nende Hageja: V B N (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: E Y N (elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: J P (e-post: xxx) Kostja: S P V (sünd xxx; elukoht: xxx). Kostja lepinguline esindaja: E V (e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata S P Vi taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks ning menetluse lõpetamiseks.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Muuta V B N’i ja S P Vi vahel 08.12.2015 sõlmitud ja Soome Vabariigi KELA poolt kinnitatud vabatahtliku elatise maksmise kokkulepet nr 291902, mille kohaselt kohustus S P V tasuma V B N’ile elatist 155,17 eurot ning mõista kostjalt S P V hageja V B N’i kasuks välja igakuine elatis summas, mis vastab poolele (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (st 2017. a oli elatise suurus 235 eurot; 2018. a 250 eurot; 2019. a 270 eurot ning alates 2020. a 292 eurot), alates 03.07.2017 kuni V B N’i täisealiseks saamiseni.
Mõista kostjalt S P V hageja V B N’i kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.09.2016 kuni 02.07.2017 eest summas 1561,71 eurot.
5.Määrata, et punktis 3 nimetatud elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja E Y N pangakontole nr xxx (Swedbank AS) selgitusega: „Elatis V B N“, märkides ära kalendrikuu nimetuse, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud kostja S P V kanda.
7.Rahuldada hageja V B N’i taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
8.Välja mõista kostjalt S P V hageja V B N’i kasuks menetluskulude hüvitis summas 1(12)
520 eurot.
9.Välja mõista kostjalt S P V hageja V B N’i kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavaldusest nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja vanemad ei ela koos. Pooled on 08.12.2015 sõlminud vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe (edaspidi KELA kokkulepe), mille kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma elatist summas 155,17 eurot.
2.KELA kokkulepe on jõus, siis sellest seisukohast tulenevalt leiab hageja, et kostja on tekitanud talle kokkuleppe mittetäitmisega kahju. Hageja lähtub kahju hüvitise arvutamisel KELA kokkuleppest, mille kohaselt tasutakse hagejale igakuist elatist summas 155,17 eurot. Kostja ei ole elatist tasunud alates 02.07.2016 kuni käesoleva täpsustatud hagiavalduse esitamiseni, seega on hagejal õigus, tulenevalt PKS § 108 sätestatust, esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ajavahemiku 02.07.2016 kuni 02.07.2017, summas 1862,04 eurot (155,17 x 12 kuud).
3.Hageja kulud on oluliselt suurenenud võrreldes kuludega, mis olid aluseks 08.12.2015.a KELA kokkuleppe sõlmimisele. Hageja on koos emaga kolinud Eesti Vabariiki alaliselt ning tema elamiskulud on arvestatavad ema eluasemele tehtavatest kuludes 50% ulatuses. Hageja seaduslik esindaja on võtnud eluasemelaenu Swedbank AS-ist (laenuleping nr xxx) ning eluasemelaenu tasumise igakuine kohustus on ca 465 eurot. Kuna hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad elukohas kahekesi, tuleb kulud jagada pooleks ning hageja osa kohustustes on ca 232,50 eurot. Lisaks pangalaenule on hagejal suurenenud ka eluasemega seotud kommunaalkulud. Hageja seaduslik esindaja tasub igakuiselt kommunaalmakseid ca 100 eurot, millest pool on hageja kulud, summas ca 50 eurot. Kokku on hageja eluasemekulud summas 282,50 eurot.
4.Hageja on kasvav laps ning läks kooli ja õpib alates 01.09.2019 xxx, mistõttu on oluliselt suurenenud ka tema kulutused riietele ja õppevahenditele. Samuti on suurenenud kulutused ka hageja hügieenitarvetele, toidule, vaba aja veetmisele, sidevahenditele jne. Kuna hageja soovib elatise suurendamist, siis esitab hageja ka tõendid oma kulutuste kohta. On üldteada, et lapse kooliminemine toob lastevanematele kaasa suured kulutused ning seoses lapse kasvamisega suurenevad ka kulutused toidule, vabaaja veetmisele ja sidevahenditele. 2(12)
5.Hageja kulud 6 viimase kuu ulatuses on järgmised: ujumistreeningud xxx 227,50 eurot; surfilaager 2019 ja akrobaatika suve trenn 115 eurot; kinopiletid 19,96 eurot; koolitarbed 54,23 eurot; koolivorm 133,50 eurot; xxx kogupäevakool 183 eurot; Inglise keele huviring 62 eurot; akrobaatikatreeningud 455 eurot.
6.Kokku on hagejal kulutusi hariduse ja kehaliste treeningute osas summas 1544,69 eurot. Käesolevaks ajaks on antud kulud kandnud üksnes hageja seaduslik esindaja. Hageja kehaline aktiivsus arvetel ja kontodel viidatud tegevuste ja vajaduste osas jääb sarnaseks ka edaspidiselt ning ei ole välistatud ka kulutuste suurenemine.
7.Kuna hageja kulud on oluliselt suurenenud ja menetluse käigus on tõendatud kulude kogusuurus viimase 6 kuu jooksul on olnud summas 1827,19 eurot (s.o. keskmiselt 304,54 eur/kuus) siis palub hageja suurendada elatise suurust ja kostjalt välja mõista mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
8.Hageja palub: välja mõista kostjalt S P V`ilt (isikukood xxx) hageja V B N (isikukood xxx) kasuks 08.12.2015.a sõlmitud vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe mittetäitmisest tulenev kahju perioodi 02.07.2016 kuni 02.07.2017.a eest, summas 1862,04 eur; kohustada kostjat kandma kahju hüvitis üle E Y N kontole Swedbank, konto xxx, selgitusega „kahju hüvitis V B N“; kohustada S P V`i (isikukood xxx) tasuma alates hagiavalduse esitamisest (03.07.2017.a) alaealisele lapsele V B N`ile (isikukood xxx) edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt summas, mis on mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni, kandes elatise üle iga kuu 5. kuupäevaks E Y N kontole Swedbank, konto XXX, selgitusega „elatis V B N“. Kostja vastus
9.Kostja märgib, et TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Selle kohta on kostja toonud tõendid jõustunud kohtuotsusega võrdväärse lahendi kohtueelses menetluses, mis on Eesti Vabariigis täitmisele pööratav ja ka vastavalt Soome Vabariigi seadusandluse. Käesolevaga palub kostja, et Harju Maakohus lõpetaks menetluse, kuna on võtnud asja vääralt menetlusse, TsMS § 428 lg 2 alusel.
10.Samuti ei sa saa Harju Maakohus suurendada elatist Soome Vabariigi kohtuotsuse alusel. Antud juhul peab Hageja pöörduma Soome Vabariigi kohtu poole.
11.Hageja pole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust (ega avaldust või taotlust) selle kohta, miks ta ei pidanud menetlustähtajast kinni esitada seisukohad, täpsustused või tõendid. Seega tuleb kohtul jätta hagiavaldus tähelepanuta seoses asjaoluga, et hageja pole tähtajast kinni pidanud.
12.Hageja tagasiulatuv elatisnõue (k.a. alternatiivnõue) on alusetu ja elatisleping on kehtiv. Hageja on ise tekitanud elatise täitmise võimatuse. KELA ei edasta elatist, kui ilmneb asjaolu, et hageja saab elatist kahest riigist korraga ja vastavalt hageja esitatud avalduse 3(12)
kuupäevale on tühistanud elatise edasimaksed. Kostjal puudus võimalus elatist maksta, sest hageja tõttu see pole võimalik. Kostja rõhutab, et KELA ei maksa elatist, vaid ainult vahendab elatisemakseid vastavalt hageja enda soovile.
13.Samuti ei tähenda asjaolu, et KELA keeldub makseid edastamast seoses hageja seadusevastase käitumisega (nõudes elatist nii Soome kui ka Eesti Vabariigis korraga), et kohtuotsusele võrdväärne leping on tühine, puudub vastav kohtuotsus, et elatisnõude kokkulepe oleks tühine või selle sisu muudetud. Hageja argumendid tühisuse puhul jäävad arusaamatuks ja põhjendamatuks (puudub ka viide seaduslikule alusele). Hageja viitab nagu KELA maksaks elatist, kuid seda on maksnud kostja KELA’le ja KELA ainult edastab elatist.
14.Hageja on nõudnud Eesti Vabariigi seaduste alustel tagasiulatuvat elatist, järgimata kas Soome Vabariigi seadus sellist asja võimaldab. Elatisnõude kokkulepe võib olla täitmisele pööratav Eesti Vabariigis aga tagasiulatuvat elatisenõuet peab hageja läbi Soome Vabariigi kohtu nõudma, sest puudub Eesti Vabariigis väljamõistetud elatis ja Soome Vabariigis väljamõistetud tagasiulatuv elatisenõue. Seega on hageja kahjunõue alusetu.
15.Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas on kinnisvara soetamine seotud kulutusega lapsele. Hageja on alaealine, kelle puudub vastav teovõime ja sellised otsused ei ole kuidagi seotud elatisega. Samuti on hageja trennidega seotud kulutused toreduslikud ja ei ole kuidagi seotud hageja ülalpidamiskuludega. Lisaks kuidas saab olla surfilaager Eesti Vabariigis talvel? Hageja enam nendes trennides ei osale. Paljud kulutused on ühekordsed ja ei ole igakuised. Lisamadratsi ostmine, kooliriided, voodi jne on kõik ühekordsed väljaminekud. Seda kõike katab väljamõistetud elatis.
16.Samuti pole hageja arvestanud asjaoluga, et 50% kuludest on kohustatud kandma hageja teine vanem. Hageja pole näidanud ühtegi tõendit oma ema sissetulekute kohta ega asjaolu kohta, et ta on need kulutused ise kandnud. Samuti tuleb arvestada, kas hageja emal on uus elukaaslane või abikaasa, kes temaga jagab kulutusi.
17.Kostjal on Soome Vabariigis kuueliikmeline pere ülal pidada, suurema elatise väljamõistmine, kui hetkel olemasolev elatis, seaks teised pereliikmed oluliselt halvemasse seisukorda kui on hageja.
Kohtuotsuse põhjendused
18.Esmalt lahendab kohus kostja taotluse jätta hagi TsMS § 371 lg 1 p 4 ja TsMS § 428 lg 2 alusel läbivaatamata, kuivõrd (i) poolte vahel on juba olemas kohtuväline hagejale ülalpidamise andmist reguleeriv KELA kokkulepe, mis on võrdväärne jõustunud kohtulahendiga ning (ii) Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev KELA kokkulepet muutma. Viited TsMS § 371 lg 1 p-le 4 ei ole asjakohased, kuivõrd nimetatud sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui hagi ei ole menetlusse võetud. Käesoleval juhul on hagi juba menetluses, mistõttu saab kohaldamisele kuuluda üksnes TsMS peatükkides 45 ja 46 sätestatu. Kohus märgib, et KELA kokkuleppe olemasolu siiski ei välista käesoleva tsiviilasja sisulist lahendamist. Kokkuleppe muutmiseks annab aluse TsMS § 459. Kuivõrd hageja elukoht on Eesti Vabariigis, on Harju Maakohus pädev KELA kokkuleppest tulenevat elatise suurust muutma (TsMS § 103 lg 4 p 1 ning lg 2 ja 3; Euroopa nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise 4(12)
ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, art 3 lg b). Seega ei pea hageja kokkuleppe muutmiseks Soome Vabariigi kohtusse pöörduma ning kostja taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks ning menetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata.
19.Kostja viited, mille kohaselt ei täitnud hageja maakohtu 26.08.2019 määrustest tulenevat kohtunõuet tähtaegselt, ei ole asjakohased. Kohus nõustub, et hageja ei esitanud nimetatud määrusega seonduvalt kohtule seisukohti, kuid ei saa jätta tähelepanuta, et nimetatud määrus ei kohustanud hagejat seisukohti esitama, määrusega anti pooltele võimalus seisukohad esitada. Kuivõrd hageja seisukohti ei esitanud, järeldas kohus, et hageja jäi varasemalt esitatud nõude juurde. Seejärel jättis kohus 02.10.2019 määrusega hagi käiguta ning kohustas eelmenetluse raames, lähtudes sealjuures ringkonnakohtu otsusest tulenevatest juhistest, hagejat oma nõuet täpsustama. Kõik kohtunõuded on hageja täitnud tähtaegselt. Seega puudub alus mistahes menetlusdokumente tähelepanuta jätta – kohus on kõik seisukohad ning tõendid asja materjalide juurde võtnud.
20.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
21.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
22.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: kostja ja hageja seadusliku esindaja abielust on xxx sündinud hageja (tlk 9, Soome rahvastikuregistri väljavõte); hageja elab koos emaga Eesti Vabariigis, kostja elab neist eraldi Soome Vabariigis; pooled on 08.12.2015 sõlminud vabatahtliku elatise maksmise kokkuleppe (KELA kokkulepe), mille kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma elatist summas 155,17 eurot (tlk 89); kostja ei ole alates 2016. a septembrikuust hagejale elatist maksnud (viimane makse summas 154,77 eurot tehtud 10.08.2016 – tlk 167).
5(12)
23.Laps taotleb kokkulepitud elatise suurendamist seaduses sätestatud elatise miinimummäärani, kuna lapse vajadused on muutunud, st on tekkinud täiendavad kulud.
24.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tema ülalpidamisel on teisigi inimesi ning hagi rahuldamine seaks nad raskesse olukorda. Kostja leiab, et hageja kulud on ülemäärased ning et hageja on ise tekitanud elatise tasumise kohustuse täitmise võimatuse.
25.TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18).
27.Selgitamaks välja hagi põhjendatuse, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit. Kohus selgitab, et ei saa lapse kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd elatis on välja mõistetud maksekäsuga, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud.
28.Esmalt selgitab kohus välja lapse kulud. Ema on kohtuni toonud, et lapse igakuised kulud on järgmised: Kulu liik
eluasemekulu
Hageja kulu Põhjendatud Kommentaar suurus hageja suurus kohtu väitel, € hinnangul, € 282,50
Põhjendatud üksnes hagejale langeva kommunaalkulu 47,92 euro osas (tlk 178-179, pangakonto väljavõte), millele lisandub vajalike mööbliesemete jms soetamise igakuine hüvitis. 6(12)
sidekulu
transpordikulu
toit (sh koolis)
tervishoid
304,54
197,25
hügieen
rõivad ja jalatsid
muud kulud: mänguasjad, raamatud, käsitöö, piletid, taskuraha, lapsehoidja,
koolikohustuse täitmine, trennid ja huviringid
Eluasemelaenu kulu hüvitamine ei ole põhjendatud, saaks nõuda üksnes lapse kasutuseeliste kompenseerimist, kuid arvutamise aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid pole esitatud. Põhjendatud. Sedavõrd suur kulu põhjendamatu. Pole esile toodud, mis põhjustaks nimetatud ulatuses kulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud telefoniside pakett igakuise maksumusega 10 eurot. Kulu suurus põhjendamatu. Tallinnas on tasuta ühistransport. Lapse sõidutamisega tekkiva sõiduauto eelduslik igakuine kulu 25 eurot. Põhjendatud (tlk
koolitoidukulu). Sedavõrd suur kulu põhjendamatu. Pole esile toodud, mis põhjustaks nimetatud ulatuses kulu. Kohtu hinnangul piisab hooajaliste haiguste raviks ning vitamiinide jms soetamiseks 20 eurost kuus. Ujumine 65 eurot (tlk 186), koolivorm 11 eurot (tlk 189-190, jagatuna aastasele perioodile), kogupäevakool 45,75 eurot (ühes kuus, eeldusel, et õppetöö kestab 9 kuud aastas ning 3 kuu tasu on 183 eurot, tlk 191), inglise keel 15,50 eurot (ühes kuus, eeldusel, et õppetöö kestab 9 kuud aastas ning 3 kuu tasu on 62 eurot, tlk 191), akrobaatika 60 eurot (tlk 192). Põhjendatud poole väiksemas ulatuses. Kulu suurus (s.o 1800 eurot aastas) ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ega usutav. Kohtu hinnangul põhjendatud 600 eurot aastas, arvestades ka lapse vanust ja hobisid. Laagrid 10 eurot (tlk 186 – jagatuna aastasele perioodile), meelelahutus 30 eurot (sh kino), raamatud põhjendatud 20 euro ulatuses (tlk 188), lisanduvad 7(12)
mänguasjad ja sõiduvahendid kogusummas 25 eurot kuus ja lapsehoidja 15 eurot.
osalemismaksud, jalgrattas / kelk
KOKKU:
1187,04 607,25
29.PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.
30.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud 607,25 eurot, millest ühe vanema osa on 303,63 eurot (607,25 / 2).
31.Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks anda hagejale seadusjärgses määras ülalpidamist. Kostja ei ole vastu vaielnud hagist nähtuvale, mille kohaselt on kostja sissetulek vähemalt 2000 eurot kuus, lisaks kuulub kostjale kinnisvara (eramu + maatükk) ning sõiduauto.
32.PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud, et tal on kohustus ülal pidada kuute inimest. Siiski ei ole kostja kohtuni toonud ega tõendanud, et nimetatud inimeste puhul oleks tegemist alaealiste lastega ning et hagi rahuldamine tooks kaasa olukorra, kus need väidetavad kuus inimest osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja viited ei anna kohtu hinnangul alust kostja ülalpidamiskohustuse piiramiseks. Lisaks ei ole kostja esile toonud muid asjaolusid (nt töövõimetus vms), mis annaks aluse kostjal lasuva hageja ülalpidamiskohustuse piiramiseks.
33.Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
8(12)
34.Seega on kohus käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja on võimeline lapse põhjendatud ja vajalike kulude katteks elatist tasuma, kuivõrd tema majanduslik seda võimaldab. Lisaks on kohus tuvastanud, et hageja tänased kulud on ca 2 korda suuremad kui KELA kokkuleppe sõlmimise ajal (KELA kokkuleppe puhul saab eeldada, et lapse kulud olid selle sõlmimise ajal 155,17 x 2 = 310,34 eurot). Arvestades eeltoodut ja lisaks seda, et (i) üldine elukallidus on tõusnud, (ii) laps on saanud vanemaks ja alustanud kooliteed ning (iii) tegeleb aktiivselt huvitegevusega (mille kõigega kaasneb hüppeline kulude kasv), puudub mõistlik vaidlus, et lapse kulud on kasvanud ning esineb alus KELA kokkuleppe muutmiseks. Vaatamata sellele, et lapse põhjendatud ja vajalikud vältimatud igakuised püsikulud on suuremad kui käesoleval ajal kehtiv elatise miinimummäär eeldab, lähtub kohus siinjuures hageja nõudest ning suurendab KELA kokkuleppes sätestatud elatise suurust seaduses sätestatud elatise miinimummäärani.
35.Hageja on esitanud ka tagasiulatuva elatise nõude. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.
36.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.
37.Ülalt nähtub, et hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 02.07.2016 kuni 02.07.2017, kusjuures arvestusega, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale elatist KELA kokkuleppe kohaselt 155,17 eurot kuus. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja kohustus KELA kokkuleppe alusel hagejale elatist tasuma, puudub vaidlus ka elatise suuruse osas. Küll aga on tõendatud, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud alates 2016. a septembrist, mistõttu ei ole võimalik tagasiulatuvat nõuet rahuldada 2016. a juuli ja augusti osas. Tagasiulatuva elatise tasumine nimetatud ulatuses ei sea kostjat raskesse majanduslikku olukorda, kuivõrd kostja on avaldanud soovi ja valmisolekut nimetatud ulatuses elatist tasuda.
38.Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatise nõue võiks olla põhjendatud alates 01.09.2016 kuni 02.07.2017 ning KELA kokkuleppest nähtuvas määras (155,17 eurot kuus), so kogusummas 1561,71 eurot (10 kuud ja 2 päeva). Kohus leiab, et hageja tagasiulatuv elatisnõue kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1561,71 eurot. Ülejäänud osas jääb nõue rahuldamata. 9(12)
39.Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja väited, mis puudutavad elatise tasumise võimatust, kuna hageja peatas KELA vahendusel maksete teostamise. Kostjal lasub hageja suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus ning kostja on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et nimetatud kohustust täita. Kostja pidanuks vajaduse korral pöörduma vastavate ametkondade poole ning selgitama välja hageja või tema seadusliku esindaja kontaktandmed ja/või pangarekvisiidid. Kostja väited ei anna alust jätta elatis välja mõistmata.
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta KELA kokkuleppega hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja kostjalt hageja kasuks igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 03.07.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis summas 1561,71 eurot.
41.Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda. Hageja palub määrata, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab taotluse ning märgib otsuse resolutsioonis, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda jooksva kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele selgitusega “Elatis V B N“. Kohus on lahendi täidetavuse huvides määranud ka tasumise kuupäeva ning võimaliku võlgnevuse arvestamise lihtsustamiseks kohustanud kostjat märkima makse selgitusse ka kalendrikuu nimetuse, mille eest elatist tasutakse.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja vaidles hagile vastu. Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid on siiski selge, et käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks, kuivõrd kohus on kostjalt elatise välja mõistnud. Seega on ka selge, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
44.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
45.Hageja on 23.03.2020 esitanud avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 840 eurot (käibemaksuga; tunnitasu 40 eurot; töömaht 21h). Kohtu põhjendused
46.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja 10(12)
nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
47.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
48.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: 31.07.2017 konsultatsioon, tutvumine materjalidega ja hagiavalduse täpsustuse koostamine 5h; 01.02.2018 suhtlemine tõlkebürooga ja materjalide edastamine kohtule 1h; 20.02.2018 tutvumine kohtumäärusega, suhtlemine kliendiga 1h; 13.08.2018 tutvumine kostja vastusega, analüüs, arutelu kliendiga 3h; 03.01.2019, tutvumine Harju MK otsusega, arutelu kliendiga 1h; 15.02.2019 tutvumine kostja apellatsioonikaebusega 2,5h; 28.02.2019 vastus apellatsioonikaebusele 1h; 30.09.2019 tutvumine Tallinna Ringkonnakohtu otsusega ja arutelu kliendiga 1h; 09.10.2019 tutvumine Harju MK määrusega ja arutelu kliendiga 1h; 14.01.2020 hagiavalduse täpsustuse koostamine 4h; 16.02.2020 tutvumine kostja vastusega, arutelu kliendiga 1,5h.
49.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Hagi täpsustuse koostamise ja sellele eelnenud konsultatsiooni põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 2h. Hagi oli esitatud tüüpvormil ning sellele ei olnud lisatud tõendeid. Hagi sisu oli lühike ning lihtne. Kuivõrd elatise nõude puhul ei ole tegemist keerulise õigusliku nõudega ning hagis ei olnud vaja esile tuua suurt asjaolude kogumit. Kohus vähendab toimingu ajakulu 3h võrra. Kostja vastusega tutvumine ja sellele järgnenud konsultatsiooni põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 2h. Vastus oli lühike ning lihtne. Kohus vähendab toimingu ajakulu 1h võrra. Kostja apellatsioonkaebusega tutvumise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1h. Kaebus oli lühike (sisuliselt 1 lk) ning lihtne. Kohus vähendab toimingu ajakulu 2h võrra. Hagi täpsustuse koostamise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 2h. Nimetatud dokument on koostatud pärast seda, kui kohus jättis hagi teistkordselt käiguta ning selgitas hagejale nõude esitamise eeldusi. Kohus vähendab toimingu ajakulu 2h võrra.
50.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et 11(12)
õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kohtupraktikas aktsepteeritud määradega kooskõlas.
51.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 13h (21h – 8h), mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (40 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 520 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 520 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 320 euro ulatuses (taotletud summa 840 eurot – rahuldatud summa 520 eurot).
52.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
53.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.