Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
04.11.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
XXXhagi XXXvastu eluruumi leppetrahvi ja viivise saamiseks 6877,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX)
2-15-818 vabastamiseks
ja
Hageja lepinguline esindaja Marko Woronowicz (IUSTUS GROUP OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
XXX, telefon
Kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A.Kunila & Ko, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
23.09.2015
2-15-818
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-15-818 Kostja tutvus korteriga 20.03.2013 ja leidis, et kaks tuba olid enamvähem korras ja kolmas tuba elamiskõlbmatu. Üürileping ja ostu- müügileping sõlmiti 06.05.2013. Müügihinnaks lepiti kokku 51395 eurot. Korteril esinevad kostja hinnangul tõsised puudused, milles kostja ei olnud lepingute sõlmimisel teadlik (WC ei tööta korralikult, põrandad nagisevad). Kostja viitab m.h ka hageja korduvale omavolilisele korterisse sisenemisele, WC poti prilllaua määrimisele, vargustele, isikukaitseandmete lubamatule avaldamisele. Üürilepingu alates 27.01.2015 lõpetamise teade on kostja väitel temale edastatud teadmata kuupäeval. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt annab kohus hinnangu hageja leppetrahvi nõude ja sissenõudekulude väljamõistmise osas. Seoses hageja leppetrahvi nõudega kohus tuvastas, et: •
hageja ja kostja sõlmisid 06.05.2013 notariaalselt tõestatud eellepingu, mille kohaselt pooled kohustuvad sõlmima korteri ostu- müügilepingu hiljemalt 31.07.2014;
•
pooled on kokku leppinud, et kostja kohustub hagejat teavitama lepingu sõlmimise ajast ja kohast vähemalt seitse päeva ette (tl 21 p 2.4.2);
•
pooled on kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma müügihinna, so 51 935 eurot hiljemalt põhilepingu sõlmimise hetkeks põhilepingut tõestava notari notarikontole (tl 21 p 2.5.2);
•
pooled on kokku leppinud, et hagejapoolsel eellepingust taganemisel kohustub kostja tasuma hagejale leppetrahvi 3000 eurot hiljemalt 7 tööpäeva jooksul, arvates taganemise jõustumisest (tl 22 p 2.7.4).
•
hageja edastas kostjale 15.09.2014 notari vahendusel tahteavalduse, mille kohaselt taganeb hageja eellepingust 07.10.2014 kell 11:00, kui selleks ajaks ei ole kostja kandnud Heli Mõttuse notarikontole müügihinna 51 935 eurot ja ei ole ilmunud ostu- müügilepingu sõlmimiseks notaribüroosse (tl 41).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 sätestab võlgnikupoolse lepingu rikkumise puhul võlausaldaja õiguskaitsevahendina lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise õiguse. VÕS § 105 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltel puudub vaidlus, et kostja ei sõlminud hagejaga vaidlusaluse korteriomandi ostumüügilepingut ega kandnud notarikontole kokkulepitud summat. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on jätnud täitmata 06.05.2013 sõlmitud eellepingust tulenevad kohustused. Seega oli hagejal VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel õigus 07.10.2014 eellepingust taganeda. 3 (5)
2-15-818 Kuna pooled on hagejapoolsel eellepingust taganemise juhul leppinud kokku kostjapoolses kohustuses tasuda hagejale 3000 eurot leppetrahvi, siis kuulub hagi põhinõude osas VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel rahuldamisele. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja taganes eellepingust 07.10.2014. Seega kooskõlas eellepingu p 2.7.4 ja VÕS § 113 lg-ga 1, muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks alates 14.10.2014 ning hageja nõue viivise väljamõistmiseks 0,024% päevas kuulub rahuldamisele alates 14.10.2014. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks eellepingu rikkumise vabandatavus või õigus lepingu täitmisest keeldumiseks. Kostja esitatud väited korteriomandi võimalike puuduste ja süüdistused hageja käitumise osas ei ole asjakohased ja need tuleb jätta tähelepanuta, sest kostja ei ole vaidlustanud eellepingu kehtivust ega esitanud õigeaegselt täitmise vastuväidet VÕS § 111 alusel. Kostja nimetatud väited on ka tõendamata. Praeguse ja ka endise VÕS § 1131 redaktsiooni kohaselt ei saa sissenõudekulusid nõuda tarbijalt. Kuna kostja on poolte vahelises õigussuhtes tarbija (VÕS § 1 lg 5), siis ei kuulu hageja nõue 40 euro kui sissenõudmiskulu väljamõistmiseks rahuldamisele. Järgmisena annab kohus hinnangu hageja nõude osas valduse tagastamiseks, millega seoses kohus tuvastas, et: •
hageja on korteriomandi asukohaga Sõpruse pst 247, korter 34, Tallinn (kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registrisse numbriga 17802301) omanik;
•
hageja ja kostja sõlmisid 06.05.2013 notariaalselt tõestatud eluruumi üürilepingu, millega hageja kohustus andma kostjale kasutusse korteriomandi asukohaga Sõpruse pst 247, korter 34, Tallinn (tl 17 p1.1-1.2);
•
kostja kohustus tasuma hagejale üüri 130 eurot kuus ja eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud (tl 18 p 1.10.1 ja p 1.10.3);
•
Hageja teavitas kostjat 20.10.2014 üürilepingu lõpetamisest alates 27.01.2015 (tl 44);
Pooltel puudub vaidlus, et peale 07.07.2014 saabunud üürilepingu lõppemise tähtaega, jätkas kostja asja kasutamist, mistõttu juhindudes VÕS § 310 lg-st 1 tuleb lugeda, et üürileping on muutunud tähtajatuks. VÕS § 325 lg 2 p 4 kohaselt peab üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma m.h eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg ja sama paragrahvi lg 5 kohaselt on nimetatud vorminõudele mitte vastav ülesütlemine tühine. VÕS § 316 lg 1 p 1 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohtu hinnangul ei vasta hageja 20.10.2014 eluruumi ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg 2 p 4 sätestatud vorminõudele, sest avalduses puudub ülesütlemise vaidlustamise kord. Kohus tuvastab VÕS § 325 lg 5 alusel 20.10.2014 ülesütlemise avalduse tühisuse. Menetluse kestel 11.09.2015 esitas kostja kohtule vormikohase tahteavalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 11.09.2015 põhjusel, et kostja on jätnud tasumata 4 kuu üüritasu. Nimetatud avaldus on avaliku e-toimiku kaudu kostja esindajale kätte toimetatud 14.09.2015. 4 (5)
2-15-818 Kostja on 22.09.2015 käinud toimikuga isiklikult tutvumas. Kohus tuvastab, et perioodil mai kuni september 2015 ei ole kostja tasunud hagejale üüritasusid (tl 158, 173). Maksete selgitustest nähtub, et kostja tasus nimetatud perioodil vaid kõrvalkulude eest. Seega on kohtu hinnangul täidetud VÕS § 316 lg 1 p 1 sätestatud tingimus üürilepingu üürileandjapoolseks erakorraliseks lõpetamiseks. Eelnevast tulenevalt loeb kohus 06.05.2013 poolte sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles öelduks alates 14.09.2015. Kuivõrd kostja valdab hagejale kuuluvat korteriomandit seadusliku aluseta pärast üürilepingu lõppemist, siis kuulub hageja nõue eluruumi valduse tagastamiseks VÕS § 334 lg 1 alusel rahuldamisele. Juhindudes hageja kohtuistungil esitatud otsuse täitmise kindlaksmääramise korrast ja TsMS § 445 lg 1 alusel, määrab kohus, et üleandmise mitte täitmisel tuleb XXXtõsta välja eluruumist Tallinnas asukohaga Tallinn, Sõpruse pst 247, korter 34. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna hagi jääb rahuldamata väga väikeses ulatuses, siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (TsMS § 176 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Käesoleva tsiviilasja hind on hageja nõudeid arvestades 6877,68 eurot (3500+3000+40+74,88+262,80). RLS lisa 1 kohaselt tuleb selliselt nõudelt tasuda riigilõivu 450 eurot. Hageja on toimikust nähtuvalt tasunud riigilõivu 300 ehk 150 eurot nõutust vähem. Nimetatud summa kuulub TsMS § 179 lg 1 alusel kostjalt kui menetluskulude jaotuse põhjal kohustatud isikult riigi kasuks välja mõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.