Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 16.11.2015.a.. Kentmanni tn 13, Tallinn 2-15-12985 XXXhagi XXXvastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Vladimir Buldakov (isikukood 37309150297, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX , XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
15.10.2015.a.
Tsiviilasja hind
4680,00 eurot
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Välja mõista XXX XXX kasuks hageja lepingulise esindaja kulu summas 250,00 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust 200,00 eurot. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja on Haabneeme alevikus Mereranna tee 4-53 asuva korteriomandi omanik. Hageja ja kostja sõlmisid 25. veebruaril 2015.a. eluruumi üürilepingu. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri summas 390 eurot ning tasuma lisaks eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Seisuga 29.05.2015 oli kostja hagejale jätnud tasumata kolme kuu üürisumma 1170 eurot ning kahe kuu kõrvalkulud 598 euro ulatuses. Hageja volitatud esindaja XXXsaatis 29. mail 2015.a.
kostjale avalduse üürilepingu ülesütlemise kohta. Üürilepingu ülesütlemise avalduses anti kostjale lisatähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 09.06.2015.a. ja hageja teatas, kui kostja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, loeb hageja üürilepingu erakorraliselt üles öelduks 09.06.2015.a. Kuna kostja ei tasunud võlga 09.06.2015.a. siis luges hageja üürilepingu erakorraliselt ülesöelduks. Kostja ei vaidlustanud üürilepingu erakorralist ülesütlemist. Eluruum on jätkuvalt kostja valduses, mistõttu hageja ei saa omandiõigust teostada. Üürisuhte lõppemise tõttu puudub kostjal õiguslik alus eluruumi vallata ja kasutada. Hageja palub kohustada kostjat XXXandma hagejale XXXüle eluruum, asukohaga XXX, valdus. Kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust vabatahtlikult, siis tõsta kostja XXXeluruumist XXX välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostja vastuväited Kostja tunnistab, et tal oli kolm kuud üürivõlgnevus kuna oli töötu. Kostja tegi kõik endast oleneva, et maksta võlad. Kostjal ei ole raha, et uude kohta kolida. Kostjal on laps ja tal ei ole lapsega kusagile minna. Praegu kostja töötab ja jõuab oma üüri maksta. Kohtuotsuse põhjendused AÕS § 80 lg 1,2 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Hagile lisatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttega on tõendatud, et hageja on Haabneeme alevikus XXXasuva korteriomandi omanik. Eluruumi üürilepinguga on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 25.02.2015.a. üürilepingu, millega hageja andis eluruumi XXXkostjale üürile alates 28 veebruarist 2015.a. kuni 28. veebruarini 2017. Üürilepingu punkti 2.1. kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas 390 eurot. Lepingu punkti 2.4. kohaselt leppisid pooled kokku, et lisaks üürile tasub üürnik igakuiselt eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et seisuga 29.05.2015 oli kostjal tasumata kolme kuu üür ja kahe kuu kõrvalkulud kokku summas 1768 eurot. VÕS § 316 lg 1 p 2 järgi võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Kooskõlas VÕS § 196 lg 2 andis hageja kostjale viimase täiendava tähtaja üürilepingust tulenevate maksekohustuste täitmiseks kuni 09.06.2015.a. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üürileping on erakorraliselt hageja poolt üles öeldud alates 09.06.2015.a. Seega puudub kostjal alates 09.06.2015 õiguslik aluse eluruumi vallata ja kasutada. Asjaolu, et kostjal puudub hageja eluruumist väljakolimiseks raha, ei ole õiguslikuks aluseks hageja eluruumi kasutamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kostjat hagejale omandiõiguse alusel kuuluva eluruumi valdus hagejale üle andma. XXX elab hagejale kuuluvas eluruumis koos oma alla 18. aastase lapsega, kes perekonnaseaduse § 97 lg 1 kohaselt on XXX ülalpidamisel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 kohaselt on hagi ese hageja selgelt väljendatud nõue. Hagis sõnastatud sooritusnõue peab olema sõnastatud nii, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita. Kohus ei saa otsuse resolutsioonis rahuldada nõuet, mida hageja ei ole kohtule hagi esemena esitanud. Hageja on palunud juhul, kui kostja XXX ei täida valduse üleandmise kohustust vabatahtlikult, siis tõsta kostja XXX eluruumist asukohaga XXX välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja ei ole hagi esemes välja toonud XXX ülalpidamisel olevat alaealist last. Kuigi kohtuistungil kostja avaldas, et ta elab eluruumis koos oma alaealise lapsega, ei avaldanud hageja soovi hagi alust täiendada. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt on kohtul küll kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded, kuid nimetatud säte ei kohusta kohut selgitama hagejale hagi eseme muutmise vajadust, st seda, millise nõude esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki.
Kuna hageja on taotlenud eluruumist asukohaga XXX alevik ainult kostja väljatõstmist, ei ole nõude rahuldamise korral võimalik otsust sundkorras täita, mistõttu kohus jätab kostja väljatõstmise nõude rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja ühe nõude, teise nõude jättis rahuldamata. 15.10.2015.a. hageja lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale on esindajal kulunud kokku 4 töötundi summas 480 eurot (4 tundi x 120 eurot) , millest kohtumisele hagejaga asjaolude selgitamiseks ja materjalidega tutvumiseks kulus 0,7 tundi, hagiavalduse koostamiseks 3 tundi, kohtule hagimaterjalide saatmine võttis aega 0,2 tundi ja tutvumise kostja vastusega 0, 1 tundi. 19.oktoobril 2015.a. esitatud täiendava menetlusnimekirja kohaselt osutas Vladimir Buldakov täiendavalt hagejale õigusabi 1 töötunni ulatuses (1 tund 100 eurot). Kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks hageja esindajana kulus 1 tund. Kohtule jääb arusaamatuks, millist tund aega kestnud õigusabi pärast asja sisulist arutamist kohtus jurist hagejale andis ja kuidas on see seotud käesoleva asjaga. Kohtule jääb arusaamatuks ka erineva tunnihinnaga antud õigusabi. Kohus loeb põhjendatuks õigusabi 5 töötunni ulatuses hinnaga 100 eurot tund, kokku 500,00 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasu hageja riigilõivu 400 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja kahest nõudest ühe, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu pooles ulatuses, s.o. summas 250,- eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 200,00 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.