P.O. XXX Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 6. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/282 osaliseks tühistamiseks ja PRIA 6. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/32-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi P.O.XXX Talu toetuse taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – P.O.XXX Talu, seaduslik esindaja P.O. Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta P.O.XXX Talu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. oktoobril 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 30. novembri 2018. a otsusega nr 12-6/18/887 P.O. XXX Talule osaliselt ja suunas väljamaksmisele ühtse pindalatoetuse (p 735) (tl-d 15-16).
2.PRIA määras 10. detsembri 2018. a otsusega nr 12-6/18/978 P.O. XXX Talule osaliselt ja suunas väljamaksmisele kliima- ja keskkonnatoetuse (p 845) (tl-d 20-21).
3.PRIA määras 6. veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/282 osaliselt P.O. XXX Talule mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse, nõudis tagasi alusetult saadud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ning tasaarvestas alusetult saadud toetussumma toetusmaksega, millele taotlejal on õigus seoses esitatud mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlusega (p 117) (tl-d 17-19).
4.P.O. XXX Talu esitas PRIA-le 9. veebruaril 2019. a vaide PRIA 6. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/282 peale, mida täiendas 12. veebruaril 2019. P.O. XXX Talu märgib, et palub kõik kolm tema majandustegevuse pindala vähenemist puudutavat otsust ümber vaadata ja teha uus otsus.
5.PRIA jättis 6. märtsi 2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/32-2 P.O. XXX Talu PRIA
6.veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/282 peale esitatud vaide rahuldamata (tl 23).
6.P.O.XXX Talu esitas Tartu Halduskohtule 4. aprillil 2019. a kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks PRIA otsus, millega jäeti rahuldamata P.O.vaie PRIA 6. veebruari 2019. a otsusele nr 12-6/19/282 ning tuvastada faktilised asjaolud seoses haldusaktidega, millega on põhjendatud kaebaja maakasutusõiguse puudumist ning millega vähendatakse pindalatoetuse ning nn rohestamise makset ning mahemakset kokku 18 000 euro võrra (tl-d 1-3).
7.PRIA teatas kohtule 2. mai 2019. a vastusena 29. aprilli 2019. a kohtunõudele, et ei ole P.O.XXX Talu 9. veebruari 2019. a vaide ja 12. veebruari 2019. a vaide täienduse põhjal täiendavaid vastuseid koostanud peale PRIA 6. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/32-2 (tl 38). P.O.XXX Talu ei ole enne 9. veebruari 2019. a ühtegi vaiet PRIA-le 2018. aasta otsuste peale esitanud ning PRIA ei ole 30. novembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/887 ja 10. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/978 kohta vaideotsust koostanud.
8.Tartu Halduskohus jättis 24. mai 2019. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest (tl-d 40-41).
9.Kaebaja esitas kohtule 3. juunil 2019. a puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et ei ole soovinud ega soovi eraldiseisvalt vaidlustada PRIA 30. novembri 2018. a otsust nr 12-6/18/887 ja 10. detsembri 2018. a otsust nr 12-6/18/978, kuna need puudutavad samu maatükke ja on tehtud sama väärhinnangu alusel kui 6. veebruari 2019. a otsus nr 12-6/19/282 (tl 42). Kaebaja nõustus kohtuga ning esitas nõude PRIA 6. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/282 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas, PRIA 6. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/32-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotlus. Kaebaja märgib, et puuduseks on kõigi kolme otsuse puhul märgitud maakasutusõiguse puudumine, mille kaebaja vaidlustab. Kuna tegemist on sama põllumaa hektarite
3-19-616 kogutoetusmakse osistega, siis peab ta põhjendatuks nõuda, et PRIA parandaks tehtud vead toetusmakse kõigi osiste osas, sest kogu toetusmakset ei ole võimalik hinnata ega vaidlustada enne, kui kõik seda moodustavad otsused on teada.
10.Tartu Halduskohus võttis 4. juuni 2019. a määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks PRIA (tl-d 44-45).
11.PRIA esitas 25. juunil 2019 vastuse kaebusele (tl-d 46-48). Kaebaja esitas 15. juulil 2019 vastuväited vastustaja vastusele (tl-d 130-135). Vastustaja esitas 5. augustil 2019 kaebaja vastuväidetele vastuse (tl 159-160), millele kaebaja esitas omakorda vastuse 26. augustil 2019 (tl-d 167-171).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja taotleb PRIA 6. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/282 osalist tühistamist ja PRIA 6. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/32-2 tühistamist ning PRIA kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja toetuse taotlus, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
12.1.Vaidlus kerkis ülesse seetõttu, et kaebaja isa T.O. deklareeris, mõistmata oma teo tagamaid ja kaebajale teatamata, maa, mille oli varem lubanud suuliselt kaebaja kasutusse. Suulise leppe kinnitamine pole alati lihtne, mistõttu vormistas selle lubaduse paberil T.O. endine abikaasa ja kaebaja ema E.O. jaanuaris 2017. Enne T.O. ning E.O. lahutust 2018. a ütles T.O. E.O. ülesse õiguse tema nimel lepinguid allkirjastada, kuid ta ei ütelnud ülesse suulist lepingut kaebajaga maa kasutamiseks. Sellekohase kinnituse on kaebaja temalt küsinud korduvalt ja ka saanud. Viimase, 31. märtsi 2019. a e-kirjaga saadetud kinnituse lisab kaebaja kaebuse juurde.
12.2.Miks deklareeris T.O. kõnealuse maa ise ja miks andis ta PRIA-s tunnistusi on vaid temale endale teada. Tõenäoliselt on osa selles ka teadmatuses, sest soovi maid deklareerida oli ta avaldanud ka peale temalt toetuste taotlemise õiguse äravõtmist kolmeks aastaks. Tõsiasi on see, et perekondlikult äreval ajal ja PRIA reegleid tundmata esitatud taotluse peale saatis PRIA 3. detsembril 2018 temale toetuste andmisest keeldumise otsuse nr 126/18/918 ning lisaks jäeti ta kolmeks aastaks ilma toetuste taotlemise õigusest. Ka kaebajale saadeti toetuse andmisest keeldumise otsused, kuigi P.O. poolne maahoolduskohustus on täidetud ja ka luba maad kasutada on olemas.
12.3.Maakatastris on kõigi abielupaarile kuuluva maaomandi omanikuks märgitud T.O. ainuisikuliselt, mis aga ei tähenda, et ta on ainus omanik, kuna maakataster ei ole kinnisomandi olemasolu tõendav register.
12.4.Kaebaja kasutab seda looduslikku püsirohumaad püsivalt alates 1995. aastast. Kuni 2016. aasta lõpuni, mil see leping lõppes, oli kaebajal selle maa kohta kirjalik leping T.O.. Edasi leppisid kaebaja ja T.O. kokku suuliselt. Kirjalikud rendilepingud on toonud T.O. rea kohtuvaidlusi, mistõttu talle on vastumeelne neid sõlmida. Seepärast sõlmis lepingu E.O. viimase teadmisel.
12.5.Vegetatsiooniperioodil (aprill kuni oktoober) ei saa maakasutuslepinguid ülesse ütelda, kuid selle vastu eksib PRIA, väites et kaebaja leping T.O. tühistati topelt deklareerimisega ning kaebajal pole 2018. aastaks lepingut, mistõttu tuleb ka mitme aastase mahekohustuse maksed tagasi pärida ka eelmiste aastate eest. Deklareerimine toimub mais juunis, seega peale vegetatsiooniperioodi algust.
12.6.Vastavalt PRIA selgitustele on toetuse saamise eeldusteks nii maa kasutusõiguse omamine kui ka maa reaalne kasutamine. Rendisuhteid reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 339–360. Seadus ei kehtesta rendilepingule kohustuslikku vormi, see võib olla
3-19-616 nii suuline kui ka kirjalik. Suulise rendilepingu puhul tuleb arvestada, et kokkuleppe (lepingu) olemasolu peab tõendama isik, kes tahab lepingualusele maale toetust saada. Kaebaja tegevuse kohta vaidlusalusel maa-alal ning kaebaja karja viibimise kohta sellel pinnal pole esitatud ühtegi vastuväidet.
12.7.T.O.ei lõpetanud 2016 rendilepingut, vaid selle tähtaeg sai läbi ja see lõppes ise. Usalduse alusel jätkus kasutusõigus suulise lepingu alusel. 2017 ei deklareerinud T.O. seda maad, ei kaevanud XXX talu maakasutuse üle, ega palunud maakasutuse lõpetamist. See on kinnitus suulise leppe olemasolu kohta. Kui T.O. seisukoht ka kuidagi muutus 2018. aastal toimunud deklareerimise ajal mais/juunis 2018, siis toimus see peale vegetatsiooniperioodi algust, mis maarendilepinguid mistahes vormis ümber vaadata ei saa kuni vegetatsiooniperioodi lõppemiseni oktoobris 2018. Kaebaja on küsinud T.O. suulise maakasutuse kohta ennem ja pärast PRIA tehtud otsuseid. Vastus on alati jaatav, ka viimane just ennem kaebuse esitamist tehtud päring kinnitab sama.
12.8.Kaebajal on nii suuline luba, kui kirjalik leping E.O. poolt suulise kinnituseks ja maakasutuseks. Kaebaja arvates, oli see lahendus püsiv ka lahutuse puhul, sest mõlemad kaasad olid ja on sellise korraldusega päri. Teave abielulahutuse kohta oli esitatud informatsiooniks, see ei vaja kaebaja kinnitust ning vajaduse korral saab PRIA selle ise järele vaadata.
12.9.T.O.on selliseid vempe teinud kaebajale teadaolevalt ka varem nt 2017 ja 2018, nii enda kui OÜ Intel Trading nimel, deklareerides J.O.või siis FARMBALT OÜ-le lubatud maid. PRIA on tunnistanud J.O. õigust lepinguta maakasutusõigust nii 2017 kui 2018 Vanderselli ja Kaarepõllu kinnistutel. Nendel juhtudel on J.O.väitel PRIA andnud õiguse maa kasutajale, kaebaja puhul aga miskipärast pole järgitud sama praktikat.
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
13.1.Kaebaja taotles 2018. aastal PRIA-lt muuhulgas mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust põllumassiivil 66146539713 asuvale põllule nr 13 (6,96 ha), mis asub PRIA põllumassiivide kaardirakenduse järgi kahel katastriüksusel. Katastriüksusel 18501:001:0666 (Sisaski) asuv maa kuulub kinnistusraamatu andmetel P.O.e ning katastriüksusel 18501:001:0123 (Saage) asuv maa kuulub kinnistusraamatu andmetel T.O.. Samale põllumassiivile nr 66146539713 taotles 2018. aastal ühtset pindalatoetust põllule nr 5 (4,16 ha) T.O.. Kuna põllumassiiv 66146539713 hõlmab kahe isiku omandisse kuuluvat katastriüksust ning samale põllumassiivile taotlesid 2018. aastal toetusi T.O.ja P.O., jagas PRIA 2. oktoobril 2018 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena P.O. taotlusel märgitud põllu nr 13 kaheks osaks - põld nr 13-1 ja põld nr 13-2.
13.2.Põld 13-1 (4,27 ha) asub katastriüksusel 18501:001:0123 Saage, mille omanik on kinnistusraamatu andmetel T.O. ning T.O.poolt esitatud seisukoha järgi selle maa kasutamise õigust P.O. ei olnud. Ka P.O.ei esitanud PRIA-le sellel kinnistul asuva maa kasutamise õigust tõendavat kehtivat rendilepingut. Kaebaja poolt PRIA-le ja kohtule esitatud P.O.ja E.O. vahel 3. jaanuaril 2017 sõlmitud rendileping ei ole kehtiv ja PRIA seda ei arvestanud, kuna kinnistusraamatu järgi kuulub maa T.O., mitte E.O.le. Ka 5. detsembril 2018 PRIA-le esitatud vaides kinnitas taotleja T.O., et tema omandis olevatel maadel ei ole teistel isikutel kasutusõigust ega kehtivat rendilepingut ning, et viimase rendilepingu lõpetas ta P.O.2016. aastal. Seda väidet kinnitab kaebaja poolt esitatud 1. aprilli 2004. a rendileping, mille p-i 2 kohaselt kehtis kõnealune rendileping Saage ja Lingi maade osas kuni 31. detsembrini 2016. Kuna E.O. omandit sellele kinnistule kinnistusraamat ei kajasta ja PRIA andmetel temal volitust rendilepinguid T.O.nimel sõlmida ei olnud, siis ei anna
3-19-616 PRIA arvates 3. jaanuaril 2017 E.O. ja P.O.vahel sõlmitud rendileping P.O.e õigust Saage kinnistu maad kasutada. Ka 12. septembri 2018. a e-kirjas teatas T.O.PRIA-le, et E.O. poolt sõlmitud rendileping on tühine ega anna õigust P.O.e kasutada T.O. kuuluvaid maid. Selle väite kinnitamiseks lisas T.O.enda kirjale 18. oktoobril 2016 rendilepingu lõpetamise kohta kirjavahetuse ja pärimistunnistuse. Sel põhjusel arvestas PRIA, et P.O. puudus õigus T.O.omandis oleval maal katastriüksusel 18501:001:0123 (Saage) asuvat põldu nr 13-1 kasutada ja sellele toetusi taotleda.
13.3.Kaebaja taotles 2018. a toetust ka põllule nr 10, mis asub põllumassiivil 66146673708, katastriüksusel 18501:001:0562 (Lingi), mis kuulub kinnistusraamatu järgi T.O. ning PRIA-le esitatud andmete järgi selle põllu kasutusõigust P.O. 2018. a ei olnud. E.O. ja P.O.vahel sõlmitud rendilepingut ei arvesta PRIA P.O.maakasutusõigust tõendavana, sest maa kuulub kinnistusraamatu järgi T.O., kes ei ole maa kasutamiseks P.O.e luba andnud ega volitanud E.O.d maad edasi rentima. Samale põllumassiivile taotles 2018. aastal ühtset pindalatoetust põllule nr 3 T.O.. PRIA arvestas, et P.O. puudus õigus T.O.omandis oleval maal katastril 18501:001:0562 (Lingi) asuvat põldu nr 10 kasutada ja sellele toetusi taotleda. Ka selle maa osas arvestas PRIA T.O.e-kirja, milles ta kinnitas, et nimetatud katastriüksusel asuva maa kasutusõigus oli P.O.l kuni 31. detsembrini 2016 ja rendilepingut ei pikendatud.
13.4.P.O.2018. aasta taotlusel märgitud põllumassiivil 66246700727 asuv põld nr 8 on kontrolli tulemusena jagatud neljaks osaks. Jagamise tulemusena tekkisid järgmised põllud: põllumassiiv 66246700727 (põld 8-1), 66246609035 (põld 8-2), 66146698522 (põld 8-3) ja 66146687420 (põld 8-4). Põld nr 8-2, mis asub massiivil 6624660935, katastriüksusel 18501:001:0120 (Saage) ja põld 8-4, mis asub massiivil 66146687420, katastriüksusel 18501:001:0562 (Lingi) on kinnistusraamatu andmetel T.O.omandis. Nendel katastriüksustel asuvate maade kasutamiseks on samuti kaebaja esitanud 3. jaanuari 2017 rendilepingu, mida PRIA ei arvestanud. Samale põllumassiivile nr 66246700727 taotles põldudele nr 4 ja 3-1 ühtset pindalatoetust ka T.O..
13.5.Maa toetusõiguslikkusele ette nähtud kriteeriumi järgi peab maa, millele toetusi taotletakse olema taotleja kasutuses õiguslikul alusel ning taotleja peab maad ise ka tegelikult kasutama, s.t hooldama. PRIA ei määra toetust taotlejale, kui taotlejal puudub õigus maad kasutada. Ka ei määra PRIA toetust siis, kui taotleja omab õigust maad kasutada, kuid taotleja ise seda maad ei kasuta, s.t ei hoolda. (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lg 5; maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 8 lg 1 ja § 22 lg 2 p 1). Seega ei määranud PRIA toetust ka P.O.e nende maade eest, millel P.O.loomi karjatas, kuid mille osas tal puudus õigus maad kasutada, kuna T.O.taotles ise temale kuuluvatele maadele toetust ega kinnitanud P.O.õigust vaidlusaluseid maid kasutada. Ka T.O.kinnitas 12. septembri 2018 e-kirjas, et E.O. poolt sõlmitud rendileping on tühine. PRIA-le 5. detsembril 2018 esitatud vaides märgib T.O., et tema poolt taotlusel märgitud maadel ei ole kellelgi kehtivat rendilepingut ning viimase rendilepingu lõpetas P.O.kirjaliku teatisega 2016. aastal. 21. detsembri 2018 selgituses vaidele märgib T.O., et P.O.söötis oma loomi T.O.omandis olevatel püsirohumaadel selleks rendilepingut omamata. Vastustaja märgib, et PRIA-le edastatud kirjavahetusest nähtub, et isikud ei ole seni saavutanud kokkulepet maade kasutamise osas ning PRIA-le on T.O.kinnitanud, et P.O. puudub õigus temale kuuluvaid maid kasutada. Kaebuse lisana esitatud 31. märtsi 2019 T.O.kiri, milles T.O.lubab P.O. Lingi rohumaadel loomi karjatada, on esitatud esmakordselt kohtumenetluses ning samas on T.O.ise samadele Lingi maadele, mida ta lubab kasutada P.O., taotlenud 2018. aastal ühtset pindalatoetust. Vastustajale on teadmata, mis põhjusel on T.O.pärast vaidemenetluse läbimist enda seisukohta muutnud. Vastustaja leiab, et O.de poolt mitmel järjestikusel aastal samadele maadele esitatud
3-19-616 taotluste ning seejärel PRIA-le vaiete esitamise tegelik põhjus peitub pigem O.de (P. O., T.O., E.O. ja J.O.– OÜ Farmbalt) omavahelistest keerulistest suhetest ja lahendamata peresisestest tülidest tingitud soovist käituda üksteise suhtes kiuslikult, mitte niivõrd tingitult tungivast vajadusest suuremas ulatuses põllumajandusmaade kasutamiseks, sest nii P.O., kui ka T.O.omavad kinnistusraamatu andmete järgi ka iseseisvalt piisavalt maatulundusmaad (mõlemad üle 100 ha), et tegeleda põllumajandusega ainult endale kuuluvatel maadel. Sisuliselt tunnistab kaebaja ka ise kaebuse p-s 4.13., et arusaamatused maade kasutamise osas on tulenenud keerulistest suhetest isaga, märkides, et „T.O.on selliseid vempe teinud minule teadaolevalt ka varem, nt 2017 ja 2018 nii enda kui OÜ Intel Trading nimel, deklareerides J.O.või siis Farmbalt OÜ-le lubatud maid“. Kui soovitakse toetust taotleda teisele isikule kuuluvale maale, tuleb taotlejal enne taotlema asumist selgeks teha ja lahendada vaidlused taotlusele kantavate maade kasutamise õiguse ja korra osas, sest PRIA ei määra toetust taotlejale, kes maad tegelikult kasutab, kui tal puudub õiguslik alus maad kasutada ega määra samuti toetust taotlejale, kes omab õigust maad kasutada, kuid tegelikult ise maad ei kasuta. Kui kaebaja teeks enne taotlema asumist kindlaks, milliseid maid ta on õigustatud kasutama, siis ei oleks alust ka pindalade erinevuse tekkeks, mis tekitab õigusnormist tulenevalt toetuse vähendamist vastavalt taotletud ja kindlaks määratud pindalade erinevusele ja toob kaasa tagasinõude kohustusperioodiga seotud toetuse kohustusealuse maa pindala vähenemise tõttu.
13.6.Vastustaja ei nõustu kaebaja alusetute etteheidetega maakasutusõiguse arvestamise kohta tulenevalt kaebaja vanemate ühisvara hulka kuuluvate kinnistute jagamisest. PRIA võtab aluseks maaomaniku väljaselgitamisel kinnistusraamatu kanded. Kui kinnistusraamatu kande järgi on maa omanik T.O., siis ei saa PRIA arvestada, et maa kuulub ka E.O.või veel mõnele kolmandale isikule, kelle kohta kinnisturaamatus kanded puuduvad, kuigi kaebaja arvates on E.O.l õigus teha vaidlusaluse maaga seotud tehinguid võrdselt maa omanikuga.
13.7.Kaebaja väide PRIA poolt taotlejate ebavõrdse kohtlemise osas on täiesti alusetu. Kaebaja tugineb seda väites ilmselt T.O.vaide kohta PRIA poolt tehtud vaideotsuse põhjendustele. Vastustaja märgib, et seoses T.O.ja Farmbalt OÜ poolt PRIA-le samadele maadele topelt taotluse esitamisega 2018. aastal leidis PRIA tõepoolest 7. jaanuari 2019 vaideotsuses, et toetuse saamise õigus oli rentnikul Farmbalt OÜ-l, kuid PRIA tugines seda järeldust tehes jõustunud kohtuotsustele tsiviilasjades nr 2-14-57506 ja nr 2-15-7505, milles kohus leidis, et Farmbalt OÜ poolt T.O. sõlmitud rendileping on kehtiv.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kaebaja vaidlustab PRIA 6. veebruari 2019. a otsust nr 12-6/19/282 ja nõuab selle osalist tühistamist, samuti taotleb PRIA 6. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/32-2 tühistamist ning PRIA kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja toetuse taotlus. Vaidlustatud 6. veebruari 2019. a otsusega määras PRIA osaliselt kaebajale 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse, kuna leidis, et kaebajal puudus osade taotlusel märgitud põldude kasutamiseks õigus.
15.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
16.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajal oli toetuse taotlusel märgitud põldude kasutusõigus. Kaebaja selgitab, et tal on maade kasutamiseks suuline leping T.O. ja kirjalik leping E.O.ga. PRIA on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud maa kasutamiseks kehtivat
3-19-616 rendilepingut. P.O.ja E.O. vahel 3. jaanuaril 2017 sõlmitud rendilepingut ei saa PRIA arvestada, kuna kinnistusraamatu järgi kuulub maa ainuisikuliselt T.O. ning 5. detsembril 2018 PRIA-le esitatud vaides on taotleja T.O.kinnitanud, et tema omandis olevatel maadel ei ole kehtivat rendilepingut ja viimase rendilepingu lõpetas ta P.O.2016. aastal. Seega on vaidluse lahendamiseks vaja kohtul tuvastada, kas kaebajal oli toetuse taotlusel märgitud vaidlusaluste põldude kasutusõigus.
17.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja taotles 14. juunil 2018. a toetust põllumassiivil nr 66146539713 asuvale põllule nr 13 (pindala 7,57 ha, taotletav pindala 6,96 ha) (tl-d 62p, 95p-96). Kaebaja märkis toetuse taotlusel põllu nr 13 kasutusõiguseks „O“ (omandis). Põld nr 13 asub põllumassiivide kaardirakenduse järgi kahel katastriüksusel (tl 95p). Sisaski katastriüksusel 18501:001:0666 asuv maa kuulub kinnistusraamatu andmetel P.O.e ning Saage katastriüksusel 18501:001:0123 asuv maa kuulub kinnistusraamatu andmetel T.O.. Kuna põllumassiiv nr 66146539713 asub kahe isiku omandisse kuuluval katastriüksusel, jagas PRIA
2.oktoobril 2018 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena põllu nr 13 kaheks osaks – põldudeks nr 13-1 (asub Saage katastriüksusel, 4,27 ha) ja 13-2 (asub Sisaski katastriüksusel, 3,27 ha) (tl 56p).
18.Vaidlust ei ole selles, et PRIA määras kaebajale toetust tema omandis oleva põllu nr 13-2 eest. Põllule nr 13-1 vastustaja kaebajale toetust ei määranud ja seda vaidlusaluses otsuses, vaideotsuses ja vastustaja vastuses kaebusele märgitud põhjustel, et 1) samale põllumassiivile taotles toetust ka T.O.; 2) T.O.seisukoha järgi ei olnud P.O. selle maa kasutamise õigust; 3) P.O.ei esitanud vastustajale selle maa kasutamise õigust tõendavaid dokumente; 4) P.O.ja E.O. vahel 3. jaanuaril 2017 sõlmitud rendileping ei ole kehtiv, kuna kinnistusraamatu järgi kuulub maa T.O., mitte E.O.le; 5) T.O.kinnitas PRIA-le 5. detsembril 2018 esitatud vaides, et tema omandis olevatel maadel ei ole teistel isikutel kasutusõigust ega kehtivat rendilepingut ning viimase rendilepingu lõpetas ta P.O.2016. aastal. Seda väidet kinnitab 1. aprilli 2004. a rendileping, mille p-i 2 kohaselt kehtis kõnealune rendileping Saage ja Lingi maade osas kuni
31.detsembrini 2016; 6) T.O.teatas 12. septembri 2018. a e-kirjas PRIA-le, et E.O. poolt sõlmitud rendileping on tühine ega anna P.O.e õigust kasutada T.O. kuuluvaid maid. Selle väite kinnitamiseks lisas T.O.enda kirjale 18. oktoobri 2016 rendilepingu lõpetamise kohta kirjavahetuse ja pärimistunnistuse.
19.Kohus leiab, et arvestades eelnimetatud asjaolusid kogumis, jõudis vastustaja õiguspäraselt järeldusele, et kaebajal puudus õigus T.O.omandis oleval maal Saage katastriüksusel asuvat põldu nr 13-1 kasutada ja sellele toetust taotleda.
20.Kuigi kaebaja väidab, et on T.O. korduvalt küsinud ja ka saanud kinnitusi, et tal on õigus suulise lepingu alusel maad kasutada, on tõendatud vaid sellekohane 31. märtsi 2019. a T.O.ekiri P.O.e. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata haldusakti andmise ajal olemasolevate faktide põhjal. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus PRIA 6. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/282 ja 6. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/322 tühistamisnõuete lahendamisel arvesse võtta T.O.31. märtsi 2019. a selgitust, et on suusõnaliselt lubanud 2017-2018. a P.O. karjatada loomi T.O.omandis olevatel Saage ja Lingi rohumaadel (tl-d 5, 24). Asjaolu, et T.O.edastas P.O.e 31. märtsil 2019 teatise, milles märkis, et on P.O. lubanud oma rohumaadel loomi karjatada ka 2017-2018, ei saa mõjutada vaidlustatud otsuste õiguspärasust, sest otsuste tegemisel ei saanud vastustaja sellega arvestada.
3-19-616
21.Küll aga sai PRIA otsuse tegemisel arvestada T.O.5. detsembril 2018 vaidemenetluses väidetuga, et pindalatoetuse taotluses esitatud maad on T.O.omandis, tagastatud omandireformiga ja tõestatud pärimisdokumentidega, mis on PRIA-le esitatud 2018 (tl 109). T.O.selgitas PRIA-le, et taotluses esitatud maadel ei ole kehtivat rendilepingut. Viimase rendilepingu lõpetas P.O.kirjaliku teatisega 2016. aastal.
22.Kaebaja väidab küll, et T.O.deklareeris oma teo tagamaid mõistmata maid, mille oli varem lubanud suuliselt kaebaja kasutusse, kuid sellekohaseid tõendeid kaebaja kohtule esitanud ei ole. Seetõttu puudub kohtul alus väita, et T.O.ei saanud aru oma teo tagajärgedest, kui taotles PRIA-lt 2018. aastal ühtset pindalatoetust ka kaebaja poolt deklareeritud põllumassiividele (põllumassiiv nr 66146673708 – T.O.taotlusel põld nr 3 ja kaebaja taotlusel põld nr 10; põllumassiiv nr 66246700727 – T.O.taotlusel põllud nr 4 ja nr 3-1 ja kaebaja taotlusel põld nr 8; põllumassiiv nr 66146539713 – T.O.taotlusel põld nr 5 ja kaebaja taotlusel põld nr 13) (tl-d 148-158). Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kui sama maa taotlusel topelt deklareerimine oleks tulenenud taotlejate eksimusest ning maa kasutamiseks oli tegelikult kokkulepe olemas, nagu kaebaja järjekindlalt väidab, siis oleksid kaebaja ja T.O.saanud oma taotlused vastavusse viia juba taotluste menetlemise etapis, kui PRIA topelt taotlemisest taotlejaid teavitas ning olukord oleks lahendatud juba enne vaidlustatud otsuse tegemist. Kaebaja väide, et alates 2018 otsustas T.O.vaid temale teada põhjusel sama maa ka ise deklareerida, mis aga ei vasta vormiliselt lepingu tühistamise nõuetele, ei ole aluseks väitele, et T.O.ei mõistnud oma teo tagajärgi.
23.PRIA saatis 11. septembri 2018. a kirjadega nr 12-1/18/4494 ja nr 12-1/18/4495 kaebajale ja T.O. järelepärimised põldude topelt taotlemise osas (tl 123). T.O.selgitas 12. septembri 2018. a vastuses, et E.O. rendileping P.O.Saage ja Lingi maade osas on õigustühine ning rendileping lõppes 2016 – seda ei pikendatud (tl 113). T.O.kinnitas veelkord 21. detsembri 2018. a vaide lisas, et P.O.osutas tema omandis olevatel püsirohumaadel oma loomadega söötmisteenust rendilepingut omamata (tl 119). Need asjaolud ei kinnita samuti kaebaja väidet, et T.O.ei saanud toetust taotledes aru oma teo tagamaadest.
24.Asja materjalidest nähtub, et T.O.(rendileandja) on P.O.(rentnik) sõlminud 1. aprillil 2004 rendilepingu, millega rendileandja andis rentnikule rendile Saage maad ja Lingi maad (tl 9). Rendilepingu kohaselt kehtis leping kuni 31. detsembrini 2016. Kuigi kaebaja väidab, et võlaõigusseadusele tuginedes ei lõppenud kaebaja rendileping 2016. aastal, vaid muutus tähtajatuks, sest T.O.seda üles ei ütelnud, on kaebaja siiski sõlminud ka uue kirjaliku rendilepingu. Toimiku materjalidest nähtub, et E.O. (rendileandja) on P.O.(rentnik) sõlminud
3.jaanuaril 2017 rendilepingu, mille kohaselt rendileandja annab ja rentnik võtab rendile Saage maad 5,0 ha katastriüksus 18501:001:0120; 3,8 ha katastriüksus 18501:001:0123; Lingi maad 35,4 ha katastriüksus 18501:001:0562 (tl 8). Lepingus on märgitud, et see jõustub allakirjutamise momendist ja kehtib kuni 31. detsembrini 2021. a. Kohus nõustub vastustajaga, et vaatamata 3. jaanuari 2017 kirjalikule lepingule ja kaebaja väitele, et 1. aprilli 2004. a rendileping oli muutunud tähtajatuks, oli PRIA-l siiski õigus järeldada, et kaebajal puudus põldude kasutusõigus. Kohus on sellel seisukohal põhjusel, et PRIA püüdis välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja leida põhjendused ebatäpsustele ja vastuoludele. Ta kogus selleks tõendeid omal algatusel – küsis kaebajalt 11. septembril ja 5. novembril 2018 ja T.O. 11. ja 12. septembril 2018 korduvalt informatsiooni, ja tegi vastuseid, testamenti ning kinnistusraamatu kandeid arvestades õiguspärase järelduse (tl-d 4, 31-33, 110112, 120-122, 124-128). Arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel toimuva menetluse iseloomu (taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal puudub subjektiivne õigus
3-19-616 toetusele, peab kohus vastustaja uurimiskohustuse täitmist praeguses asjas piisavaks. Toetuse taotlejatel tulnuks enne taotlema asumist selgeks teha taotlusele kantavate maade kasutamise õigus ja kord. Maa toetusõiguslikkusele ette nähtud kriteeriumi järgi peab maa, millele toetusi taotletakse, olema taotleja kasutuses õiguslikul alusel ning taotleja peab maad hooldama.
25.Kaebaja väidab, et tema kasutuses on kohtuotsus, mis tugineb terve rea maade rendi puhul E.O. loa olemasolule, mistõttu on E.O.l kinnisvaralisi õigusi, mida kinnistusregister ei kajasta, kuid mida PRIA ei tunnista. Kohtule on arusaamatu, miks kaebaja selliste tõendite olemasolul ei ole neid PRIA-le edastanud. Vastustaja on ometi 11. septembri 2018. a järelepärimises kaebajale selgitanud, et kaebajal tuleb esitada põllumajandusmaa kasutusõigust tõendavad dokumendid ning et dokumentide esitamata jätmise korral loeb PRIA, et kaebajal puudub õiguslik alus järelepärimises viidatud maa kasutamiseks (tl 123).
26.Kaebaja taotles toetust ka põllule nr 10 (taotletav pindala 24,59 ha), mis asub põllumassiivil 66146673708 (tl-d 62p, 87p-88), märkides toetuse taotluses põllu kasutusõiguseks „KR“ (kirjalik rendileping). Vastustaja jättis toetuse määramata, kuna kaebajal ei olnud PRIA-le esitatud andmete järgi selle põllu kasutusõigust (samad põhjendused, mis märgitud põllu nr 13 kohta). Samale põllumassiivile põllule nr 3 taotles 2018. aastal ühtset pindalatoetust ka T.O.. Kaebaja taotles toetust ka põllule nr 8, mis asus põllumassiivil nr 66246700727 (taotletav pindala 20,85 ha) (tl-d 62p, 73p-74), märkides põllu kasutusõiguseks „O“ (omand). Kuna põllumassiiv nr 66246700727 asub kahe isiku omandisse kuuluval katastriüksusel, jagas PRIA
2.oktoobril 2018 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena põllu nr 8 neljaks osaks – põldudeks nr 8-1 (7,10 ha), 8-2 (4,50 ha), 8-3 (4,19 ha) ja 8-4 (5,15 ha) (tl 56p-57). 18. Vaidlust ei ole selles, et PRIA määras kaebajale toetust tema omandis olevate põldude nr 8-1 ja 8-3 eest. T.O.omandis olevate põldude nr 8-2 ja 8-4 eest vastustaja kaebajale toetust ei määranud juba eelpool nimetatud põhjuste tõttu. Kohus nõustub PRIA-ga otsuse p-des 19-25 märgitud põhjendustel.
27.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA leidis 6. veebruari 2019. a otsuses õigesti, et põldudele nr 13-1, 10, 8-2 ja 8-4 toetust ei arvesta, kuna põllu või selle osa kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus. Neil põhjustel leiab kohus, et PRIA 6. veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/282 osaliseks tühistamiseks ja PRIA 6. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/32-2 tühistamiseks puudub alus. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsused õiguspärased, antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt, otsused on proportsionaalsed ning eesmärgipärased ning vastustaja ei ole rikkunud menetlusnorme. Vaidlusalused otsused vastavad väljakujunenud kohtupraktikas esitatud põhjendamisnõuetele ning on seetõttu piisavalt põhjendatud. Kuna kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Seega peaks kohustamiskaebuse rahuldamiseks olema PRIA otsus ja vaideotsus õigusvastased.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad tema menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seetõttu jäävad ka vastustaja potentsiaalsed menetluskulud tema enda kanda.
Kohtuotsust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu otsusega.Tartu Ringkonnakohtu resolutsioon:
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.09.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.