2-14-53147
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
5. november 2015, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-53147
Tsiviilasi
D B (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pankrotivõlgnik: D B (XXX), elukoht: XXX Pankrotihaldur: Ly Müürsoo (XXX)
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
1(10)
2-14-53147
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
D B esitas 12. juunil 2014. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse.
Pankrotihalduri teade PankrS § 158 p 1 alusel
2(10)
2-14-53147 Tulenevalt Pankrotiseaduse § 158 p 1 teatas D B (ik XXX) pankrotihaldur kohtule, et pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja teeb PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. D B pankrotimenetluses ei jätku vahendeid, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Saamaks teada, millises summas on D B pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu, pöördus pankrotihaldur 14.07.2015. a vastava järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti poole. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on D B pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu XXX-lt netos järgmiselt: detsembris 2014. a 299,47 eurot ja 2015. a igakuiselt 339,28 eurot. Kuna saadav töötasu on väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgast, siis saadavast töötasust pankrotivara hulka laekumisi ei toimunud. Haldur edastas Swedbank AS-i avalduse, millega lubas D B teha arvelduskontolt väljamakseid maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o 355 euro ulatuses (alates jaanuarist 2015.a. 390 eurot). Haldur esitas Maksu- ja Tolliametile D B 2014. a tuludeklaratsiooni. Tagastamisele kuulunud tulumaks summas 63,53 eurot on laekunud pankrotivara hulka. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 63,53 eurot. Haldur kutsus 12.08.2015. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.08.2015. a, kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Seega ei ole võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse jätkamiseks. Pankrotihalduri aruanne PankrS § 158 p 1 alusel Tulenevalt PankS §-st 158 lg 3 esitab pankrotihaldur kohtule aruande. 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli D B Swedbank AS-is arvelduskonto nr XXX saldo 0,35 eurot. Haldur edastas Swedbank AS-i avalduse, millega lubas D B teha arvelduskontolt väljamakseid maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o 355 euro ulatuses (alates jaanuarist 2015. a 390 eurot). Haldur esitas Maksu- ja Tolliametile D B 2014. a tuludeklaratsiooni. Tagastamisele kuulunud tulumaks summas 63,53 eurot on laekunud pankrotivara hulka. Müüdud ja müümata pankrotivara käesolevas menetluses ei ole, seega on väljamakseteks 63,53 eurot. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: 3(10)
2-14-53147
2-14-53147 PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata tasu büroole XXX (reg.kood XXX), mille kaudu haldur tegutseb. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulnevaid nõudeid D B pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 1338 eurot, millest 397 eurot on hüvitatud riigivahenditest ja 63,53 eurot on hüvitatud pankrotivara arvelt ning 877,47 eurot on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: BIGBANK AS summas 12 375,77 eurot; Kohtutäitur Andrei Krek summas 995,27 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. 5(10)
2-14-53147 D B ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Käenduse andmine BIGBANK AS-i ja A K vahel sõlmitud laenulepingule. Kuna laenusaaja ei tasunud laenumakseid korrektselt, siis mõistis kohus laenuvõlgnevuse välja käendajalt D B Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. D B on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on D B kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest haldurile on D B pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu XXX-lt netos järgmiselt: novembris 2014. a 58,53 eurot, detsembris 2014. a 299,47 eurot ja 2015. a igakuiselt 339,28 eurot. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 10.11.2014. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.10.2014.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 17.11.2014. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.11.2014. a, kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 12.08.2015. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.08.2015.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud.
6(10)
2-14-53147 Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja kumbki võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudus huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes tuginedes PankrS § 157 p 2, § 158 lg 4 ja § 168 ning § 171, § 172 lg 6 palub pankrotihaldur kohut: Lõpetada D B (isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 490 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 98 eurot, kokku 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja mõista see välja XXX (reg.kood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot palub haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest. Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud kokku summas 401,07 eurot (s.h. hüvitamata ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud 189,47 eurot ning halduri tasu ja kulud 211,60 eurot) jätta D B kanda. Vabastada Ly Müürsoo (isikukood XXX) D B pankrotihalduri kohustustest. Otsustada D B kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada D B ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks, Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 7(10)
2-14-53147 vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, jaotise väljamakse tegemiseks raha ei ole, panditud vara puudub, müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ly Müürsoo tuleb vabastada tema kohustustest D B (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis on põhjendatud halduri taotlus, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on kulutanud D B pankrotimenetluses 7 tundi arvestusega 70 eurot tunnis, seega on tasu kokku 490 eurot, millele lisandub käibemaks 98 eurot, kokku 588 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Võlgnik D B teatas 10. augustil 2015. a kohtule teatanud, et nõustub kinnitada halduri tasuks kogu pankrotimenetluse aja eest 588 eurot koos käibemaksuga. D B kinnitas, et nimetatud tasu määramine ei riku võlgniku ega võlausaldajate huve. Kohus kinnitab halduri tasuks 588 eurot koos käibemaksuga.
Kohustustest vabastamise menetlus ja usaldusisik 8(10)
2-14-53147 PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. D B on kohtule esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Avalduses kinnitas D B , et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti haldurile esitatud vastusest on D B pankrotimenetluse ajal saanud maksustatavat tulu XXXlt netos novembris 2014. a 58,53 eurot, detsembris 2014. a 299,47 eurot ja 2015. a igakuiselt 339,28 eurot. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 10.11.2014. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.10.2014.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur kutsus 17.11.2014. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.11.2014. a, kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Haldur kutsus 12.08.2015. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.08.2015.a., kuid kumbki võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja kumbki võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, tuleb järeldada, et võlausaldajatel puudus huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
9(10)
2-14-53147 Kohus otsustas algatada D B kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada D B täitma usaldusisiku kohustusi.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.