Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kes ei osale lapse ülalpidamises. Kostja peab hageja ülalpidamiseks maksma minimaalset elatise summat, s.o. käesoleval ajal 292 eurot. Kuna kostja ei ole täinud oma ülalpidamiskohustust juba hageja sünnist saati, s.o alates xxx, siis tuleb kostjal tasuda hagejale ka tagasiulatuv elatis 513,60 eurot perioodil xxx – 06.01.2020. Hageja palub kohtul mõista P Pilt välja M E Pi kasuks elatis hageja ülalpidamiseks igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 292 eurot) alates 07.01.2020 kuni M E Pi täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuv elatis 513,60 eurot. Kostja seisukohad Kostja leiab, et hageja esindajale makstav riiklik lapsetoetus 60 eurot, hageja ema panus 292 eurot ja kostja panus 292 eurot teeb lapse ülalpidamise kulutusteks ühes kuus 644 eurot. Kostja arvates ei saa lapse vajadused küündida 644 euroni kuus. Kui lapse ema kulutab kuus 75 eurot neljakuuse lapse riietele ja jalanõudele, siis on see kostja jaoks arusaamatu. Kostja leiab, et elatise maksja ei ole kohustatud finantseerima lapse ema sideteenuseid, transporti ning eluasemele minevaid kulutusi. Samuti ei ole õiglane hageja esindaja poolt, neid kulutusi täies mahus ka arvestada lapse ülalpidamise kulude hulka. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatisega. Kostjal vara puudub. Hetkel on Kostja töötu ning sissetulekud puuduvad. Kostja annab kohtule teada, et tal on lisaks hagejale veel teine ülalpeetav alaealine laps, kes on hagejast vaid paar kuud vanem. Hageja esindaja poolt esitatud hagiavalduse rahuldamine, sellises ulatuses nii tagasiulatuva elatise, kui ka igakuise elatise väljamõistmisel mida hageja esindaja soovib, jätaks kahtlemata varaliselt vähem kindlustatuks kostja teise ülalpidamist vajava lapse. Seoses sellega palub kostja mõjuval põhjusel kohtul määrata elatis alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Kostja soovib ka riikliku igakuise lapsetoetuse võrra vähendamist elatisest ning palub kohtul arvestada seda, et hageja esindajale igakuiselt makstav lapsetoetus katab samuti teatud osas lapse vajadusi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa (d.tl. 53). Seega on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning hageja elab oma ema juures. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole, et kostja hageja ülalpidamiseks elatist tasunud ei ole. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled vaidlevad, kas käesoleval juhul esinevad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja on märkinud ühe põhjusena, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui PKS § 101 lg 1 sätestatud määr. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus hindab järgnevalt, millised on hageja igakuised vajadused. Kohus ei pea võimalikuks hageja kulusid arvestada lähtudes minimaalsetest kulutustest keskmisele lapsele RAKE uuringust tulenevalt, sest kohus peab käesolevas asjas tuvastama konkreetselt hageja kulutused. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulutused on eluasemele on 250 eurot. Vaidlus puudub, et hageja elab koos emaga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-69-13 (p 17-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnata eE (kasutuseE) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseE väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Kui vanem võimaldab lapsel kasutada endale kuuluvat eluaset, saab laps, tuginedes viidatud Riigikohtu lahendile, kasutuseelist, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. Kuna hageja ema eluasemega seotud kuludeks on 500 eurot kuus, siis on põhjendatud arvata, et hageja osaks on sellest pool, s.o. 250 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et hageja, kes on käesoleval ajal kuuekuune, sidekulud 40 eurot ei ole põhjendatud kulud. Ei ole veenev, et hetkel kuuekuune hageja kasutaks sideteenuseid, millega seonduvalt on tal tekkinud kulud. Ka hageja väide, et sidekuludena on peetud silmas multifilmide vaatamist, ei ole veenev lapse vanust arvestades. Liiatigi ei ole mõistlik arvata, et neljakuune või kuuekuuse lapse multifilmide vaatamise eest tasutaks 40 eurot kuus. Hageja on märkinud, et tema igakuised kulud riietele ja jalanõudele on 75 eurot. Asjaolu, et kostja arvates võiks hageja kasutada taaskasutatud riideid, ei luba arvata nagu hageja ei võiks riietuda

uutesse riietesse ja jalanõudesse, mistõttu kohtu arvates on kulutused riietele ja jalanõudele 75 euro ulatuses vajalikud kulud. Pooled ei vaidle, et hageja igakuised kulutused toidule 100 eurot, tervishoiule on 20 eurot ja hügieenitarvetele 100 eurot. Kohtu arvates on need mõistlikult vajalikud kulud eelkõige arvestades hageja vanust. Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hageja vajadusteks kulub igakuuliselt 545 eurot (250+75+100+20+100). Võttes arvesse, et PKS § 101 lg 1 sätestatud määr on käesoleval ajal 292 eurot ning eelduslikult peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, on põhjendatud elatise väljamõistmine hagejatele alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, sest hageja tegelikud vajadused on väiksemad. Kostja on palunud mõista välja elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ka tulenevalt oma majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on peale hageja veel teine laps. Samuti on kostja välja toonud, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kahtlemata tuleb kohtul arvesse võtta kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel kostja teise lapsega (dtl 66), et ka tema hagejale elatise väljamõistmisel ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samas ei teise lapse olemasolu iseenesest põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et tema teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peaks hagejat üleval pidama võrdses ulatuses hageja emaga hageja tegelikest vajadustest lähtuvalt, mistõttu ei ole kohtul põhjust arvata, et kui kohus peaks hageja kasuks välja mõistma elatise hageja tegelikest vajadustest lähtuvalt, nagu kohus on eelpooltoodult tuvastanud, sest see on mõjuv põhjus, et mõista kostjalt välja elatise alla PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäära, et kostja teine laps osutus seetõttu varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, et kostja teise lapse tegelikud vajadused jääksid seetõttu rahuldamata. Riigikohus on lahendis 216118651 (p 18) märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Veenev on hageja väide, et kostja sissetulekud võivad olla teistsugused, kui see on pelgalt tema pangakontolt näha, kuid ei ole ka vaidlust, et kostjal on valmisolek hankida lapse tegelikest vajadustest lähtuvalt rahalised vahendid tema ülalpidamiseks ja seda hoolimata kostja väidetest, et tal sissetulekud üldse puuduvad (dtl 73-74). Seega on võimalik kostjalt välja mõista ka elatis hageja kasuks lähtudes hageja tegelikest vajadustest, sest kostja peabki hankima vajalikud vahendid nii hageja tegelike vajaduste rahuldamiseks, kui hageja teise lapse tegelike vajaduste rahuldamiseks ning loomulikult ka enda ülalpidamiseks. Kostja on välja toonud, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-17, p 28.2), et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Tuginedes nimetatud Riigikohtu seisukohale leiab kohus, et elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ei saa olla ainuüksi asjaolu, et hagejad saavad riiklikke toetuseid, mille arvelt saab osaliselt nende vajadusi katta. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et on olemas mõjuv põhjus, et kostja tasuks hagejale elatist alla miinimummäära tulenevalt hageja tegelikest vajadustest, mis on miinimummäärast väiksemad ja kostjal ei ole hetkel tööd ning arvestades asjaolu, et kostjal tuleb üleval pidada ka teist last, siis on kohtu arvates põhjendatud, et hageja vajadused saaksid osaliselt kaetud riiklikust lastetoetusest, mis käesoleval ajal on 60 eurot.

Kuna hageja igakuised vajadused on 545 eurot, millest 60 eurot saab lugeda kaetuks riikliku lastetoetuse arvelt, siis kostja peab sellest võrdselt hageja emaga kandma poole, s.o. 242,50 eurot (545-60=485). Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 242,50 eurot alates 07.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejat alates tema sünnist üleval pidanud ja hageja on vaid ema ülalpidamisel olnud (dtl 114-115) ning põhjust ei ole arvata, et hageja vajaduste katmiseks peaks kostja tasuma vähem elatist kui käesoleva otsusega väljamõistetud elatis igakuises ulatuses, s.o. 242,50 eurot, siis mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 04.11.2019 kuni 06.01.2020 507,50 eurot (218+242,50+47). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis tuleb kanda hageja ema J K arveldusarvele selgitusega „elatis“. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (dtl 67-72, 119-122), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdElt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõudega elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.