Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused

2 (5)

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 23.09.2015. a kostjale isiklikult kätte toimetatud (tl 41). Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hageja on esitanud kohtule 27.10.2015.a. taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks (tl 42-44). TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue tuleneb 26.06.2001 kostja ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud notariaalsest maa ostu-müügi lepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust. Kostja pidi tasuma Kiili kinnistu ostuhinna järelmaksuga vastavalt lepingule lisatud võla tasumise kohustusele maa erastamisel. Hageja on saanud nimetatud kinnistu omanikuks ning täitnud kostja kohustuse Eesti Vabariigi ees kogu graafikujärgse võlgnevuse ulatuses. Nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1 ja 82 lg 1, mis sätestavad, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 kohaselt läheb juhul, kui võla tasub hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, nõue rahuldatud ulatuses talle üle. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, välja arvatud juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 7727,39 eurot alates 16.09.2015. a, s.o hagi esitamise päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt (käesoleval hetkel 0,022%, s.o 1,70 eurot päevas). Kohus on arvestanud viivist seadusejärgses määras, s.o 0,022% päevas põhivõlgnevuselt 7727,39 eurot ajavahemiku 16.09.2015. a kuni 10.11.2015. a (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 56 päeva eest summas 95,20 (7727,39 x 0,022% x 56) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina tasumata põhinõudest – 7727,39 x 0,022%, s.o 1,70 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni

Menetluskulude jaotus

3 (5)

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti, seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on esitanud 27.10.2015.a. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 42-44). Kohus on saatnud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale, kostja ei ole menetluskulude kohta oma seisukohta avaldanud. Hageja on taotlenud kostjalt kohtukuludena 970,47 euro (käibemaksuta) ning kohtuvälise kuluna lepingulise esindaja tasu 2117 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Kohtukulud koosnevad riigilõivust hagi esitamise eest summas 500 eurot ja riigilõivust hagi tagamise avalduse esitamise eest summas 50 eurot. Hageja on märkinud kohtukuluna ka riigilõivu hagi tagamise tagatise eest – 417,47 eurot ja tasu kinnistusraamatu väljavõtte eest - 3 eurot. Riigilõivude ja hagi tagamise tagatise tasumist tõendavad konto väljavõtted (tl.27, 28, 34).Tasutud riigilõivude suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise tagatis summas 417,47 eurot ei kuulu kohtukulude hulka. Tulenevalt TsMs § 383 lg 1 on tagatise andmise eesmärk hagi tagamisega vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamine. Vastavalt TsMS § 391 lg 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul osundatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajast. Kuna käesolevas on hagi rahuldatud, esineb alus tagatise tagastamiseks. Tagatise tagastamise vormistab kohus eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Lepingulise esindaja kulude, summas 2117 eurot (millest käibemaks moodustab 352,83 eurot) arvestuse aluseks on Advokaadibüroo Glimstedt arve 30.09.2015 ja selle spetsifikatsioon. Hageja kinnitab, et arvel märgitud kuludest on käesoleva kohtuasjaga seotud kulud alates 04.09.2015 (välja arvatud 11.09.2015 kirja koostamise tasu), summas 2117 eurot. Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenus on seisnenud 04. ja 07.09.2015 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamises, nimetatud avalduste täiendamises 11.09.2015.a. ning 16.09.2015.a. kohtule esitamises e-toimiku kaudu ajakuluga 9h 20m, täitmisavalduse koostamises ja koos kohtumäärusega kohtutäiturile edastamises ajakuluga 1h 10 m, telefonitsi kostja ja kliendiga suhtlemises 24.09. ja 30.09.2015 ajakuluga 55 m ning 30.09.2015.a. kirjaliku ettepaneku koostamises R.Orehhovile ajakuluga 45 m. Kokku on ajakulu olnud 12 h 10 m.

4 (5)

Õigusteenuse tunnihind on spetsifikatsiooni kohaselt 145 eurot , seega kulu kokku 145 x 12,10 =1764,17 eurot. Tulenevalt TsMS § 477 lõikest 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on käesolevas asjas olnud põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane (tl 42 pöördel), seega tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista koos käibemaksuga. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista seega 2670 eurot, sealhulgas tasutud riigilõivud 550 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot ning lepingulise esindaja kulu 2117 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud (tl 43). Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.