Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused R. G. esitas 18.02.2020 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi A. N. vastu elatise vähendamise nõudes. Kohus jättis 25.02.2020 kohtumäärusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule täpsustatud hagi, milles esitada 1) laste vajaduste ja lastele tehtavate kulutuste loetelu ning kulutuste kohta tõendid, 2) hageja varalise seisundi ülevaade ja sellekohased tõendid 3) nõuetekohane hagi ese (nõue). 09.03.2020 kõrvaldas hageja hagiavalduses osundatud puudused. Kohus võttis 12.03.2020 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. 28.04.2020 esitasid pooled kohtule kompromissi ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja ja kostja seaduslik esindaja leppisid kompromissi korras kokku, et hageja kohustub kostjale tasuma alates 01.05.2020 igakuiselt elatist summas 150 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni, so 01.06.2022. Elatis tuleb tasuda kostja seadusliku esindaja K. N.I. arvelduskontole nr xxxxxxxxx, iga kuu 15-ndaks kuupäevaks, selgitusega: „lapseraha”. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-2729 lõpetamisele. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.