Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

2-15-111483 Aktsiaselts MEKE Sillamäe esitas 25.05.2015 Pärnu Maakohtule avalduse R K ja K K vastu võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 27.08.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude võlgnike vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna maksettepanekut ei õnnestunud võlgnikele kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Hageja esitas 25.09.2015 hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu. hagiavalduse kohaselt on mõlema kostja elukoht Venemaa Föderatsioonis. Hagiavalduses ei ole hageja kohtualluvust põhjendanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus võlgnevuse nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Hagiavalduse kohaselt elavad kostjad Venemaa Föderatsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Kostjate elukoht ei ole Eestis, seda asjaolu tõendab mh pangaväljavõte, millest nähtub, et kostja R K elukoht on Venemaal. Samuti ei õnnestunud maksekäsu kiirmenetluses kostjatele maksettepanekut kätte toimetada ning kostjad ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Kuigi kostjatele kuulub Eestis korteriomand, ei saa seda korterit pidada kostjate elukohaks. TsMS § 363 lg 4 alusel peab hageja kohtualluvust põhjendama, hageja ei ole aga seda hagiavalduses teinud ega esitanud kostjate nõusolekuid asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kohus ei tuvastanud ka, et antud tsiviilasi võiks alluda Eesti kohtule. Kohus märgib, et kuna käesoleval juhul tuleb kohtualluvuse kindlaks määramisel võtta aluseks rahvusvahelise õigusabi lepingus sätestatu, ei kuulu TsMS § 88 kohaldamisele. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2). Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna tsiviilasi ei allu Eesti kohtule ning hagi tuleb esitada Venemaa Föderatsiooni kohtusse kostjate elukoha järgi. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).

2-15-111483 Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 372 lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.