Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

Amphora Palace EOOD ei tagastanud finantseerimislepingust tulenevat võlgnevust summas 2 001 000 eurot ega tasunud lepingust tulenevaid viiviseid. 15.01.2015 sõlmiti AS TOOMPEAMAJA õigusjärglase OÜ TOMT Kinnisvara ja OÜ Skuld Inkasso vahel nõude loovutamise leping, millega OÜ TOMT Kinnisvara loovutas OÜ-le Skuld Inkasso 07.01.2008 sõlmitud finantseerimislepingust ja käenduslepingust tulenevad nõuded Amphora Palace EOOD ja AS Cross Holdings vastu. 15.01.2015 saatis võlausaldaja AS-le Cross Holdings nõudekirja võlgnevuse tasumiseks ja 25.06.2015 pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole peale pankrotihoiatuse esitamist võlgnevust tasunud.

2(5)

3(5)

lõpetamiseks ja pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamiseks. Maakohus on määruse resolutsioonis jätnud taotluse kompromissi kinnitamiseks vastu võtmata (resolutsiooni punkt 1), pankrotiavalduse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2) ja võlausaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud määruse resolutsioonis taotluse kompromissi kinnitamiseks vastu võtmata. Nimetatud taotluse näol on tegemist menetlusliku taotlusega, mille kohus peab lahendama määrusega tulenevalt TsMS 463 lg 1, mille järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused. Kuna kohtult taotleti kompromissi kinnitamist, siis sai maakohus selle taotluse kas rahuldada (kinnitades kompromissi) või rahuldamata jätta (jättes kompromissi kinnitamata). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et pankrotimenetluses ei ole võlgnikul ja pankrotiavadluse esitanud võlausaldajal võimalik üldse kompromissi sõlmida ja seeläbi saavutada pankrotimenetluse lõpetamine juba enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimese lause järgi kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses, ja sama lõike teise lause järgi võivad menetlusosalised kompromissi sõlmida hagita menetluses juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Sama lõike teise lause järgi menetleb kohus seaduses sätestatud juhul tsiviilasja omal algatusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Menetluse esemeks pankrotimenetluses on võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamise järel võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara võõrandmise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus saab võlgniku maksejõuetust tuvastada ja pankroti välja kuulutada PankrS § 9 järgi võlgniku või võlausaldaja avalduse alusel. Kohtul ei ole õigust omal algatusel alustada pankrotimenetlust. Seega, arvestades ka TsMS § 477 lg 6 esimeses lauses sätestatut, saab järeldada, et pankrotiavalduse esitaja saab käsutada pankrotimenetluse esemeks olevat õigust (ta võib avalduse tagasi võtta) ja seega on võimalik ka kompromissi sõlmimine pankrotimenetluse algatamise staadiumis. Maakohtu seisukoht, et kompromissi sõlmimine pankrotimenetluse algatamise staadiumis ei ole üldse võimalik avaliku huvi tõttu, ei ole põhjendatud. Pankrotiseadus ei sätesta, et pankrotiavalduse esitamisel peab kohus tingimata määrama ajutise halduri ja tuvastama võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja pankroti väljakuulutamine ei ole eesmärgiks omaette. Pankroti väljakuulutamise aluseks on võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud rahalisi nõudeid. Üldjuhul saavad võlausaldajad esitada võlgniku vastu kohtusse hagi ja saavutada oma nõude rahuldamine hagi rahuldava kohtulahendi sundkorras täitmisele pööramisega täitemenetluse seadustikuga ettenähtud korras. Iga võlausaldaja saab võlgnikuga igal ajal ja vabalt sõlmida ka kompromisse ilma, et esitaksid pankrotiavaldust kohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlikku põhjust,

4(5)

miks peaks olema lubamatu sõlmida kompromisse ka pärast pankrotiavalduse esitamist. Küll aga võib kohus jätta kompromissi kinnitamata näiteks juhul, kui see võib kahjustada kolmandaid isikuid (muu hulgas võlgniku teisi võlausaldajaid) ja kui on tõenäoline, et selle saab pankrotimenetluses tagasi võita (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-108-06, p-d 12 ja 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alusetult jätnud ka läbi vaatamata pankrotiavalduse. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Võlausaldaja ei esitanud avaldust pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Maakohtul ei olnud alust tõlgendada võlausaldaja ja võlgniku kompromissi kinnitamise taotlust võlausaldaja tahtena pankrotiavaldus tagasi võtta. Võlausaldaja ja võlgnik soovisid pankrotimenetluse lõpetamist üksnes kompromissi kinnitamise kaudu. Vaidlustatud määrus on selles osas ka üllatuslik, mis on oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks tulenevalt TsMS § 436 lg 4, mille järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks soovinud pankrotiavaldust tagasi võtta sõltumata sellest, kas kompromiss kohtu poolt kinnitatakse või mitte. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks arutanud menetlusosalistega pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise küsimust. Eeltoodut arvestades peab maakohus asja uuel läbivaatamisel otsustama, kas kompromissi saab kinnitada ja seeläbi pankrotimenetluse lõpetada. Juhul, kui maakohus leiab, et kompromissi ei saa kinnitada, siis tuleb pankrotimenetlust eelduslikult jätkata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.