Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 23.10.2015. a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingujärgset viivist määraga 0,37 % päevas summas 650,12 eurot. Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et viivisemäära sätestamine fikseerimata suurusena tüüptingimuses, seotuna laenuandja ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga, on teist poolt ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine tüüptingimus VÕS § 42 mõttes. Riigikohus on üldiselt leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24). Kohus leiab, et käesoleval juhul viivisemäär 0,37 % päevas s.o 135,05 % aastas on ebamõistlikult kõrge viivise määra sätestamine tüüptingimustes, mis toob VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvestab viivist põhisummalt 900 eurot alates 1.10.2014 – 11.08.2015. Perioodil 1.10.2014 kuni 31.12.2014 oli seadusjärgne viivisemäär 8,15 % aastas ja perioodil 1.01.2015 kuni 11.08.2015 8,05 % aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 1.10.2014 kuni 31.12.2014 (92 päeva) eest 18,49 eurot ja perioodi 1.01.2015 kuni 11.08.2015 (223 päeva) eest 44,26 eurot, kokku 62,75 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 67 % ulatuses kostja kanda ja 33 % ulatuses hageja kanda. Kohtule esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 104,98 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 120,02 eurot, menetlusdokumentide kätte toimetamise tasu kohtutäituri vahendusel 36 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1800 eurot tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja tasus hagilt riigilõivu 225 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 150,75 eurot (225 eurost 67 %). TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuväline kulu kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Hageja palub välja mõista kohtutäiturile Anne Böcker tasutud menetlusdokumentide kätte toimetamise tasu 36 eurot. Vastavalt menetluskulude proportsioonile kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kohtutäituri tasu summas 24,12 eurot (36 eurost 67%). Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotuse propotsiooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 67 eurot (100 eurost 67 %). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 241,87 eurot (150,75+24,12+67). Hageja on palunud mõista kostjalt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.