K P, K P hagi M P vastu elatise nõudes 2 430 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: K P (isikukood xxx) ja K P (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu (Leadell Pilv Advokaadibüroo) Kostja: M P (isikukood 3711xxx0160213) Kostja lepinguline vandeadvokaat Min Traat (Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid)
Viimase kohtuistungi kuupäev
09.04.2020
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu osaline loobumine hagist. Lõpetada menetlus kumbagi hageja poolt perioodi 01.03 – 17.12.2019 kohta esitatud nõudest summa 849,84 eurot osas. Menetlus jätkub selle perioodi kohta esitatud nõudes 1 580,16 eurot kumbagi hageja kohta.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostja M P (P, isikukood xxx) hageja K P (P, isikukood xxx) kasuks välja 3 137,09 eurot.
4.Mõista kostja M P (P, isikukood xxx) hageja K P (P, isikukood xxx) kasuks välja 2 348,32 eurot.
5.Mõista kostja M P (P, isikukood xxx) hageja K P (P, isikukood xxx) kasuks välja elatis 292 eurot kuus alates 01.06.2020, kuid mitte vähem seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni xxx).
6.Mõista kostja M P (P, isikukood xxx) hageja K P (P, isikukood xxx) kasuks välja elatis 194,66 eurot kuus alates 01.06.2020, kuid mitte vähem kui 2/3 seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni (kuni xxx).
7.M P on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu 10. kuupäeval K Si kontole XXX või muule tema poolt teatatud kontole. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Elatis K ja K, kuu, aasta”. Samale kontole tuleb tasuda ka eespool punktides 3 ja 4 väljamõistetud summad.
8.Jätta hagi rahuldamata eelnimetatut ületavate nõuete osas. Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud K P nõue jääb rahuldamata summas 25 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud K P nõue jääb rahuldamata summas 691,84 eurot ja edasiulatuvalt esitatud nõue summas 97,34 eurot kuus.
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
10.Hagejad K ja K P esitasid 17.12.2019 hagi oma isa M P vastu elatise saamiseks miinimummääras. Hagejad täpsustasid oma nõudeid 21.02.2020 avalduses (digitoimiku [dtl] lk 30). Kummagi lapse ülalpidamiseks vajalik kulu on 650 eurot kuus. Perioodi 01.03.2019 – 17.12.2019 eest nõuan kumbki hageja elatist 1 580,16 eurot lähtudes elatise miinimummäärast ja võttes arvesse kostja poolt makstud elatist summas 425 eurot ja sellel perioodil emale laekunud lastetoetusi 572,9 eurot (dtl 32). Alates 18.12.2019 nõuab kumbki hageja kostjalt elatist vastavalt kehivale miinimummäärale.
11.Kohus võttis hagi menetlusse 02.01.2020.
12.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja K P elab osa ajast kostjaga ja kostja annab talle ülalpidamist vahetult. Kostja esitas selle kohta täpsed andmed (dtl 94) ja hagejad võtsid need faktiväited õigeks (dtl 154). Kostja soovib, et poeg elaks temaga ja tütar emaga, et kumbki lapsevanem annaks elatist vahetult laste ülalpidamisega. Kostja väitel on kummagi hageja vajalik ülalpidamiskulu 366 eurot kuus, mida kostja põhjendas veebruaris 2020 avaldatud RAKE uuringuga (dtl 92). Kostja väitel on ta maksnud hagejatele elatist vaidlusalusel perioodil 4 489,17 eurot (dtl 17) ning arvestada tuleks ka hagejate emale K Sile tagastatud laenuintresse (dtl 95).
13.Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormust 16.01.2020 ja 02.04.2020 määrustega (dtl 24 ja 151), samuti 05.03.2020 eelistungil (dtl 68-69). Asja arutati 09.04.2020 kohtuistungil.
Otsuse põhjendused
14.Hagejad loobusid perioodi 01.03 – 17.12.2019 kohta esitatud nõudest osaliselt summas (dtl 34). Esialgu nõudis kumbki hageja selle perioodi eest 2 430 eurot (dtl 4), lõplikuks nõudeks jäi 1 580,16 eurot kummagi hageja kohta. Kumbki hageja loobus oma nõudest summas 849,84 eurot (2 430 – 1 580,16). Kohus võtab hagist loobumise käesolevaga vastu.
15.Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga.
16.Hagejad nõuavad elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 2 sätestatud minimaalses määras. Nimetatud sätte kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2019.a oli vastavalt arvestatud miinimumelatise summaks 270 eurot kuus, alates 01.01.2020 292 eurot kuus (Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 ja 19.12.2019 määrus nr 115). Vastavalt PKS § 96 ja § 97 p 1 on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt on alla 18-aastane isik alaealine. PKS § 108 järgi võib elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
17.Pole vaidlust, et hagejad elavad koos emaga (dtl 176).
18.Pole vaidlust, et kostja hageja K Ple vahetult ülalpidamist ei anna, K P ei ela osa ajast kostjaga.
19.K P elab osa ajast kostjaga. Kostja on esitanud täpse arvestuse temaga viibitud päevade kohta ja hagejad võtsid need väited õigeks (dtl 94 ja 154). 9 kuu jooksul viibis poeg isaga keskmiselt üle 9 päeva kuus (84 / 9). Kostja on soovinud, et poeg elaks alaliselt temaga (dtl 92).
20.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vahetult antavat ülalpidamist. Elatis on perioodiline makse, mis määratakse kindlaks etteulatuvalt. Seetõttu tuleb arvestada tulevikus vahetult antavat ülalpidamist arvestuslikult, varasema perioodi faktilist olukorda ja ka kostja soove arvestades. Kohtul ei ole alust arvata, et kostja soov veeta pojaga rohkem aega pole siiras. Mõlemal vanemal on võrdne õigus lapse hooldusõiguse teostamiseks. Kui lapsed viibiksid võrdse aja mõlema lapsevanemaga, kannaks kumbki eelduslikult võrdse osa hagejate ülalpidamiskuludest ja elatise maksmine ei oleks vajalik. Kohus ei lahenda käesolevas asjas hooldusõiguse teostamise ega lapsega suhtlemise korra vaidlust, kuid kokkuleppele mittejõudmisel on kummalgi vanemal õigus taotleda nimetatu lahendamist kohtus. Kohus lähtub kostja K P elatise kindlaksmääramisel sellest, et ta viibib 1/3 ajast kostjaga ning et kostja kannab vastava osa poja ülalpidamiskuludest vahetult.
21.Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud miinimumi piires. Hagejate väitel on neist kumbagi ülalpidamiskulu 650 eurot kuus (dtl 33). Kui hetkel kehtivale alampalgale (584 eurot) lisada lapsetoetus 60 eurot, on summaks 644 eurot. Tuleb eeldada, et riik arvestas elatismiinimumi reguleerimisel sellega, et lapsele makstakse ka riiklikku toetust.
22.Kostja ei ole tõendanud, et hagejate ülalpidamiskulud on väidetust väiksemad. Tõendamiskoormus lasub kostjal. Kohus selgitas seda kostjale 02.04.2020 määruses (dtl 151). Kostja on oma vastuväites tuginenud üksnes RAKE 2020 uuringule. Üleriigilised tavaliste ülalpidamiskulude statistilised uuringud annavad suuniseid ja nendest peaks järeldusi tegema eelkõige seadusandja elatise miinimumsuuruse reguleerimisel. Sellisest uuringust ei saa järeldada konkreetsete laste – hagejad – ülalpidamiseks vajalike kulude suurust. Käesolevas asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulud on tegelikult väiksemad hagejate poolt nõutust.
23.Hageja on oma nõudes võtnud arvesse elatise maksmist kostja poolt kogusummas 850 eurot (dtl 32). Siin on ilmselt arvestuslik eksitus 50 euro osas. Kostja esitas maksete kohta konto väljavõtte, millest nähtuvalt on tehtud makseid selgitusega „lasteraha“ kogusummas 900 eurot (dtl 22 ja 23). Kohus loeb selles summas elatise maksmise tõendatuks. Kuna hagejad on arvestanud oma hagi esitamise eelse perioodi nõuetes summat 850 eurot, siis jätab kohus hagejate vastavad nõuded rahuldamata täiendavalt 25 euro osas kummagi hageja kohta.
24.Teiste kostja poolt hagejate emale tehtud ülekannete selgitused ei viita sellele, et tegemist on elatisega. Kohus järeldab nimetatust, et kostja on ise soovinud maksekorralduste selgituste kaudu eristada ülekantud summade kasutamise sihtotstarvet, mistõttu erinevate selgitustega maksete käsitlemine samal otstarbel makstuina on vastuoluline. Hagejad on väitnud, et muud kostja poolt nende emale tehtud maksed on tehtud muul eesmärgil, mitte laste ülalpidamiskulude katteks. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus selgitas kostjale, et tõendamiskoormus lasub temal (dtl 69).
25.Laenuintresside arvestamine tulude deklareerimisel hagejate ema poolt ei oma elatise kindlaksmääramisel tähendust. Kohus selgitas seda kostjale (dtl 95 ja 175).
26.Kohus mõistab kostjalt hageja K P kasuks välja 1 555,16 eurot (1 580,16 – 25. Vt p 14 eespool) hagi esitamise eelse perioodi (01.03 – 17.12.2019) eest tasumata jäetud elatise hüvitamiseks.
27.Miinimummäärast lähtuv elatis perioodi 01.03 – 17.12.2019 eest on 2 578,06 eurot (9 x 270 + 270 / 31 x 17). Sellest 1/3 ulatuses on kostja kandnud K P ülalpidamiskulusid vahetult (vt p 19 ja 20 eespool). Kohus mõistab kostjalt hageja K P kasuks välja 1 293,70 eurot (2 578,06 / 3 x 2 – 425. Vt p 14 eespool) hagi esitamise eelse perioodi (01.03 – 17.12.2019) eest tasumata jäetud elatise hüvitamiseks.
28.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud elatis K Ple perioodi 18.12.2019 – 31.12.2019 eest 121,93 eurot (270 / 31 x 14). Perioodi 01.01 – 31.05.2020 on sissenõutavaks muutunud elatis 1 460 eurot (292 x 5). Kokku mõistab kohus K Ple sissenõutavaks muutunud elatise välja summas 3 137,09 eurot (1 555,16 + 121,93 + 1 460).
29.Kohtuotsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud elatis K Ple perioodi 18.12.2019 – 31.12.2019 eest 81,29 eurot (270 /3 x 2 / 31 x 14 ). Perioodi 01.01 – 31.05.2020 on sissenõutavaks muutunud elatis 973,33 eurot (292 / 3 x 2 x 5). Kokku mõistab kohus K Ple sissenõutavaks muutunud elatise välja summas 2 348,32 eurot (1 293,7 + 81,29 + 973,33).
30.01.06.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kostjalt hageja K P kasuks välja 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seadusega sätestatud elatise miinimummäär. Kui elatise miinimummäär kasvab, suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus elatise määrata kindlaks muutuva suurusena.
31.01.06.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kostjalt hageja K P kasuks välja 194,66 eurot kuus (292 / 3 x 2) kuus, kuid mitte vähem kui seadusega sätestatud elatise miinimummäär. Kui elatise miinimummäär kasvab, suureneb vastavalt ka käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatis.
32.Kohus jätab rahuldamata hagejate nõuded elatise saamiseks eelnimetatut ületavas ulatuses. Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud K P nõue jääb
rahuldamata summas 25 eurot (otsuse p 23 ja 26). Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud K P nõue jääb rahuldamata summas 691,84 eurot (otsuse p 27 ja 29) ja edasiulatuvalt esitatud nõue summas 97,34 eurot kuus (otsuse p 22).
33.Kui elatise suuruse kindlaksmääramise aluseks olevad eeldused (ülalpidamiskulud 650 eurot kuus, hageja K P viibimine kostjaga 1/3 ajast, lapsevanema võimalused ülalpidamiskohustusi täita) erinevad faktilisest olukorrast või kui hagejate ülalpidamist puudutavad asjaolud muutuvad muul viisil oluliselt, on pooltel õigus nõuda elatise muutmist (PKS § 99 ja TsMS § 459).
34.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotluse (dtl 39) alusel ja juhindudes eelnimetatud sättest ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-st 1, määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb maksta hagejate ema K Si kontole XXX või muule tema poolt teatatud kontole iga arvestuse aluseks oleva kuu 10. kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Elatis K ja K, kuu, aasta”.
35.Juhindudes TsMS §-st 164 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
Otsuse põhjendusi täiendatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.