Mõista OÜ-lt Weimer G.V. kasuks välja töölepinguseaduse § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 1600 (üks tuhat kuussada) eurot 50 senti.
1.4.Mõista OÜ-lt Weimer G.V. kasuks välja töölepingu ülesütlemisest seaduses sätestatust vähem ette teatamise tõttu hüvitis 1067 (üks tuhat kuuskümmend seitse) eurot.
1.5.Väljamõistetud summad kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud korras.
2.Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovis TLS § 109 lg 1 alusel resolutsiooni p-s 1.3 märgitust suurema hüvitise väljamõistmist.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.G.V. (hageja) esitas 12. märtsil 2015 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ Weimer (kostja) vastu avalduse, milles palus töövaidluskomisjonil tuvastada kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 17. veebruarist 2015 ning mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses 3201 eurot ja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 1067 eurot.
2.Avalduse kohaselt on hageja töötanud kostja alluvuses alates 2011. a maist. Kostja ütles töölepingu üles 17. veebruaril 2015 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel. Kostja tegi 16. veebruaril 2015 hagejale hoiatuse selle kohta, et hageja oli rikkunud ettevõtte turvasüsteemi sellega, et muutis turvakaamera asukohta. Hageja nimetatud tegu toime ei pannud, mistõttu ta seda ei tunnistanud. Seepeale hakkasid kostja esindajad hagejat moraalselt survestama ja politseiga ähvardama. Lisaks esitas kostja hagejale alusetuid süüdistusi selle kohta, et teised töötajad olevat kaevanud hageja agressiivse ja ründava käitumise peale. Kuna tegemist oli põhjendamatute süüdistustega keeldus hageja seletuskirja kirjutamast ning hoiatust allkirjastamast. Kostja ei või töölepingu ülesütlemisel 16. veebruari hoiatusele tugineda, kuna hoiatuse eesmärk on see, et töötaja saaks oma käitumist parandada. See ei ole võimalik juhul, kui hoiatuse ja töölepingu ülesütlemise vahele ei jää mõistlikku aega.
3.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel 11. veebruaril 2015 lähenesid 3 töötajat nende hulgas ka hageja turvakaamerale ja üks neist keeras turvakaamera alla selleks, et kaamera ei salvestaks ruumis toimuvat. Töötaja valmistas töötajatele hoiatused tööreeglite rikkumise eest ja kutsus mh hageja asjaolu arutamisele. Hageja käitus kohtumisel agressiivselt ja ründavalt, halvustas ning ähvardas kohtumisel osalenud kostja juhtkonna liikmeid. Hageja jätkas kostja juhtkonna ähvardamist ka pärast töötajate usaldusisiku kaasamist. Sellises olukorras ei pidanud kostja koostööd hagejaga enam võimalikuks ja hagejat teavitati, et seoses tema ründava ja agressiivse käitumisega on tööleping kostja algatusel ühepoolselt lõpetatud. Samuti on ka kostja teised töötajad kaevanud kostja agressiivse käitumise üle.
2/5
4.Töövaidluskomisjon rahuldas 15. aprilli 2015 otsusega G.V. avalduse.
5.OÜ Weimer esitas 14. mail 2015 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul vaadata G.V. poolt töövaidluskomisjonile OÜ Weimer vastu esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
KOHTU SEISUKOHT
6.Hageja on palunud tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Töölepingu ülesütlemise avaldusest (tvk tl 121) nähtub, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles 17. veebruaril 2015 töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel, järgimata TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaega. Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. TLS § 104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui see on tehtud seadusest tuleneva aluseta või ei vasta seaduse nõuetele. Seega tuleb asja lahendamisel kindlaks teha, kas kostjal oli seadusest tulenev alus hagejaga töölepingu üles ütlemiseks.
7.TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib selliseks mõjuvaks põhjuseks olla asjaolu, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib selliseks mõjuvaks põhjuseks olla asjaolu, et töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude väljatoomine ning nende tõendamine, on kostja kui tööandja kohustus.
8.Kostja on ülesütlemise aluseks oleva asjaoluna välja toonud selle, et hageja 11. veebruari hommikul kahjustas kostja turvasüsteemi sellega, et muutis turvakaamera asendit. Kui kostja soovis hagejat selle eest 16. veebruaril 2015 hoiatada, käitus hageja kostja esindajate suhtes agressiivselt ja ähvardavalt ning keeldus esitamast seletusi ning järgimast kostja turvasüsteemiga seonduvaid korraldusi. Kohtuistungil tõi kostja välja ülesütlemise põhjusena ka hageja varasema käitumise.
9.Kohtu hinnangul ei saa töölepingu ülesütlemise aluseks olla kostja viited hageja varasemale probleemsele käitumisele. Töölepingu ülesütlemise aluseks saab olla konkreetne asjaolu või rikkumine. Selleks ei piisa ebamäärastest etteheidetest kunagi minevikus toimunud rikkumistele ning tuginemisest kuulujuttudele. Konkreetselt on välja toodud asjaolu, et hageja olevat ähvardanud teisi töötajaid. Tunnistaja P.R. ütluste kohaselt järgnes sellele hageja hoiatamine. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et pärast seda hoiatust oleksid sarnased probleemid jätkunud. Lisaks võib TLS § 88 lg 4 kohaselt tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
10.Kohtu hinnangul, on turvakaamera videosalvestuse, T.L. seletuskirja ning tunnistajate P.R. ja J.S. ütlustega tõendatud, et hageja osales kostja turvakaamera liigutamises. Nimetatud tõendid lükkavad ümber hageja vande all antud seletused, mille kohaselt hageja ei liigutanud turvakaamerat, vaid lülitas välja tööpinke voolu alt. Nii P.R. kui ka J.S. ütlustest nähtub, et elektrikilbi avamiseks olnuks vaja võtit või mingit tööriista. Videosalvestusest näha oleval kolmel töötajal ühtki tööriista kaasas polnud. Samuti kinnitasid nimetatud tunnistajad ja T.L. kirjalikus seletuses asjaolu, et tööpingid olid pärast sündmust voolu all. Seega hageja neid voolu alt välja ei lülitanud. Valvekaamera salvestisest nähtub, et hageja koos kahe teise tööriietes mehega suundub kaamera poole, kaameranurk seejärel muutub ja töötajad kõnnivad tagasi. Kohtu hinnangul näitab see selget seost hageja ja kahe teise töötaja käitumise ning kaameranurga muutumise vahel. Samuti on videopildilt kaameranurga muutmise hetkel korraks all
3/5
vasakus nurgas näha tööriietuse osa. Oluline ei ole täpselt, kes kolmest töötajast kaamera asendit muutis, kuivõrd videopildist saab järeldada, et nad kõik tegutsesid koos. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja koos kahe teise töötajaga muutis turvakaamera vaatenurka.
11.TLS § 15 lg-st 1 tuleneb töötaja lojaalsuskohustus. Lojaalsuskohustus tähendab töötaja kohustust käituda tööandja suhtes lojaalselt, mõistlikult ja heas usus. Kohtu hinnangul on sellise kohustuse rikkumisega tegemist olukorras, kus töötaja kahjustab tööandja loodud turvasüsteeme, sh muudab turvakaamerate asendit. Selline tegevus avab võimaluse tööandja vara ja huvide ulatuslikumaks kahjustamiseks. Seega on hageja turvakaamera asendi muutmisega rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustust. Samas TLS § 88 lg 3 kohaselt peab üldjuhul töölepingu töötaja isikust tingitud tööandjapoolsele ülesütlemisele eelnema tööandja hoiatus. Kostja ei ole välja toonud, et hagejat oleks sarnase käitumise eest varem hoiatatud. TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohtu hinnangul praegusel juhul sellise raskusastmega rikkumisega tegemist ei ole. Seda möönis ka tunnistaja P.R., kes on kostja tootmisjuht ning, kelle ütluste kohaselt sooviti hagejale teha kaamerate keeramisega seoses üksnes hoiatus. Sama seisukohta on möönnud ka kostja ise.
12.Järgmisena käsitleb kohus poolte 16. veebruari kohtumisel toimunut. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud, et kostja välja toodud asjaolusid, et hageja keeldus kostja turvasüsteemidega seotud korraldusi täitmast ning ähvardas kostja esindajaid, saaks pidada ülesütlemiseks mõjuvaks põhjuseks. Praeguses asjas ei ole kostja aga kohtu hinnangul tõendanud, et hageja käitumine sellel kohtumisel oleks olnud selline, mis annaks alust töölepingu ülesütlemisele. Kostja on esitanud kohtumisel toimunu kohta tõendina kohtumise protokolli ning tunnistaja P.R. ütlused. Kummastki ei nähtu, et hageja oleks keeldunud täitmast turvasüsteemiga seotud korraldusi. Protokollis (tl 40) on küll kirjas, et hageja andis mõista, et teda tööandja korraldused seoses turvasüsteemiga ei huvita, kuid protokolli sõnastus viitab sellele, et hageja seda otse välja ei öelnud, vaid tegemist on protokollija subjektiivse järeldusega. Sama nähtub P.R. ütlustest. Nimetatud tõenditest nähtub küll, et hageja keeldus juhtumi kohta selgitusi andmast ja eitas enda süüd, kuid kohtu hinnangul, ei saa nõuda töötajalt teda ennast süüstavate selgituste andmist. Seega ei ole selgituste andmisest keeldumine hagejapoolne töölepingu rikkumine. Samuti ei tõenda nimetatud tõendid kohtu hinnangul, et hageja oleks kedagi tõsiselt ähvardanud. Protokollis on küll abstraktselt kirjas, et hageja käitus agressiivselt ja ähvardas tööandjat, kui pole välja toodud, milles see konkreetselt seisnes. Kolmest hageja lausest, mis protokollis toodud, kaks on suunatud enda süü eitamisele. Kõige ähvardavamaks võib pidada lauset „Kui tahad probleeme, siis sul tulevad probleemid“. Sama nähtub ka tunnistaja P.R. ütlustest. Samas nähtub hageja vande all antud ütlustest, et tema viimatinimetatud ütlus ei olnud mõeldud ähvardusena. Arvestades hageja kehva eesti keele oskust, peab kohus hageja vande all antud ütlusi selles osas usaldusväärseks. Kohtu hinnangul on mõistetav ja aktsepteeritav, kui töötaja tema suhtes süüdistuste esitamisel mingil määral ärritub. Töölepingu ülesütlemise aluseks saaks olla käitumine, mis ületab sellises olukorras mõistlikult talutava piiri. Selleks ei saa aga pidada üksnes ärritunult oma süü eitamist. Samuti tuleb arvestada TLS § 88lg-s 3 toodud nõudega hoiatuse tegemiseks enne töölepingu ülesütlemist. Kohus märgib, et kuigi kostjale oli tehtud hoiatus turvakaamera pööramise tõttu, ei tulene sellest, et töölepingu võis temaga üles öelda edaspidi igasuguse rikkumise tõttu. Hoiatus kehtib üksnes sarnaste rikkumiste puhul.
4/5
Seega pidanuks kostja hagejat TLS § 88 lg 3 kohaselt ka kohtumisel esinenud käitumise eest hoiatama. Tõenditest ei nähtu, et hageja käitumine olnuks selline, mida saaks pidada eriti raskeks kohustuse rikkumiseks, mille puhul töölepingu ülesütlemisele hoiatust eelnema ei pea. Seega ei esine kohtu hinnangul mõjuvat põhjust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 alusel.
13.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda, tuleb TLS § 104 lg 1 alusel tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Vastavalt hageja taotlusele, tuleb TLS § 107 lg 2 alusel tööleping lõpetada ning mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis. Pooled ei vaidle, et hageja kolme kuu keskmine töötasu on 3201 eurot. Kostja on taotlenud hüvitise vähendamist. TLS § 109 lg 1 kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning mõlema poole huve. Kohtu hinnangul tuleb praeguses asjas hüvitist vähendada. Seda põhjusel, et asjas on tuvastatud hagejapoolne töölepingu rikkumine (turvakaamera keeramine), mis ei olnud küll piisavaks aluseks töölepingu ülesütlemisele, kuid mis siiski näitab, et kostja käitumine töölepingu lõpetamisel ei olnud meelevaldne ja provotseerimata, vaid oli osaliselt tingitud hageja käitumisest. Seega vähendab kohus väljamõistetavat hüvitist poole võrra ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel välja 1600,5 eurot.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ette ei teatanud. See nähtub ka ülesütlemisavaldusest. TLS § 97 lg 2 p 3 kohaselt tulnuks hagejale töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Kuivõrd kohus tuvastas, et TLS § 88 lg-s 1 sätestatud alust töölepingu ülesütlemiseks ei olnud, ei kohaldu ka TLS § 97 lg 3, mis võimaldab töölepingu erandlikel asjaoludel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Etteteatamistähtaja järgimisel, oleks hagejal olnud õigus saada töötasu. Pooled hagejal saada olevate summade üle ei vaidle. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1067 eurot.
15.Arvestades asjaolu, et töövaidluskomisjon, on mõistnud hüvitised välja brutosummadena, teeb sama ka kohus. See tähendab, et kostja peab summadelt kinni seaduses sätestatud maksud.
16.Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline menetluskulude jaotus arvestades menetluse asjaolusid ning poolte menetluses tehtud toiminguid õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.