2-14-29256/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

andmetel elavad nii kostja abikaasa kui ka tütar kostjaga samal aadressil. Dokumendid on saadetud ka kostja varasemal rahvastikuregistrijärgsel aadressil (XXXX), mis on rahvastikuregistriandmetel kostja vanemate elukoht. Dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Dokumendid saadeti ka kosja e-posti aadressidele (XXXX; XXXX; XXXX), kuid kostja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist. Dokumendid on kostjale avalikult kätte toimetatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, sest kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 69 lg 1 kohaselt on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) artikkel 15 lg 1 sätestab, et küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse II peatüki 4. jao alusel, kui tegemist on: a) kaupade järelmaksuga müügi lepinguga, või b) osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga või c) kõigil ülejäänud juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis kutse- või äritegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Määruse II peatüki 4. jaos asuva artikli 16 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kohus leiab, et kostja on tarbija Brüsseli I määruse artikli 15 lg 1 tähenduses. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud 11.09.2014. a. Alates 14.03.2014. a on kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht XXXX. Maksuja Tolliameti andmetel ei ole kostja Eestis pärast maid 2010 maksustatavat tulu saanud. Rahvastikuregistri andmetel on ka kostja abikaasa ja lapse elukoht XXXX. Nimetatud asjaolud annavad alust arvata, et kostja elukoht oli hagi esitamise ajal Soome Vabariigis. Riigikohus on 21.11.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-123-12 (p 9) leidnud, et kuivõrd isiku elukohta muudetakse rahvastikuregistris isiku enda elukohateate alusel (RRS § 40 lg 1), saab rahvastikuregistri kande muutmisest järeldada isiku tahet oma elukoha muutmiseks (TsÜS § 14 lg 3). Brüsseli I määruse artikli 24 alusel on asja lahendamiseks pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub, välja arvatud juhul, kui kostja on ilmunud kohtusse kohtualluvuse vaidlustamiseks või kui artikli 22 kohaselt on ainupädev teine kohus. Seega võib asi alluda Eesti kohtule ka eeldusel et kostja kohtusse ilmub. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb küsida kostja arvamust selle kohta, kas ta on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul jätta hagi läbi vaatamata põhjusel et asi ei allu Eesti kohtule üksnes juhul kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja elukoht oli hagi esitamise ajal Soome Vabariigis. Kohus on hagi menetlusse võtnud ning menetlusdokumente ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Soome kohus on dokumendid tagastanud märkega, et kostja ei ole dokumentide kättesaamisest huvitatud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et asi ei allu Eesti kohtule. Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, ei saa kohus TsMS § 75 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi asja saata kohtule, kellele vaidlus allub. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Kohus