Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Ojamaa palvel. Samuti ei ole hageja nõus kostja etteheidetega selle kohta, et hageja ei järgi tavapärast heakorda ja keskkonnahoiunõudeid ning on jätnud masinad hooldamata ja kindlustamata. Hageja leiab, et isegi juhul, kui oleks võimalik asuda seisukohale, et teates esitatud väidetavad rikkumised esinevad ja annavad aluse lepingu lõpetamiseks, on T. Ojamaa tegevus hea usu põhimõtte vastane ning kostja on sellest tulenevalt kaotanud õiguse lepingu erakorraliseks lõpetamiseks teates toodud alustel. Haaslava kuivati-teraviljahoidla omanik on OÜ Inest Invest. Ilma kuivati-teraviljahoidlata on hageja majandustegevus takistatud, kuna hagejal puuduks koht, kus põldudelt saadavat vilja kuivatada ning hoida. OÜ Inest Invest ei ole esitanud hagejale ühtegi pretensiooni, kuid arvestades, et Tõnu Ojamaa, kes on püüdnud lepingut lõpetada, on OÜ Inest Investi ainuomanik ja juhataja, võib eeldada, et ka OÜ Inest Invest on huvitatud lepingu lõpetamisest hagejaga. Hageja palub: -

-

-

-

tuvastada Tõnu Ojamaa poolt 21.07.2014. a tehtud 1.09.2008. a sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning 01.09.2008. a sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu kehtivus kuni 30.09.2018. a. alternatiivselt pikendada 1.09.2008. a sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu kehtivust kuni 30.09.2018. a. tuvastada 1.09.2008. a OÜ Farmbalt ja Tõnu Ojamaa vahel sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu kehtivus OÜ Inest Invest suhtes kuni 30.09.2018. a Haaslava kuivati teraviljahoidla (asukohaga Haaslava kuivati, Haaslava küla, Haaslava vald, Tartumaa, kinnistu registriosa number XXX) osas. alternatiivselt pikendada 1.09.2008. a OÜ Farmbalt ja Tõnu Ojamaa vahel sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu kehtivus OÜ Inest Invest suhtes kuni 30.09.2018.a Haaslava kuivati-teraviljahoidla (asukohaga Haaslava kuivati, Haaslava küla, Haaslava vald, Tartumaa, kinnistu registriosa number XXX) osas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

KOSTJATE, VASTUVÄITED HAGILE (I kd, tl 69-78, II kd, tl 164-169, III kd, tl 27-31) Kostjad esitatud hagi ei tunnista. Kostjad on seisukohal, et poolte vahel 1. septembril 2008. a sõlmitud rendilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, hageja on kirjalikult esitatud lepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Hageja lõi omavoliliselt kasutatavate hoonete juurde laoplatsi väetiste ja kemikaalide hoidmiseks ning kütusetankla, mis ei vasta kütteõlide, väetiste ja kemikaalide hoidmiseks kehtestatud tingimustele. Poolte vahel puudub kokkulepe hoonete lähiümbruses oleva maa kasutuselevõtuks eelnimetatud otstarvetel, mistõttu kasutab rentnik põllumajandusmaad ning ehitisi vastuolus ettenähtud sihtotstarbele. Hageja ei järginud tavapärast heakorda lepingu eseme kasutamisel. Rentnik ei teostanud põllumajandusmaal kivikorjamist, mis kahjustas lepingu päraldisteks olevaid põllumajandusmasinaid ning kahandas rendileandja põllumajandusmaa väärtust. Lepingu kestvuse jooksul on renditaval maal pidevalt olnud niitmata põlluääred ja kraaviperved ning muru. Rentniku töötajad ei järgi tavapärast heakorda, rikutakse keskkonnahoiu nõudeid, rikutakse tuleohutusnõudeid, sealhulgas suitsetatakse töökoja sees ning jäetakse sinna vedelema suitsukonisid, põllumasinaid ei ole korrapäraselt hooldatud, tehnika hooldamata jätmine on toonud kaasa roostetamise ja rikked. T. Ojamaa on hageja poole pöördunud esialgu suuliselt ja seejärel 7. aprillil 2014. a kirjalikult. Hagejal oli võimalik rikkumised kõrvaldada 3 kuu jooksul, mis on igati mõistlik periood. Hageja otsustas kostja etteheiteid ignoreerida ja rikkumisi mitte kõrvaldada, mistõttu oli T. Ojamaal õigus seda käsitleda VÕS § 116 lg 2 p 5 mõistes olulise lepingu rikkumisena ning öelda leping üles VÕS § 116 lg 6 ja § 196 lg 1 järgi. Rentnik on rikkunud hoolsuskohustust ning seetõttu oli rendileandjal õigus leping üles öelda ka VÕS § 314 lg 1 p 1, p 2 ja § 341 järgi.

Rentnik on jätnud renditasu osaliselt maksmata. Vastavalt lepingu p-le 2.6 on kokkulepitud rent igal järgneval aastal suurenenud vastavalt inflatsiooni tõusu protsendile. Rentnik on nimetatud lepingusätet ignoreerinud ning makstud rent ei ole iga-aastast inflatsiooni arvestanud. Kuivõrd lepingu p-s 2.1 oli kokku lepitud üks renditasu, siis puudutas see ka kuivati-teraviljahoidla kasutamise eest tasutud rendimakseid. Lepingu p 3.1.6 ei ole nõudeõigust lõpetav alus. OÜ Farmbalt on kinnitanud arve kättesaamist 3. juunil 2014. a. Arve maksmise tähtaeg oli 14. juunil 2014. a. Hageja jättis rendi summas 6321,04 eurot tasumata ja andis seega aluse rendilepingu ülesütlemiseks lepingu punkti 5.2.3 alusel. Hageja on rendilepingus sätestatud kohustusi oluliselt rikkunud ja kostja on sel põhjusel lepingu üles öelnud, mistõttu ei saa rentnik enam lepingu pikendamist oodata. Rendilepingu ülesütlemise teade edastati rentnikule 21. juulil 2014. a, seega möödus 3-kuuline tähtaeg 21. oktoobril 2014. a, tegemist on õigust lõpetava tähtajaga ja hageja selle tähtaja jooksul lepingu pikendamise nõuet ei esitanud, hagiavaldus esitati 16.12.2014.a. Seega ei ole VÕS § 357 lg 1 ja § 357 lg 2 p 1 järgi lepingu pikendamise nõude eeldused täidetud. Kostjad paluvad jätta OÜ Farmbalt hagiavaldus kostjate vastu rahuldamata, tuvastada T. Ojamaa poolt 21. juulil 2014. a esitatud poolte vahel 1. septembril 2008. a sõlmitud rendilepingu erakorralise ülesütlemise teate kehtivus ning poolte vahel 1. septembril 2008. a sõlmitud rendilepingu lõppemine. Tuvastada muuhulgas ka rendilepingu pikendamise nõude aegumine, kui kohus ei nõustu, et VÕS § 357 lg-s 1 sisaldub õigust lõpetav tähtaeg. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJATE VASTUSELE (I kd, tl 131-143, III kd, tl 19-22). Hageja on väetiseid hoidnud kogu lepingu kehtivuse aja samas kohas, mingeid muid kemikaale ei ole hageja hoiuplatsil hoidnud. T. Ojamaal ei ole selles osas varasemalt mingeid pretensioone olnud. Hagejale jääb kostja etteheide kütusetankla osas arusaamatuks, just T. Ojamaa palus hagejal kütusetankla selle praegusesse asukohta rajada. Hageja leiab, et lepingu rikkumisena ei saa kõne alla tulla faktiline olukord, mis on kostja nõusolekul kestnud aastaid. Kostja väide nagu ei oleks hageja teostanud põldudelt kivikorjamist, on ümber lükatud kostja enda vastuse lisas 3 toodud piltidega, kus kivide korjamise agregaadi kammis on selgelt näha kivid, mis said sinna sattuda üksnes tänu sellele, et hageja kasutas seda agregaati põldudelt kivide korjamiseks. Hageja leiab jätkuvalt, et arve nr 2 ei ole kostja poolt esitatud heauskselt. Arvestades arvel märgitud tähtaegasid, on tegelikkuses ebaselge, millal üleüldse võiks nimetatud arve muutuda sissenõutavaks, arve koostamise ajana on märgitud 10.11.2014. a, mis ei ole veel saabunud. Lepingu punkti 2.4. kohaselt maksab rentnik rendisumma rendileandjale üks kord aastas, rendi aastale vahetult järgneva detsembri 30. kuupäevaks. Nimetatud tähtaeg ei ole saabunud, mistõttu ei saa vaidlusalune arve olla sissenõutav. Kostja ei ole esitanud oma pretensiooni kooskõlas lepingu punktiga 3.1.6, mille kohaselt oleks kostja pidanud oma pretensioonid esitama 10 päeva möödudes arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama sündmusest või asjaolust, mis annab alust pretensiooni esitamiseks. Hageja leiab, et lepingu punktis 3.1.6 on sätestatud õigustlõpetav tähtaeg, seega, isegi, kui kostjal oleks õigust hageja suhtes nimetatud lepingu erakorralise lõpetamise teates ja kostja vastuses esitatud pretensioone esitada, on kostja vastava õiguse kaotanud. Hageja leiab, et ta on esitanud taotluse rendilepingu pikendamiseks tähtaegselt ning et VÕS § 357 lg 1 sätestatud tähtaega tuleks lugema hakata Tõnu Ojamaa menetlusdokumendist 6.11.2014. a. Hageja esitas hagi OÜ Inest Invest vastu 16.12.2014. a, siis on hageja VÕS § 357 lg-1 sätestatud tähtaega järginud. Hageja on seisukohal, et VÕS § 357 lg 1 sätestatud tähtaja rakendamine oleks hea usu põhimõtte vastane, kuna see võimaldaks OÜ-l Inest Invest ära kasutada õiguslikku ebaselgust. OÜ-le Inest Invest ei saa tuleneda õiguslikku eelist seeläbi, et tema juhatuse liige, olles samaaegselt eraldiseisvaks kostjaks, ei avalda oma õiguslikku positsiooni enne, kui hageja on oma õiguste kaitseks sunnitud esitama hagi OÜ Inest Invest vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - kas rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks olid täidetud materiaalsed ja formaalsed eeldused. - kas rentnik on rikkunud hoolsuskohustust VÕS § 104 lõike 3 mõttes. - kas rentnik on jätnud tasumata rendi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 annab rendilepingu mõiste, mille kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 340 lg 1 kohaselt põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 01.09.2008. a (I kd, tl 16-23) sõlmitud lepingu näol oli tegemist põllumajandusliku rendilepinguga ehk kestvuslepinguga VÕS § 195 lg 3 mõtte kohaselt. Lepingu p-st 1.6 nähtub, et leping jõustub 01.09.2008. a ja kehtib tähtajaga 5 (viis) aastat kuni 30.09.2013. a, seega on tegemist tähtajalise lepinguga ning kumbki pool sai lepingu üles öelda üksnes VÕS § 196 lg 1 alusel mõjuva põhjuse olemasolul. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et vastavalt lepingu p-le 8.1 pikenes leping täiendavaks viieks aastaks, s.o. kuni 30.09.2018. a ning et hageja on T. Ojamaa poolt rendilepingu erakorralise ülesütlemise teate 21. juulil 2014. a kätte saanud. Rendilepingu erakorralise ülesütlemise teate kohaselt lõppes poolte vaheline leping 24.09.2014. a. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt (I kd, tl 179-182, III kd, tl 12) kuulub OÜ Inest Invest Tõnu Ojamaa ainuomandisse ja Tõnu Ojamaa on osaühingu ainus juhatuse liige. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilise registriosa väljavõttest (I kd, tl 176-178) nähtub, et Haaslava kuivatiteraviljahoidla omandas OÜ Inest Invest 15.07.2009. a, mis on omandatud rendilepingu kehtivuse ajal ning seega vastavalt VÕS § 291 lg 1 on rendileandja õigused ja kohustused üle läinud osaühingule. OÜ Inest Invest oma vastuses (III kd, tl 28) on kinnitanud, et rendilepingu ülesütlemine on kehtiv ka osaühingule kuuluva vara osas Lepingu erakorraline ülesütlemine on sätestatud VÕS §-s 196, rendilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib vastavalt VÕS §-le 341 VÕS § 313. Tulenevalt VÕS § 196 lg-st 1 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega on VÕS § 196 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt üldjuhul kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemine. Tähtaja määramine ei ole VÕS § 196 lg-st 2 tulenevalt vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel, s.t siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 313 lg-st 1 tulenevalt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist

soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Pooled vaidlevad lepingu ülesütlemise põhjendatuse üle. Seega peab kohus tuvastama kas ja millistel alustel sai kostja lepingu ühepoolse tahteavaldusega lõpetada ning kas on täidetud VÕS § 116 lg 2 p 2 ning § 196 lg 1 sätestatud eeldused. T. Ojamaa on rendilepingu erakorralise ülesütlemise teates 21. juulil 2014. a (I kd, tl 27-31, II kd, tl 40-44) märkinud, et lepingu ülesütlemise põhjusteks on järgmised asjaolud: -

-

rentnik ei ole vastavalt lepingu p-le 2.6 rendi tasumisel arvestanud inflatsiooni tõusu protsenti ning seetõttu on rendi tasumisel jäänud võlgnevusse summas 6 321,04 eurot. rentnik on loonud kasutatavate hoonete juurde omavoliliselt laoplatsi väetiste ja kemikaalide hoidmiseks ning kütusetankla. Rentniku ja rendileandja vahel puudub kokkulepe hoonete ümbruses oleva maa kasutuselevõtuks eelnimetatud otstarvetel. rentnik ei ole täitnud kohustust niita põllumaa ääri ning kraavikaldaid, ei ole hooldanud tehnikat. rentnik ja selle töötajad rikuvad tuleohutuse ja keskkonnahoiu nõudeid.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, on kohus on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist hageja poolne kostja vara omavoliline kasutamine ning heakorra rikkumine, mis toonuks kaasa lepingu ennetähtaegse ülesütlemise lepingu p-s 5.2.1 - 5.2.4 sätestatud juhtudel. Tunnistajad L.I., A.O., I.T. ja Ü.V. kinnitasid kohtus, et tehnika hooldamine toimus korrapäraselt, kivide korjamisel kasutati kivikammi ja kive korjati ka käsitsi ning et väetiste hoidmisel mingeid reegleid ei rikutud ning kahjustusi ei tekkinud. Kõik nimetatud tunnistajad on kinnitanud, et vana amortiseerunud tankla asus kostja kinnistul ning selle asemel ehitati uus. Kohtule esitatud kütusetankla sertifikaadist CE ( I kd, tl 184-185) nähtub, et kütusetankla vastab nõuetele. Tunnistajad on kinnitanud samuti, et töökoda koristati. Tunnistaja M.S. on küll öelnud, et töökoda oli koristamata, kuid samas on ta ka kinnitanud, et käis seal ainult 10-12 korda, mis on ilmselgelt vähe, et kinnitada hageja poolseid rikkumisi pikaaegselt. Fotodelt (I kd, tl 148-156) nähtub, et põlluääred on niidetud ja kividest puhastatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on teinud lepingu esemesse investeeringuid, on soojustanud töökoja lae, paigaldanud valvekaamerate süsteemi ning ehitanud välja töökoja küttesüsteemi (I kd, tl 166-172). Tunnistajate ütlustega ega ka muude tõenditega, ei leidnud kohtus tõendamist, et rentnik ei kasutaks põllumajanduslikku maad hea põllumajanduse tava kohaselt või oleks rikkunud hoolsuskohustust. Lepingu p 3.1.6 kohaselt kohustus rendileandja esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt rentnikule esitada 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks. Tõendeid selle kohta, et rendileandja oleks varasemalt rentnikule pretensioone esitanud, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kohtule esitatud kirja 7.04.2014. a, millega T. Ojamaa on hagejale andnud kolme kuulise tähtaja oma tegevuse vastavusse viimiseks rendilepingus sätestatuga. T. Ojamaa, on hagejale esitanud ettepaneku 9. aprillil 2014. a nr 1/71-T (I kd, tl 80-83) rendilepingu muutmiseks või alternatiivselt uute rendilepingute ja tehnika müügilepingute sõlmimiseks. Ettepaneku p-des 1, 3-8 on rendileandja viidanud rendilepingu rikkumisele ja palunud rikkumised lõpetada 17.04.2014. a. Kohus leiab, et rentnikule tehtavad etteheited p-s 2 ja 3 ei ole asjakohased ja on tõendamata. Rendimaksmise tähtaja on pooled ise kokku leppinud ning see ei saa olla rentniku poolne lepingu rikkumine. Rendilepingu p-st 2.2 nähtub, et lisaks rendile on rentnik kohustatud tasuma

põllumajandusmaa ja päraldiste kasutamisega seotud kõrvalkulud. Rendileandja on kohustatud viivitamatult esitama rentnikule kõrvalkulusid tõendavad dokumendid, misjärel rentnik kannab ettenähtud rahasummad rendileandjale 7 (seitsme) päeva jooksul ettenäidatud arvelduskontole. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et rendileandja oleks nimetatud arved rentnikule esitanud. Punktides 4-8 loetletud rikkumised kohtus tõendamist ei leidnud. Samuti ei saa 9. aprilli 2014 ettepanekut käsitleda muuhulgas teatena rendilepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks vastavalt lepingu p-i 5.2. ning VÕS § 196 lg 1,2 mõtte kohaselt, kuna rendileandja poolt antud tähtaeg 17. aprilliks 2014. a puuduste kõrvaldamiseks ei ole mõistlik aeg võlaõigusseaduse mõttes. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu p-de 2.1 ja 2.4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et aastane rendisumma on 665 555 krooni e. 42 536.72 eurot ning et rentnik maksab rendisumma rendileandjale üks kord aastas, rendiaastale vahetult järgneva detsembri

2010. aasta nõue muutus sissenõutavaks 30.12.2011. a ning aeguks 30.12.2014. a. Kuna hagi on esitatud 17.09.2014. a, siis ei ole 2010. aasta ja sellele järgnevad inflatsiooni tasunõuded aegunud. Kuna arvest nr 2 nähtuvalt oli 2009. aasta lepingu p 2.6 renditasu inflatsioon 0 eurot, siis võlgneb hageja kostjale arve nr. 2 alusel kokku 6321,04 eurot. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1). VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Lepingu punktis 2.6 oli kokku lepitud, et rent muutub igal järgneval aastal vastavalt inflatsiooni % võrra suuremaks. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks varasemalt nt iga-aastaselt s.o enne arve nr 2. esitamist esitanud hagejale vastavasisulisi arveid või nõudnud lepingu punktis 2.6 sätestatud kohustuse täitmist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja arve nr. 2 esitamisel käitunud hea usu põhimõtte vastaselt VÕS § 6 lg 2 mõtte kohaselt kuna esitas perioodi eest 2009-2012 inflatsiooni tasumise nõude alles juunis 2014 kuigi oleks seda saanud teha juba varem. Kuigi kohtus on leidnud tuvastamist, et hageja võlgneb kostjale arves nr 2 näidatud summa, leiab kohus, et kostja on maksnud korralikult iga-aastaseid rendimakseid ja arvestades arvel esitatud summa proportsiooni iga-aastase rendimakse suurusega, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis annaks aluse lepingu erakorraliselt lõpetada Kohus hinnates tõendeid kogumis ning arvestades mõlemate poolte huvisid on seisukohal, et antud juhul ei ole lepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja huvid lepingu lõpetamiseks ei kaalu üles hageja huvisid lepingu jätkumise vastu, kuna tegemist on põllumajandusliku rendilepinguga, ning nähtuvalt lepingust kasutab hageja maad põllumajanduslikul eesmärgil ja vilja kasvatamiseks, siis lepingu lõppemise korral saaks rentniku huvid rohkem kahjustada kui rendileandja omad. Arvestades eeltoodud põhjendusi rahuldab kohus Farmbalt OÜ hagi Tõnu Ojamaa ja OÜ Inest Invest vastu rendilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja rendilepingu kehtivuse tuvastamiseks OÜ Inest Invest suhtes. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis kohus hageja esitatud alternatiivnõude põhjendatust ei käsitle. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et 18.09.2014. a, 28.07.2015. a ja 17.08.2015. a kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Hagi tagamise määruse tühistamiseks tuleb hagejal tulenevalt TsMS § 386 lõikest 2 esitada kohtule avaldus

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. Kuna Inest Invest OÜ on kostjana kaasatud menetlusse 28.01.2015. a määrusega, tuleb kohtu hinnangul menetluskulude jaotusel arvestada menetluses osalemise ulatust. Tulenevalt TsMS § 165 lõikest 1 leiab kohus, et menetluskulud, mis on tekkinud enne Inest Invest OÜ kaasamist menetlusse (s.o enne hageja poolt 16.12.2014 esitatud hagiavaldust) tuleb jätta täielikult kostja Tõnu Ojamaa kanda ja menetluskulud, mis on tekkinud pärast kaaskostja kaasamist tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks kohtuvälised kulud 15 670,39 eurot (esindaja kulud 15 430 eurot (sh käibemaks) + täituri kulu 240,39 eurot) ja kohtukulud 1648 eurot (riigilõiv 1625 eurot + asja läbivaatamise kulud 23 eurot), kokku 17 318,39 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjatelt välja mõista. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 17.09.2014 riigilõivu 1000 eurot ja 16.12.2014 riigilõivu 475 eurot, hagi tagamise avalduste esitamistelt 17.09.2014, 27.07.2015 ja 14.08.2015 riigilõivu kokku 150 eurot, seega kokku 1625 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hageja kasuks Tõnu Ojamaalt välja mõistmisele riigilõiv 1100 eurot (1000+50+50) ja Inest Invest OÜ-lt riigilõiv 525 eurot (475+50). TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja asja läbivaatamise kuludeks on kinnistu ja äriregistri väljavõtted kokku summas 23 eurot. Hagejal on dokumentide saamiseks kulunud 27.10.2014 summas 8 eurot (III kd, tl. 197, kinnitusraamatu väljavõtted), 5.11.2014 summas 2 eurot (III kd, tl. 199, äriregistri väljavõte), 25.02.2015 summas 5 eurot (IV kd, tl. 5, kinnisturaamatu väljavõtted) ja 18.03.2015 summas 8 eurot (IV kd, tl. 7, kinnistusraamatu väljavõtted), kokku summas 23 eurot (arvetest nähtuvalt on hageja arvestanud nimetatud summale s.o 23 eurole juurde käibemaksu). Kuna asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule kinnistusregistri ja äriregistri väljavõtted peab kohus nimetatud kulu põhjendatuks. Väljavõtetele käibemaksu juurde arvestamist ei pea kohus põhjendatuks. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hageja kasuks Tõnu Ojamaalt välja mõistmisele asja läbivaatamise kulud 16,50 eurot (8+2+13/2) ja Inest Invest OÜ-lt 6,5 eurot (13/2). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Peeter Viirsalu, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud arvete kuluaruannetest nähtuvalt on hageja esindaja keskmine tunnitasu (124,05 eurot – 130 eurot) erinev. Kuna hageja menetluskulude nimikiri sisaldab suurel hulgal toiminguid, mille põhjal ei saa tuvastada, millisele konkreetsele menetlustoimingule kui palju aega kulunud on, hindab kohus hageja esindaja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust menetlustoimingute gruppide viisi kuluaruannete ja kohtutoimiku põhjal. Kuna mitmetel toimingutel (nähtuvalt kulude aruandest) on ka erinev keskmine tunnihind loeb kohus põhjendatuks kõikide toimingute keskmiseks tunnihinnaks 128 eurot ilma käibemaksuta (153,60 eurot koos käibemaksuga).

Kohus, arvestades käesoleva asja mahukust ja keerukust, hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ning hinnates hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et mitte kõik hageja esindaja tehtud toimingud ei ole vajalikud ja põhjendatud. Kohus loeb hageja esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks toimingute puhul ajavahemikul 22.07.2014 -18.09.2014 kuni hagi esitamiseni 10,4 tunni asemel 8,2 tundi. Kuni hageja 6.11.2014.a esitatud menetlusdokumentide esitamiseni (vastus kostja vastusele, määruskaebusele ja kostja kaasamise taotlus) on hagejal kulunud toimingutele ajavahemikul 22.09.2014-6.11.2014 kokku 19,3 tundi. Kohus loeb need toimingud seotuks hageja esitatud seisukohaga kostja vastusele, määruskaebusele ja kaasamise taotlusele ning nähtuvalt aruandest ja hageja menetlusdokumentides esitatud faktilistest ja õiguslikest seisukohtadest loeb kohus eelpoolnimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 12,3 tundi. Kuni 16.12.2014 hagiavalduse Inest Invest OÜ vastu esitamiseni ja kostja kaasamiseni kohtu poolt on hagejal kulunud toimingutele ajavahemikul 10.11.2014-28.01.2015 kokku 5,9 tundi. Kohus loeb need toimingud seotuks hagi esitamisega Inest Invest OÜ vastu. Kuna esitatud hagiavaldus on sisuliselt koopia varem esitatud hagiavaldusest loeb kohus eelpoolnimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Kuni hageja 11.05.2015 esitatud menetlusdokumentide esitamiseni on hagejal kulunud toimingutele ajavahemikul 29.01.2015-11.05.2015 kokku 12,10 tundi. Kohus loeb need toimingud seotuks hageja seisukohaga kostja Inest Invest OÜ vastusele. Toimiku materjalidest nähtuvalt on pooled pidanud eelpoolnimetatud ajavahemikul ka kompromissi läbirääkimisi, mida kohus arvestab. Seega nähtuvalt aruandest, hageja esitatud menetlusdokumentide sisust ja mahust ning poolte vahel peetud kompromiss läbirääkimisteks kulunud ajast loeb kohus eelpoolnimetatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 7 tundi. Kuni 16.06.15 (eelistungini) on hagejal kulunud toimingutele ajavahemikul 13.05.15-16.06.15 kokku 7,3 tundi. Kohus loeb need toimingud seotuks kostja seisukohaga tutvumiseks, hageja ettevalmistusega eelistungiks ja eelistungil osalemisega. Protokollist nähtuvalt kestis istung 2 tundi. Seega loeb kohus eelpoolnimetatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 3,5 tundi. Kuni hageja 27.07.15 esitatud täiendava hagi tagamise taotluse esitamiseni on hagejal kulunud toimingutele ajavahemikul 17.06.15-27.07.15 kokku 10 tundi. Kohus loeb need toimingud seotuks kompromiss läbirääkimistega ja hagi täiendava tagamise avalduse esitamisega. Nähtuvalt aruandest ja hageja esitatud menetlusdokumentide sisust ja mahust ning poolte vahel peetud kompromiss läbirääkimistest loeb kohus eelpoolnimetatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 5 tundi. Kuni hageja 14.08.15 esitatud täiendava hagi tagamise taotluse esitamiseni on hagejal kulunud toimingutele ajavahemikul 28.07.15-14.08.15 kokku 18,9 tundi. Kohus loeb need toimingud seotuks kostjate esitatud määruskaebusega, kostjate tunnistajate taotlusega ja hagi täiendava tagamise avalduse esitamisega. Nähtuvalt aruandest ja sellest, et pooled kokkuleppele ei saanud ning asja materjalide kohaselt ei ole esitatud menetluses uusi asjaolusid vaid on üle korratud juba varem esitatud seisukohti, loeb kohus eelpoolnimetatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4 tundi. Kuni 6.10.15 kohtuistungini on hagejal kulunud toimingutele ajavahemikul 17.08.15-6.10.15 aega kokku 35,8 tundi. Kohus loeb need toimingud seotuks hageja vastusega kostjate 11.08.15 määruskaebusele ja 21.08.15 taotlusele, hageja 27.08.15 taotlusega, ettevalmistusega istungiks ja istungil osalemisega. Kohus märgib, tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast ei kuulu hüvitamisele menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg. Protokollist nähtuvalt kestis istung 6 tundi. Arvestades kohtuistungi toimumise aega ja hageja menetlusdokumentides esitatud seisukohti, mis osaliselt kattuvad varem esitatuga, leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks eelnimetatud perioodil teostatud toimingute eest kokku on 10 tundi. Ülejäänud hageja esindaja toimingud sh erinevad suhtlused kliendi, vastaspoole, täituri jt ja arutlused büroosiseselt loeb kohus mittevajalikuks ja põhjendamatuks ajakuluks.

Tulenevalt eeltoodust loeb kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks 51 tunni ulatuses summas 6528 eurot ilma käibemaksuta (7833,60 eurot koos käibemaksuga). Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub Tõnu Ojamaalt hageja kasuks välja mõistmisele hageja esindaja kulud 5491,20 eurot (20,5 tundi x 153,60 eurot + 15,25 tundi x 153,60 eurot) ja Inest Invest OÜ-lt 2342,40 eurot (15,25 tundi x 153,60 eurot). TsMS § 144 p 5 järgi on kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hagejal on tasunud hagi tagamise määrustega seotud täitekulusid summas 240,39 eurot. Kuna 28.05.15 hagi tagamine puudutab otseselt Inest Invest OÜ-d ja 17.08.15 hagi tagamine Tõnu Ojamaad, leiab kohus, et mõistlik ja põhjendatud on täituri kulud jagada pooleks. Seega kuuluvad hageja täitekulud summas 120,20 eurot Tõnu Ojamaalt välja mõistmisele ja summas 120,20 eurot Inest Invest OÜ-lt välja mõistmisele. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-14-57506 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 9721,99 eurot (riigilõiv 1625 eurot + dokumendi kulu 23 eurot + esindaja kulu 7833,60 eurot + täiturikulu 240,39 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub Tõnu Ojamaalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 6727,90 eurot ja Inesti Invest OÜ-lt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 2994,09 eurot. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.