Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

e-post:

lk 2 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Töövaidluskomisjoni otsus

lk 3 3) töötamise registris töölepingu lõppemise õigusliku aluse osas kandemuudatuse tegemise kohustamiseks. Töölepingu ülesütlemise hüvitise nõue TLS § 100 lg 4 alusel – kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Tööandja leiab, et avaldaja kasuks ei kuulu eelnimetatud hüvitis väljamõistmisele põhjusel, et tööandja ei ole oluliselt rikkunud töölepingu tingimusi, samuti põhjusel, et töötamise ajal rikkus töötaja ise oma töökohustusi (kirjeldatud). Esimese põhjuse osas selgitab komisjon, et seadus (TLS § 100 lg 4) ei võimalda jätta hüvitist välja mõistmata, kui tööleping on lõppenud erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel; sama sätte alusel on hüvitise suurust võimalik vaid vähendada; tööandja ei ole komisjonile esitanud taotlust hüvitise vähendamiseks. Komisjon annab allpool õigusliku hinnangu väljamõistetava hüvitise suuruse kohta. Teise põhjuse kohta selgitab komisjon, et ei saa avaldaja võimalikke tööalaseid rikkumisi hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta, kuna tööleping ei ole lõppenud töötaja süütegude tõttu (avaldaja eitab rikkumisi ning tööandja ei ole komisjonile ka vastavaid tõendeid esitanud), vaid tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, seega saab komisjon anda õigusliku hinnangu vaid faktilise töölepingu lõppemise asjaoludele. Komisjon leiab alljärgnevatel põhjustel, et põhjendatud ei ole avaldaja kasuks välja mõista hüvitist seaduses nimetatud kolme kuu keskmise kuutöötasu määras, kuna:

lk 4 avalduse rahuldada täielikult. Kostja taotlus töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses

lk 5 toimu. Seega, hinnates tööandja käitumist töösuhte kestel, saab väita, et tegu oli süstemaatilise rikkumisega mille jätkumist võis tööandja senist käitumist arvestades eeldada. Töötajale ei saa panna kohustust, taluda tööandja majanduslikest probleemidest tulenevat riski, eriti olukorras kus tööandja ei ole informeerinud töötajat süstemaatilise lepingurikkumise põhjustest ega andnud töötajale kindlust sellise rikkumise lõpetamiseks.

Töö jätkamine oli seotud otsese ohuga töötaja tervisele (avalduses viitas töötaja

kahele ohutegurile – müra ja tolm). Tööandja ei olnud kogu töösuhte kestel hinnanud töökeskkonna ohutegureid (puudub töökeskkonna riskianalüüs või vähemalt ei ole sellist dokumenti töötajale tutvustatud), määranud ohutegurite parameetreid ega tuvastanud ohutegureid, mille esinemine tingib töötajal vajaduse kasutada isikukaitsevahendeid. Müra ja tolm olid need ohutegurid, mille esinemine oli töötajale nähtav ja tuntav kuid on tõenäoline, et töökeskkonnas esines veel hulgaliselt ohutegureid, mille olemasolu ei suutnud töötaja tuvastada. Eriti arvestades asjaolu, et töötaja täitis töösuhte kestel väga erinevaid tööülesandeid, sealhulgas töötas seadmetel ja masinatel ning selle aja jooksul ei tutvustanud tööandja töötajale tööohutuse juhendeid ega korraldanud nõutavat väljaõpet. TTOS § 13 lg 1 p. 3 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; Riskianalüüsi tulemusi ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavaid abinõusid on tööandja TTOS §13 lg 1 p. 6 kohaselt kohustatud tutvustama töötajatele. Lisaks ei ole tööandja väljastanud töötajale isikukaitsevahendeid. Sellega ning samuti töötajale määriva ja tolmuse tööga seoses tööriiete väljastamatajätmisega rikkus tööandja TTOS § 13 lg 1 p. 11. Töökeskkonna ohutegurite hindamatajätmine ja vajalike isikukaitsevahendite ning tööriiete mitteväljastamine põhjustas otsest ja püsivat ohtu töötaja elule ja tervisele. Samuti ei ole tööandja kogu töösuhte kestel korraldanud töötajale TTOS §13 lg 1 p. 7 nõutavat tervisekontrolli, hindamaks töötaja terviseseisundit tööleasumisel ning hiljem vastavalt 24.04.2003 määrusele nr 74 regulaarselt selleks, et tuvastada kas töökeskkonna ohutegurid võivad kahjustada või on kahjustanud töötaja tervist. Tuginedes eeltoodule oli tööandja vaidluse esemeks olevas töösuhtes ebaseaduslikult kogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud riisiko jätnud töötaja kanda.

lk 6 Tööandja ei ole töötaja poolt esitatud ülesütlemisavaldust TLS §105 lg 1 sätestatud ajal ja korras vaidlustanud, seega TLS §105 lg 2 kohaselt on tööleping lõppenud töötaja poolt 19.05.2015 avalduses märgitud alusel ja tähtajal, s.o. TLS § 91 lg 2 alusel 20. maist 2015.

NÕUE JA MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

Kuna töötaja ütles lepingu üles TLS §91 lg 2 alusel erakorraliselt seoses tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumisega ning tööandja ei ole töölepingu ülesütlemise avaldust seaduses ettenähtud ajal vaidlustanud, saab eeldada, et tööandja on omaks võtnud töölepingu tingimuste olulise rikkumise. Seetõttu palub hageja, tuginedes ITLS §24 lg 4; lg 5 mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS §100 lg 4 alusel 3 (kolme) kuu keskmise töötasu suuruses summas, kokku netosummas 3282,60 (3 x 1094.20) eurot ning kohustada tööandjat tasuma nimetatud summale lsiaks kõik seaduste kohaselt töötaja ja tööandja poolt töötasult tasumisele kuuluvad maksud ja maksed. Kuna tööandja ei ole esitanud töötasu arvestuse dokumente ja töölepingus on fikseeritud töötasu tunnitasuna, siis töötaja arvestuse kohaselt on töötaja kuutöötasu 1094.20 eurot netosummas. 3 kuu keskmine netotasu on 3282,60 eurot Hageja palub nõuda tööandjalt välja töötaja töötasu arvestamise aluseks olevad dokumendid ning korrektne raamatupidamisarvestus töötaja keskmise kuutöötasu kohta; Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; Vältimaks aeganõudvat ja pooltele kulukat kohtuprotsessi, on hageja valmis kompromissiks ning ootab selleks kostjapoolseid ettepanekuid; Hageja õigusabikulud ja muud kohtukulud jätta OÜ Stiiper Grupp kanda. TsMS §177 lg 4 alusel mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile /t.l. 35/:

lk 7 poolte vaheline töösuhe lõppes 20.05.2015.a. Tõele vastab ka see, et kostja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist õigeaegselt vaidlustanud. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja palub kohtul väljamõistetava hüvitise suurust vähendada selliselt, et hageja kasuks mõistetakse välja hüvitis hageja kolme päeva keskmise töötasu ulatuses ja seda alljärgneval põhjendusel. 2.1.Vastavalt töölepingu p.-le 3.3. kohustus kostja maksma töötasu iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kalendrikuu eest. Tööandja teostas hagejale töötasu väljamaksed jaanuari kuu eest 10. veebruaril, veebruari kuu eest 11. märtsil, märtsi kuu eest 11. aprillil, aprilli kuu eest 15. mail (lisa 1). Aprilli kuu eest tasus tööandja 5 päevase hilinemisega eelneval suulisel kokkuleppel hagejaga. Seega tegelikkuses tööandja viibis küll töötasu maksmisega käesoleval aastal kahel korral ühe päeva ja ühel korral 5 päeva, kuid viie päevane töötasu maksmisega hilinemine toimus hagejaga kooskõlastatult ja hageja eelneval loal. Lisaks oli töötasu aprilli kuu eest töölepingu ülesütlemise ajaks hagejale juba välja makstud. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Ühe päevast viivitust ei saa pidada oluliseks viivituseks. Tegemist ei ole tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, mis tingiks hageja kasuks hüvitise väljamõistmise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses.

lk 8 nõudega ei nõustu ja kostjale on arusaamatu millele tuginevalt taoline nõue on esitatud. Hageja jätab tähelepanuta asjaolu, et kohtule on esitatud nõue hüvitise, mitte töötasu väljamõistmiseks. Kostjal puudub kohustus tasuda hüvitiselt riiklike makse. IV. Menetlusküsimused Kostja ei välista võimalust asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppel lahendamiseks. Kostja on nõus hagejale kompromissi sõlmimise eesmärgil tasuma hüvitise kolme päeva keskmise töötasu ulatuses. Kostja teatab, et ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

lk 9 ulatuses, mis oleks põhjustanud reaalset ohtu töötaja tervisele. Töötaja ei ole ei töövaidluskomisjonile ega kohtule esitanud tõendeid asjaolu kohta, et tal oleks esinenud varasemalt mingi tervise rike, millest võiks järeldada, et see on tingitud töökeskkonnast. Hagiavalduses toodud etteheited TTOS § 13 lg 1 p 6 ja 11 rikkumiste kohta on üllatuslikud, nendele alustele hageja töölepingu ülesütlemisel ei tuginenud ja need väited ei vasta ka tõele. Tööandja juures on teostatud töötervishoiu ja tööohutusalast järelvalvet. Liigset müra ja tolmu taset, mis seaks ohtu töötaja tervise, kontrolli tulemusena ei ole tuvastatud. Töötaja väited sellest, et tal puudusid isikukaitsevahendid ja tööriided, ei vasta tõele. Tööandja tagas töötajatele tööriietuse ja isikukaitsevahendid, hageja ei ole kordagi teinud kostjale enne töölepingu ülesütlemist etteheiteid sellest, et tal puuduksid tööriided või isikukaitsevahendid. Eeltoodust tulenevalt kuivõrd töö jätkamine ei olnud tegelikkuses seotud reaalse ohuga töötaja tervisele, mingeid tervise rikkeid, mille oleks tinginud müra ja tolm töötajal ei esinenud, ei ole põhjendatud ka hüvitise väljamõistmine kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Riigikohus on oma 06.02.2012 otsuses asjas nr 3-2-1-170-11 märkinud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti. Samas lahendis märgib Riigikohus, et kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Tartu Ringkonnakohus on oma 20.09.2013 otsuses asjas nr 2-11-51877 leidnud, et kuna kostja pole hageja ülesütlemise avaldust vaidlustanud, siis ei pea maakohus hindama, kas esines mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või mitte. Ringkonnakohus märkis ka seda, et tööandja väited töölepingu erakorralise ülesütlemise aluste puudumise kohta on asjakohatud, kuivõrd tööandja ei vaidlustanud erakorralist ülesütlemist. Et hageja on kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelnud ning tegemist on kehtiva ülesütlemisega (TLS § 105 lg 2), siis ei anna kohus hinnangut ülesütlemise põhjendatusele. Seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega on hagejal õigus nõuda TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus möönab, et teatud juhtudel võib ,TLS § 100 lg 4 teises lauses sätestatud alusel, hüvitise suurust muuta. Kohus aga ei nõustu kostjaga, et ülesütlemise aluste olemasolu on tõendamata. Võttes arvesse käesoleva vaidluse asjaolusid ei pea kohus põhjendatuks hüvitise suurust muuta. Töövaidluskomisjonile esitatud konto väljavõtte kohaselt on hageja viimase kuue kuu keskmine töötasu (neto) 1051,61 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitis summas 3154,83 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS §174 lg. 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

lk 10 TsMS § 175 lg. 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja taotluse kohaselt seisnesid õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud järgnevas: töövaidluskomisjoni otsuse ja tööandja poolt kohtule esitatud taotluse analüüs, hagiavalduse koostamine (4 tundi – 180 eurot); kostja vastuse ja asjassepuutuvate kohtulahendite analüüs (2 tundi – 90 eurot); tõendite analüüs, kokkuvõtte tegemine, istungiks ettevalmistamine, konsultatsioon hagejaga, istungil osalemine (4 tundi – 180 eurot), kokku 10 tundi, tasu 450 eurot, millele lisandub käibemaks 90 eurot; Lisaks taotleb hageja esindaja sõidukulu summas 61,20 eurot väljamõistmist. Kostja sai menetluskulude taotluse kätte 15. 10. 2015 ja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus, kaalunud esitatud taotlust, leiab selle olevat põhjendatud. Hageja menetluskulu kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 177 lg. 4 tulenevalt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.