2-13-35689/26 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Pankrotihaldur Tarmo Villman esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist halduri tasu ja kulutuste välja mõistmata jätmise osas ja selles osas uue määruse tegemist, millega kinnitada pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja halduri kulutuste hüvitis summas 165 eurot ning rahuldada pankrotihalduri taotlus riigi vahenditest pankrotihalduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Määruskaebuse esitaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei saa kohus tugineda Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2014 seisukohtadele tsiviilasjas nr 2-10-4744. Asjaolu, et pankrotivarast ei jätku või pankrotivara ei ole, ei tähenda seda, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta kinnitamata. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et olukordades, kus pankrotiavalduse alusel saab eeldada, et pankrotivara puudub või on ebaselge kas pankrotivara on, ei tohiks kuulutada välja pankrotti, vaid nimetada ajutine haldur, kes täidaks PankrS § 22 lg 2 ülesanded ja saaks seejärel esitada kohtule arvamuse edasise pankrotimenetluse osas ning kohus saaks seejärel otsustada pankroti väljakuulutamise. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu seisukoht, mille järgi on pankrotimenetluse kulutuste kinnitamine sõltuvuses pankrotivara ebapiisavusest või selle puudumisest, ei ole õige; 2) on pankrotihaldur seisukohal, et vaatamata sellele, et PankrS § 23 lg-s 4 ei ole sätestatud halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi arvelt olukorras, kus pankrotimenetlus lõpeb raugemisega peale pankroti välja kuulutamist, et tähenda, et nimetatud normi analoogiat ei saaks kasutada. Pankrotimenetluse kulutuse kinnitamata jätmine ning tasu hüvitamata jätmine on vastuolus PankrS § 65 lg 1 esimeses lauses tooduga. Pankrotihaldur on seisukohal, et kohus oleks pidanud tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuma PankrS § 23 lg-st 4 ning PankrS § 65 lg 11 teises ja kolmandas lauses sätestatud analoogiast ning tuginema PankrS § 65 lg 1 esimesele lausele ja hüvitama pankrotihalduri tasu riigi vahenditest; 3) olid antud juhul täidetud TsMS §-s 181 sätestatud menetlusabi andmise tingimused.

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega selles, et käesolevas asjas tuleb pankrotihalduri tasu ja kulud jätta kinnitamata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Viru Maakohtu 09.08.2013. a määrusega kuulutati välja füüsilise isiku pärandvara pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Tarmo Villman (tl 20). Pankrotihaldur Tarmo Villman tegi 27.08.2013. a kohtule ettepaneku jätta pankrotitoimkond valimata ning esitas vastavalt PankrS §-le 126 ettekande Valeri Isajevi pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses. Viru Maakohus jättis 15.10.2013. a määrusega (tl 43) pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotihaldur Tarmo Villman esitas 02.09.2014. a (tl 51) taotluse lõpetada Valery Isajevi pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu; kinnitada halduri tasu ja kulud; anda võlgnikule menetlusabi halduri tasu 397 euro hüvitamiseks. Viru Maakohus tegi 04.09.2014. a määrusega (tl 61) pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1800 eurot. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Selle paragrahvi teise ja kolmanda lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kuna käesolevas asjas kuulutati välja võlgniku pärandvara pankrot, siis ei ole praegusel juhul pankrotimenetluse eesmärgiks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kui pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine, siis peab kohtule olema pankroti väljakuulutamisel selge, millest finantseeritakse pankrotimenetlust. Maakohus ei kaalunud pankrotimenetluse finantseerimise küsimusi, mis on kaasa toonud olukorra, kus pankrotivara puudub, kuid pankrotimenetluse läbiviimisel on tekkinud kulud. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Maakohtul oli võimalus lõpetada pankrotimenetlus koheselt pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 2 alusel, kuid maakohus jätkas põhjendamatult pankrotimenetlust. Pankrotihalduriks nimetamisel pidi haldur tutvuma pankrotiavaldusega ja pärandvara varade ning võlgnevuste nimekirjaga. Pankrotihaldur oleks pidanud koheselt aru saama, et pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetlusega kaasnevaid kulusid ning halduril ei ole võimalust ka pankrotivara suurendada. Ringkonnakohtu hinnangul oleks pankrotihaldur pidanud koheselt pärast tema nimetamist tegema kohtule ettepaneku nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumist. PankrS § 30 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Käesolevas pankrotimenetluses nõudis kohus pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumist alles 04.09.2014. a määrusega, s.o rohkem kui üks aasta pärast võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse jätkamisega võttis haldur endale ise riski, et halduri tasu ja kulud võivad jääda kinnitamata, kuna puudub pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid hüvitada. Ringkonnakohus leiab, et kuna pankrotihalduri ja maakohtu tegevus on tekitanud käesoleva olukorra, kus pankrotimenetluse läbiviimisega on tekkinud kulud (s.o pankrotihalduri tasu ja kulutused), kuid puudub pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, tuleb halduri tasu ja kulutused jätta kinnitamata.