Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson, seaduslik esindaja MM Kostja (apellant) CC (Soome Vabariigi isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Vainu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2020. a otsus osas, milles maakohus mõistis CC-lt YY kasuks välja tagasiulatuva elatise 1561,71 eurot, ning menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rahuldamata ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus muutis YY ja CC 8. detsembril 2015 sõlmitud ja Soome Vabariigi KELA kinnitatud vabatahtliku elatise maksmise kokkulepet nr 291902 ning mõistis CC-lt YY kasuks alates 3. juulist 2017 kuni YY täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale.
4.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
4.2.Muuta YY ja CC 8. detsembril 2015 sõlmitud ja Soome Vabariigi KELA kinnitatud vabatahtliku elatise maksmise kokkulepet nr 291902, mille kohaselt kohustus CC tasuma YY-le elatist 155,17 eurot kuus. Mõista CC-lt YY kasuks alates 3. juulist 2017 kuni YY täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga
alammäärale (2017. a oli elatise suurus 235 eurot; 2018. a 250 eurot; 2019. a 270 eurot ning 2020. a on 292 eurot).
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.YY (hageja) esitas 3. juulil 2017 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise 2700 eurot ajavahemiku 2016 juuli kuni 2017 juuni eest ning elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus rahuldas 21. detsembri 2018. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja tagasiulatuva elatise 2694 eurot ning igakuise elatise 1⁄2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 3. juulist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. juuni 2019. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
6.Hageja esitas maakohtule 14. oktoobril 2019 hagiavalduse täpsustuse ning
14.jaanuaril 2020 hagiavalduse täienduse, milles palub kostjalt välja mõista igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o
3.juulist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise 1862,04 eurot poolte 8. detsembril 2015 sõlmitud ja Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti (KELA) kinnitatud vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe nr 291902 (edaspidi KELA kokkulepe) täitmata jätmise eest ajavahemikul 2. juulist 2016 kuni 2. juulini 2017.
6.1.Hagi kohaselt on kostja hageja isa. Hageja vanemad ei ela koos. Pooled sõlmisid
8.detsembril 2015 vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe (KELA kokkulepe), mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist 155,17 eurot kuus. Kostja ei ole hagejale elatist tasunud alates 2. juulist 2016. Seega palub hageja PKS § 108 alusel mõista kostjalt välja kahju hüvitis hageja kasuks ajavahemiku 2. juuli 2016 kuni 2. juuli 2017 eest 1862,04 eurot (155,17×12 kuud). 2 (7)
6.2.Hageja kulud on oluliselt suurenenud võrreldes KELA kokkuleppe sõlmimise ajaga. Hageja on koos emaga kolinud alaliselt Eesti Vabariiki elama. Hageja ema on võtnud eluasemelaenu Swedbank AS-ist (laenuleping nr XXX) ning igakuise eluasemelaenu tasumise kohustus on ca 465 eurot. Kuna hageja ja tema ema elavad kahekesi, tuleb kulud jagada pooleks ning hageja osa kohustustes on ca 232,50 eurot. Lisaks on suurenenud eluasemega seotud kommunaalkulud. Hageja ema tasub igakuiselt kommunaalmakseid ca 100 eurot, millest ca 50 eurot on hageja kulud. Seega on hageja eluasemekulud kokku 282,50 eurot. Lisaks on hageja kasvav laps, kes õpib alates 1. septembrist 2019 XXX, mistõttu on oluliselt suurenenud ka tema kulutused riietele ja õppevahenditele. Samuti on suurenenud kulutused hageja hügieenitarvetele, toidule, vaba aja veetmisele ning sidevahenditele. Hageja kulud on kandnud üksnes tema ema. Kuna hageja kulud on oluliselt suurenenud, siis palub hageja mõista kostjalt tema kasuks välja igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni.
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub menetluse lõpetada. Alternatiivselt palub kostja jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata ning jätta elatisraha suurus jõusse vastavalt KELA kokkuleppele.
7.1.Kostja väitel on maakohus võtnud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 kohaselt ebaõigesti menetlusse, sest pooled on sõlminud varasemalt kohtuotsusega võrdväärse kokkuleppe elatise tasumise kohta (KELA kokkulepe). Kostja palub, et kohus lõpetaks menetluse TsMS § 428 lg 2 kohaselt. Harju Maakohus ei saa suurendada elatist. Hageja peab elatise suurendamiseks pöörduma Soome Vabariigi kohtusse. Lisaks kohustas maakohus pooli praeguses asjas 26. augusti 2019. a määrusega esitama seisukohad 21 päeva jooksul. Hageja jättis vastava seisukoha esitamata. Hageja pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust ega avaldust või taotlust, miks ta ei pidanud menetlustähtajast kinni. Seega pidi maakohus hagi jätma menetlusse võtmata.
7.2.Hageja tagasiulatuv elatise nõue kostja vastu on alusetu. Hageja ise põhjustas elatise täitmise võimatuse, kuna peatas KELA maksete teostamise. KELA ei edasta elatist hagejale, kui ilmneb, et hageja saab elatist kahest riigist korraga. Samuti ei tähenda asjaolu, et KELA keeldub hagejale makseid edastamast seoses hageja seadusevastase käitumisega (nõudes elatist nii Soome kui ka Eesti Vabariigis korraga), et KELA kokkulepe on tühine. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuvat elatist Eesti Vabariigi seaduste alusel kontrollimata, kas Soome Vabariigi seadus seda võimaldab. Elatisnõude kokkulepe võib olla täitmisele pööratav Eesti Vabariigis.
7.3.Lisaks on hageja kulutused põhjendamatud. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on kinnisvara soetamine seotud kulutusega lapsele. Hageja trennidega seotud kulutused on toreduslikud ja ei ole seotud ülalpidamiskuludega. Mh on mitmed hageja esile toodud kulud ühekordsed, näiteks lisamadratsi, voodi ja kooliriiete ostmine. Samuti pole hageja arvestanud asjaoluga, et 50% kuludest on kohustatud kandma hageja ise. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute kohta ega asjaolu kohta, et ta on need kulud ise kandnud. Samuti tuleb arvestada, kas hagejal on uus elukaaslane või abikaasa, kes temaga kulusid jagab.
7.4.Kostjal on Soome Vabariigis kuueliikmeline pere, keda kostja peab ülal pidama. Hagejale KELA kokkuleppest suurema elatise väljamõistmine seaks kostja teised pereliikmed oluliselt halvemasse seisukorda, kui on hageja seisukord. Maakohtu otsus
8.Maakohus rahuldas 8. aprilli 2020. a otsusega hagi osaliselt ning muutis poolte
8.detsembril 2015 sõlmitud KELA kokkulepet, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist 155,17 eurot, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise PKS § 101 lg 1 sätestatud määras alates 3. juulist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 1561,71 eurot ajavahemiku 1. september 2016 3 (7)
kuni 2. juuli 2017 eest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitise summas 520 eurot.
8.1.KELA kokkuleppe muutmiseks annab aluse TsMS § 459. Kuivõrd hageja elukoht on Eesti Vabariigis, on Harju Maakohus pädev KELA kokkuleppest tulenevat elatise suurust muutma (TsMS § 103 lg 4 p 1 ning lg 2 ja 3; Euroopa Liidu Nõukogu 18. detsembri 2008. a määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (määrus nr 4/2009) artikkel 3 lg b). Seega ei pea hageja kokkuleppe muutmiseks Soome Vabariigi kohtusse pöörduma.
8.2.Pooled ei vaidle selle üle, et -
kostja ja hageja seadusliku esindaja abielust sündis 10. septembril 2012 hageja;
-
hageja elab koos emaga Eesti Vabariigis ja kostja elab Soome Vabariigis;
-
pooled sõlmisid 8. detsembril 2015 vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe (KELA kokkulepe), mille kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma elatist summas 155,17 eurot;
-
kostja ei ole alates 2016. a septembrist hagejale elatist maksnud.
8.3.Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud on kokku 607,25 eurot, millest ühe vanema osa on 303,63 eurot. Hageja põhjendatud igakuine eluasemekulu on 65 eurot, sidekulu 10 eurot, transpordikulu 25 eurot, toit (sh koolis) 120 eurot, tervishoid 20 eurot, koolikohustuse täitmine, trennid ja huviringid 197,25 eurot, hügieen 20 eurot, rõivad ja jalatsid 50 eurot, muud kulud (mänguasjad, raamatud, käsitöö, piletid, taskuraha, lapsehoidja, osalemismaksud, jalgratas/kelk) 100 eurot.
8.4.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks anda hagejale seadusjärgses määras ülalpidamist. Kostja ei ole vastu vaielnud hagist nähtuvale, et tema sissetulek on vähemalt 2000 eurot kuus. Lisaks kuulub kostjale kinnisvara (eramu + maatükk) ning sõiduauto. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tema väidetavad kuus ülalpeetavat oleksid alaealised lapsed ega seda, et hagi rahuldamise korral osutuksid need isikud varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja väited ei anna PKS § 102 lg 1 kohaselt alust kostja ülalpidamiskohustuse piiramiseks. Lisaks ei ole kostja esile toonud muid asjaolusid, mis annaks aluse kostjal lasuva hageja ülalpidamiskohustuse piiramiseks. Seetõttu tuleb muuta KELA kokkuleppega hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja kostjalt hageja kasuks igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 3. juulist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on võimeline lapse põhjendatud ja vajalike kulude katteks elatist tasuma, kuivõrd tema majanduslik seisund seda võimaldab. Lisaks tuvastas kohus, et hageja tänased kulud on ca kaks korda suuremad kui KELA kokkuleppe sõlmimise ajal. KELA kokkuleppe puhul saab eeldada, et hageja kulud olid selle sõlmimise ajal 310,34 eurot (=155,17×2). Arvestades, et ka üldine elukallidus on tõusnud, hageja on saanud vanemaks ja alustanud kooliteed ning tegeleb aktiivselt huvitegevusega, on hageja kulud kasvanud, ning esineb alus KELA kokkuleppe muutmiseks. Vaatamata sellele, et hageja põhjendatud ja vajalikud vältimatud igakuised püsikulud on suuremad kui praegusel ajal kehtiv elatise miinimummäär, lähtus maakohus hageja nõudest ning suurendas KELA kokkuleppes sätestatud elatise suurust seaduses sätestatud elatise miinimummäärani.
8.5.Maakohus rahuldas hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt, s.o alates
1.septembrist 2016 kuni 2. juulini 2017 KELA kokkuleppest nähtuvas määras (155.17 eurot kuus), kokku 1561,71 eurot. Kuna kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud alates 2016. a septembrist, ei ole võimalik tagasiulatuvat elatise nõuet rahuldada 2016. a juuli ja augusti osas. Tagasiulatuva elatise tasumine ei sea kostjat raskesse majanduslikku olukorda, kuivõrd kostja on avaldanud soovi ja valmisolekut nimetatud ulatuses elatist tasuda. Asjakohatud on kostja väited seoses elatise tasumise võimatusega. Kostjal lasub hageja suhtes seadusest tulenev 4 (7)
ülalpidamiskohustus ning kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et nimetatud kohustust täita. Kostja pidi pöörduma vastavate ametkondade poole ning selgitama välja hageja või tema seadusliku esindaja kontaktandmed ja/või pangarekvisiidid. Kostja väited ei anna alust jätta elatis välja mõistmata.
8.6.Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda, sest kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks, kuivõrd kohus on kostjalt elatise välja mõistnud. Maakohus luges hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks mahus 13 tundi, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (40 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 520 eurole. Poolte seisukohad
9.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 155,17 eurot alates 8. aprillist 2020 vastavalt KELA kokkuleppele. Kostja palub jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.
9.1.Kostja leiab, et maakohus ei arvestanud esialgse hagiavalduse piire, tõendeid, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning jättis tähelepanuta Euroopa Liidu õiguse normid.
9.2.Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja ei palunud Harju Maakohtult KELA kokkuleppe tühistamist ega ole pöördunud selle tühistamiseks ka Soome Vabariigi kohtusse. Lisaks pole hageja taotlenud KELA kokkuleppe muutmist. Seega on tegemist menetlusnormide rikkumisega ja ei saa lähtuda määruse nr 4/2009 art 3 lg-st b. Määruse põhjenduste p 22 sätestab, et tagada elatise kiire ja tõhus sissenõudmine ja ära hoida kaebeõiguse kuritarvitamist, peaksid liikmesriigis ülalpidamiskohustuste kohta tehtud kohtuotsused põhimõtteliselt olema viivitamatult täidetavad. Seetõttu tuleks määruses ette näha, et päritoluriigi kohus peaks saama tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ka siis, kui siseriikliku õigusega ei ole viivitamatut täidetavust ette nähtud, ja ka siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt on otsus edasi kaevatud või võidakse edasi kaevata. Hageja ei ole esitanud avaldust, et kohtuotsus oleks täidetav. Lisaks pole kostjal midagi selle vastu, et KELA kokkulepet täita. Soome Vabariigi lapse elatisseaduse III osa VIII peatükk § 3 sätestab, et elatise kohta tehtud otsus on samaväärne kohtuotsusega ja on täitmisele pööratav nagu kohtuotsus. Seega palub kostja jätta KELA kokkuleppe muutmata.
9.3.Maakohus ületas hagi piire seoses elatise suurendamisega. Hageja igakuised kulutused on tuvastamata ning tõendamata. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus otsustas, et hageja vajadused on muutunud. Kostja on rahul KELA kokkuleppega ning on nõus maksma hagejale igakuist elatist 155,17 eurot. Kostja viitab Justiitsministeeriumi koostatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise lõpparuandele.
9.4.Kostja palub jätta tagasiulatuv elatise nõue rahuldamata. Kostja ei nõustu maakohtuga, et asjakohatud on kostja vastuväiteid seoses hagejale tagasiulatuva elatise tasumise võimatusega. Kostja on nõus kohtuotsust vabatahtlikult täitma ja ka tegi seda, kuid tekkis täitmise võimatus, mille põhjustas hageja. Seega ei ole kostja rikkunud süüliselt hageja ülalpidamiskohustust.
9.5.Maakohus rikkus materiaalõiguse norme kui tegi otsuse, millega on kostja kohustatud tasuma hagejale elatist nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis. Lisaks on hagejal tagasiulatuva elatise nõue nii Eesti Vabariigis kui ka Soome Vabariigis. Maakohus ei arvestanud, et praegusel juhul jääb kehtima kaks kohtuotsust, s.o nii vaidlustatud otsus Eesti Vabariigis kui ka KELA kokkulepe Soome Vabariigis.
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja tagasiulatuva elatisenõude ja jaotas ning määras kindlaks 5 (7)
menetluskulud. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hageja tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude elatise suuruse muutmiseks alates hagi esitamisest, jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ületas hagi piire. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus on olemas pooltele siduv kohtulahend või sellega võrreldavat õigusjõudu omav muu ametlik dokument elatise maksmise kohta, saab hagi esitamist, milles nõutakse varasemast suurema elatise väljamõistmist, pidada varasema elatise muutmise nõudeks. Samuti on hageja avaldanud vähemalt asja teistkordsel maakohtus arutamisel selgelt, et soovib varasemat elatise suurust muuta.
13.Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hageja, st õigustatud isiku elukoht on Eestis, allub vaidlus elatise suuruse muutmise üle määruse nr 4/2009 art 3 p b alusel Eesti kohtule. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud viited otsuse viivitamatu täidetavuse kohta ei ole kohtualluvuse osas asjakohased.
14.Kuna hageja elukoht on Eestis kohaldub vaidluse lahendamisele määruse nr 4/2009 art 15 ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli art 3 lg 1 kohaselt Eesti õigus.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus suurendas õigesti elatise suurust, mida kostja on kohustatud alates hagi esitamisest hagejale maksma. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel uue hagiga õigus nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seda sätet saab kohaldada ka olukorras, kus elatise maksmise kohustus tuleneb teises Euroopa Liidu liikmesriigis koostatud ametlikust juriidilisest dokumendist, mis on määruse nr 4/2009 art 48 lg 1 järgi Eestis tunnustatav ja täidetav sarnaselt kohtuotsusele. Poolte sõlmitud KELA kokkulepe on selliseks dokumendiks.
16.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused elatise muutmiseks täidetud. Ainuüksi see, et hageja kolis pärast KELA kokkuleppe sõlmimist Soomest Eestisse, on TsMS § 459 lg 1 mõttes oluliselt muutunud asjaoluks, mis õigustab elatise suuruse muutmist. Lapse elukohariigi muutumisega kaasneb muutus nii faktilises kui ka õiguslikus olukorras, kuivõrd lisaks elukohariigis vajalikele kuludele muutub ka ülalpidamiskohustusele kohalduv õigus.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud enda vajaduste suurust. Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras. Sellises olukorras ei pea hageja enda vajaduste suurust tõendama. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid PKS § 102 lg 2 järgi elatise väljamõistmist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.
18.Ringkonnakohus märgib, et kuna praeguses asjas tehtud otsusega muudetakse KELA kokkulepet, ei ole tegemist olukorraga, kus kostja peaks maksma elatist topelt kahe lahendi järgi. See, et tegemist on varasema kokkuleppe muutmisega, nähtub selgelt maakohtu otsuse resolutsioonist. Kostja peab seega maksma edasiulatuvat elatist üksnes praeguses asjas välja mõistetud ulatuses.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult mõistnud välja kostjalt tagasiulatuva elatise. TsMS § 459 lg 2 kohaselt ei saa elatise muutmist nõuda tagasiulatuvalt. Samuti ei ole põhjendatud elatise teistkordne väljamõistmine põhjusel, et kostja on rikkunud KELA kokkulepet. Olukorras, kus on olemas varasem täidetav kokkulepe, saab hageja nõuda 6 (7)
selle kokkuleppe täitmist, mitte kostjalt tasumata summa väljamõistmist. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tühistada ja hagi selles osas jätta rahuldamata.
20.Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda, arvestades asjaolu, et hagi rahuldamise täpset proportsiooni ei ole võimalik välja arvutada. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.