Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 04.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-15-818/45
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.11.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1801

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

04.11.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

XXXhagi XXXvastu eluruumi leppetrahvi ja viivise saamiseks 6877,68 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX)

2-15-818 vabastamiseks

ja

Hageja lepinguline esindaja Marko Woronowicz (IUSTUS GROUP OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

XXX, telefon

Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik

23.09.2015

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks leppetrahv 3000 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga perioodil 15.10.2014 kuni 04.11.2015 sissenõutavaks muutunud viivis 277,20 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,024% päevas kuni põhinõude (3000 eurot) kohase täitmiseni.

3.Kohustada XXX andma eluruumi asukohaga XXX, korter 34 valdus (registri number XXX) üle XXX hiljemalt 2 nädala jooksul otsuse jõustumisest ja valduse üleandmise mitte täitmisel tõsta XXX eelnimetatud eluruumist välja.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Kohustada kostjat Evi Aaslaidu tasuma riigilõivu 150 eurot riigituludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja palub kohustada kostjat tagastama aadressil Tallinn, XXX, korter 34 hagejale kuuluva eluruumi valdus kahe nädala jooksul alates otsuse jõustumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 3000 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 74,88 eurot perioodi eest 07.10.2014-18.01.2015 (0,72 eurot päevas) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,72 eurot päevas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. XXX ja XXX sõlmisid 06.05.2013 eluruumi üürilepingu, aadressiga Tallinn, XXX, korter 34. Lisaks sõlmisid pooled eellepingu, millega võtsid kohustuse sõlmida korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping hiljemalt 31.07.2014. Kostja jättis 06.05.2013 eellepingust tuleneva kohustuse müügihinna tasumiseks notari kontole ja müügi- ning asjaõigusleping sõlmimiseks täitmata. 25.08.2014 palus hageja notariaalakti tõestajal notariaalkorras edasi saata kostjale avaldus täiendava tähtaja seadmise kohta eellepingus nimetatud kohustuste täitmiseks. Samuti teavitati kostjat Tallinna notari Heli Mõttuse büroos reserveeritud ajast (15.09.2014 kell 11.00), kus sõlmida põhileping hageja ja kostja vahel. Kostja ei ilmunud ülalmainitud notaribüroosse reserveeritud ajal. Hageja palus notariaalakti tõestajal saata uuesti kostjale avaldus järjekordse täiendava tähtaja seadmise kohta eellepingus sätestatud kohustuste täitmiseks. Samuti teavitati uue reserveeritud aja kohta notaribüroos, milleks jäi 07.10.2014 kell 11.00. Lisaks oli avalduses kirjas, et juhul, kui eellepingus sätestatud kohustusi kostja ei täida, kasutab hageja õiguskaitsevahendina lepingust taganemise õigust ning nõuab leppetrahvi 3000 euro tasumist. Kostja ei ilmunud notaribüroosse ka 07.10.2014, mistõttu kasutas hageja oma õigust eellepingust taganemiseks. Tuginedes lepingupunktile 2.7.4, nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 3000 eurot tasumist hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul, arvates taganemise jõustumisest. Tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0.024% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1131 lõike 1 järgi ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja teavitas kostjat 20.10.2014 üürilepingu lõpetamisest alates 27.01.2015. Kostja seisukohad Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2 (5)

2-15-818 Kostja on 22.09.2015 käinud toimikuga isiklikult tutvumas. Kohus tuvastab, et perioodil mai kuni september 2015 ei ole kostja tasunud hagejale üüritasusid (tl 158, 173). Maksete selgitustest nähtub, et kostja tasus nimetatud perioodil vaid kõrvalkulude eest. Seega on kohtu hinnangul täidetud VÕS § 316 lg 1 p 1 sätestatud tingimus üürilepingu üürileandjapoolseks erakorraliseks lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt loeb kohus 06.05.2013 poolte sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles öelduks alates 14.09.2015. Kuivõrd kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandit seadusliku aluseta pärast üürilepingu lõppemist, siis kuulub hageja nõue eluruumi valduse tagastamiseks VÕS § 334 lg 1 alusel rahuldamisele. Juhindudes hageja kohtuistungil esitatud otsuse täitmise kindlaksmääramise korrast ja TsMS § 445 lg 1 alusel, määrab kohus, et üleandmise mitte täitmisel tuleb XXXtõsta välja eluruumist Tallinnas asukohaga Tallinn, Sõpruse pst 247, korter 34. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna hagi jääb rahuldamata väga väikeses ulatuses, siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (TsMS § 176 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Käesoleva tsiviilasja hind on hageja nõudeid arvestades 6877,68 eurot (3500+3000+40+74,88+262,80). RLS lisa 1 kohaselt tuleb selliselt nõudelt tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja on toimikust nähtuvalt tasunud riigilõivu 300 ehk 150 eurot nõutust vähem. Nimetatud summa kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel kostjalt kui menetluskulude jaotuse põhjal kohustatud isikult riigi kasuks välja mõistmisele.