Muud › Muud hagiasjad

11.11.2015. a esitas hageja R L Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja R L vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Lisaks palub hageja elamise õiguse andmist poolte ühises elamises *. 13.11.2015. a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palub lisaks elatisraha väljamõistmist kostjalt alates 12.11.2015 kuni 12.11.2016 summas 150 eurot kuus. Avaldus 15.11.2015. a esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks abielu lahutuse nõudes, kuna pooled jätkavad abielu ja probleemid on poolte vahel lahendatud. 17.11.2015. a teatas hageja, et soovib kogu hagi tagasi võtta nagu seda ei oleks kohtu menetluses olnudki ja vajadusel esitab hagi uuesti. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega on käesolevaga hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna kohus ei ole hageja hagiavaldust menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja R L vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata R L hagi R L vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise, elamise õiguse andmises elamus * ja igakuise elatise nõudes. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-le 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et kuna kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud, siis kostjat ei ole käesolevast tsiviilasjast teavitatud ning tal puuduvad menetluskulud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Asja materjalidest ei nähtu ka hageja poolt kantud menetluskulusid.

TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.