2-19-18642
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
18. mai 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-18642
Kohtuasi
K. D. hagi N. D. vastu abielu lahutamise nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
3500 eurot Hageja: K. D., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond, e-post: xxxx Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, e-posti aadress: xxxx Kostja: N. D. isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xx-xx xxx, Ida-Viru maakond, e-post: xxxx Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Lahutada K. D. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja N. D. (isikukood: xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Narva Linnavalitsuses (dokumendi nr xxxxx). Taastada N. D. esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi „A“. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Pooled on kaebeõigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2).
Hageja esitas 27.11.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes, mis edasti kohtualluvuse järgi lahendamiseks Jõhvi kohtumajale 27.01.2020. 06.04.2020 kohtumäärusega keeldus Viru Maakohus hageja hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks, menetlusse võtmast. Viru Maakohus võttis menetlusse hageja hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. 1(3)
2-19-18642 06.05.2020 avaldas hageja kohtule, et on nõus õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisega ja ei soovi kohtuistungi määramist. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja teatas, et loobub kohtuotsuse edasikaebeõigusest. 14.05.2020 vastuses teatas kostja, et ta on nõus kohtuistungit pidamata asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning nõustub õigeksvõtuotsuse tegemisega. Kostjal puuduvad menetluskulud. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda ja loobus otsuse tegemisel edasikaebeõigusest. Kostja kinnitas, et pärast lahutust soovib ta oma endist perekonnanime A.
Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Pooltele on siduv kohtuotsuse resolutsioon ja kohus ei võta seisukohta hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude kohta. Kuna kostja on võtnud õigeks hageja nõude lahutada abielu, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse ilma põhjendava osata. Kohus ei pidanud TsMS § 346 lg 1 alusel vajalikuks kuulata menetlusosalisi isiklikult ära, sest hageja ja kostja on kohtule kirjalikult ja selgelt väljendatult nõustunud abielu lahutamisega. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta võtab abielu lahutamise nõude õigeks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 p 1 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla:1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja soovis taastada lahutatava eel viimati kantud perekonnanime „A“. Kohus rahuldab kostja avalduse ja kostjale tuleb pärast abielu lahutamist jätta perekonnanimi „A“. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud, millised on tekkinud seoses abielu lahutamise nõude menetlemisega, poolte endi kanda. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest, seega ei ole käesolev kohtulahend edasikaevatav. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus selgitab hagejale, et tal on võimalik esitada kohtule taotlus TsMS 150 lg 2 p 3 2(3)
2-19-18642 ja § 150 lg 4 alusel abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.