lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14887/6

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 17.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-14887/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
980
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-14887

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2015. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-14887

Tsiviilasi

Rxxxx Lxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Rxxxx xxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada taotlus.
2.Anda Rxxxx Lxxxxxxxx riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus ja õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.
3.Rxxxx Lxxxxxxx esindava advokaadi määrab Eesti Advokatuur. Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Kohus leidis Avaldaja esitas 06.10.2015. a kohtule taotluse menetlusabi saamiseks. Avaldaja soovis endale riigi õigusabi määramist õigusdokumendi koostamiseks ning esindamiseks kohtus, et korraldada oma venna Mxxxx Kxxxxxx surnukstunnistamine. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-15-14887 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Kohus leiab, et ei esine nimetatud lõike punktides 1-2, 6-12 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohus leiab, et hinnata tuleks RÕS § 7 lg 1 p 5 eeldusi mitte anda riigi õigusabi. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus pidada taotleja võimalusi oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks. Taotluse kohaselt on õigusabi vajalik taotleja venna surnukstunnistamiseks, mis omakorda on vajalik taotleja ja tema venna vanaema pärimisküsimuse lahendamiseks. Kohus peab aga eraldi hindama RÕA § 7 lg 1 punktis 4 sätestatud isiku majanduslikku seisundit ja võimet ise õigusabi eest tasuda: riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Samuti peab kohus andma hinnangu RÕS § 7 lg 1 p 3 sätestatud alustele: taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Esitatud majandusliku seisundi teatises kohaselt on avaldaja sissetulekuks pension xxxxxx eurot kuus. Avaldaja elukaaslase sissetulekuks on töötasu xxxxxxxxeurot kuus. Peale pere elukohaks oleva korteri ei kuulu avaldajale kinnisvara või sõidukeid, mille realiseerimisest võiks saada vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Kohus nõudis Sotsiaalkindlustusametilt teavet, kui palju on makstud Rxxxx Lxxxxxxxx rahalisi toetusi või hüvitis viimase nelja kuu jooksul. Sotsiaalkindlustusameti 29.10.2015. a teatise kohaselt on Rxxxx Lxxxxxxsaanud perioodil 01.07.2015 – 31.10.2015. a töövõimetuspensioni kokku 723,88 eurot (s.o. 180,97 eurot kuus). Majandusliku seisundi teatisele lisatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt avaldajale muid sissetulekuid laekunud ei ole. Avaldaja pangakontole on küll laekunud Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt 33,50 eurot selgitusega „Lxxxxx Kxxxx sotsiaaltoetus“, kuid avaldaja selgituste kohaselt makstakse seda tema tütrele, kes temaga koos ei ela. Avaldaja on teatanud, et tal on täitmisel kohustusi 10,48 euro eest kuus – krediitkaardivõlg kokku summas xxx eurot. Taotluse kohaselt on avaldaja ja tema elukaaslase igakuised püsikulud xxxxxx eurot, millest eluasemekulud on 70-200 eurot, elekter 20 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulud transpordile 30 eurot, sidekulud 5 eurot ja kulud tervishoiule. Seega katavad avaldaja ja tema elukaaslase sissetulekud väljaminekud, kuid ülejääk on väike.

2-15-14887 RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ega taotlejale kuuluvat ja tema igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ja sissetulekuga. TMS § 131 lg 1 p 10 järgi ei saa sissenõuet pöörata riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusega nr 166 on alates 1. jaanuarist 2015. a kehtestatud kuutasu alammääraks 390 eurot. Rxxxx Lxxxxxx töövõimetuspension on xxxxxx eurot kuus, seega ei saa sellele pöörata sissenõuet ega arvestada seda taotleja majanduslikku seisundit hinnates. Kohus leiab, et lähtuvalt RÕS § 14 lg 1 on avaldaja taotlus täielikult põhjendatud. Avaldajal sisuliselt vaba sissetulek puudub ja tema majanduslik seisund võimaldab teda kvalifitseerida menetlusabi saama õigustatud isikuks. Seega kvalifitseerub kostja RÕS § 7 lg 1 p 4 nimetatud isikuks, kellel on võimalik saada täielikult tasuta riigi õigusabi. Arvestades avaldaja võimalusi tasuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt asjakohase õigusabi eest, tuleb avaldajale anda õigusabi riigi kulul ning määrata esindaja riigi õigusabi korras ja vabastada avaldaja õigusabikulude tasumisest täielikult. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldajale tuleb lähtudes RÕS § 8 p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud. Lähtudes RÕS § 18 lg 1 nimetab kostja esindava advokaadi Eesti Advokatuur.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium