tasu riigi vahenditest summas 528 eurot, s.h. käibemaks FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51, TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1 alusel. Tasu arvutuskäik: 16x33=528 eurot. Usaldusisik palub määrata tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisik taotleb tasu maksmist JMAE osaühing (registrikood 16411892) arvelduskontole nr EE 894204278621999700 Coop Pangas. JMAE osaühing on käibemaksukohustuslane. Usaldusisik esitab tasu arvestuse aluseks oleva ajakulu 8 tundi jagunemise tegevuste vahel. Kuna usaldusisikule tasu määramine toimub käesoleval juhul PankrS § 23 lg.51 sätestatud alusel riigi vahenditest ja selleks kehtestatud määradest lähtuvalt, ei hinda kohus siinkohal usaldusisiku rakendatud tunnitasu 120 eurot tund. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 5 1, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 5 1), s.o määraga 33 eurot pooltund.

Seetõttu on usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest selles menetlusetapis ainuvõimalikuks lahenduseks võtta PankrS § 23 lg.51 järgi aluseks justiitsministri määruses ettenähtud tunni(pooltunni)tasu määr. Selline lahendus on kasutusel ka kohtupraktikas. Selliselt on usaldusisik taotlenud. KOhus määrab usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (8 tundi ehk 16 pooltundi) 16x33=528 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, JMAE osaühing. Kuna JMAE osaühing on käibemaksukohustuslane, lisandub sellele tasule ka käibemaks PankrS § 65 lg.11 alusel. Kokku väljamakstav summa 644,16 eurot. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.