2-20-2612
Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
24. aprill 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-2612
Kohtuasi
J. H. hagi R. H.i vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
2628 eurot Hageja: J. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, Ida-Viru maakond) Hageja seaduslik esindaja: J. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx, epost: xxx) Kostja: R. H. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, Ida-Viru maakond, e-post: xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista R. H.ilt J. H. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 17.02.2019 kuni 17.02.2020 eest summas 2678, 88 eurot. Välja mõista R. H.ilt J. H. kasuks alates 18.02.2020 igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni J. H. täisealiseks saamiseni s.o 10.03.2023. Väljamõistetud elatis tuleb R. H.il kanda J. H. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (SEB) iga kuu 15.kuupäevaks selgitusega „elatis“. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema 1(4)
2-20-2612 esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hageja esitas 17.02.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates 01.09.2014. Viru Maakohus jättis 21.02.2020 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva kohtumääruse saamisest puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli hagivalduses märkida hageja vajadused/kulutused ühes kuus (kulutused toidule, riietele, jalanõudele, ravimitele, eluasemele, sidele, koolikohustuse täitmisele, transpordile jne). Ka tuli hagejal hagis kirjeldada vanemate varalist seisundit (märkida sissetulekud ja nende suurus liigiti, sh palk, toetused, muud sissetulekud ühes kuus), samuti esitada andmed muu vara (näiteks kinnis- ja vallasvara) kohta. Hagejal tuli lisaks kohtule selgitada, mida on ta eelnevalt teinud kostjalt tagasiulatuva elatise saamiseks ja esitada tagasiulatuva elatise nõudmise kohta tõendid. Hagejal tuli hagis esitada tagasiulatuva elatise suurus. Seejuures tuli tagasiulatuv elatisenõue formuleerida vastavalt PKS § 108 toodule. 04.03.020 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 17.02.2019 kuni 31.12.2019 270 eurot ja alates 01.01.2020 igakuine elatis 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o 10.03.2023, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Viru Maakohtu 10.03.2020 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt alates nende kättetoimetamisest 20 päeva jooksul vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte toimetatud isiklikult 17.03.2020. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 06.04.2020 ei vastanud.
2(4)
2-20-2612 21.03.2020 esitas hageja hagi täpsustused, milles palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 292 eurot alates 17.02.2020.a kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 10.03.2023.a, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt määratud miinimumpalgast. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 17.02.2019 kuni 17.02.2020 eest summas 2678, 88 eurot. Väljamõistetava elatise palus hageja kanda J. H. arveldusarvele nr xxxxxxxxx AS SEB pank, iga kuu 15. kuupäevaks selgitusega „elatis“. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. 21.03.2020 hagi täiendus on kostjale kätte toimetatud 02.04.2020. Kostja ei ole 21.03.2020 täiendatud hagiavaldusele tähtajaks, so 22.04.2020 samuti vastanud. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub TsMS § 407 lõigete 1 ja 2 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. 21.03.2020 hagiavalduse täiendusest nähtub, et J. H. ja R. H.i abielu registreeriti 21.01.2005 Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, abielutunnistus nr xxxxxx ja abielu lahutati 25.08.2014, abielulahutuse tõend nr xxxxxx. Abielust sündis 10.03.2005 tütar J. H. (hageja). Alates suvest 2012.a on hageja J. H. ülalpidamisel ja elab viimase juures. Märgitud ajast alates ei täida kostja lapse ülalpidamiskohustust. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista elatis alates 17.02.2020 igakuiselt 292 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui 1⁄2 Vabariigi Valituse poolt määratud miinimumpalgast. Ka palus hageja PKS § 108 alusel kostjalt välja mõista elatis alates 17.02.2019 kuni 17.02.2020. Tagasiulatuva elatise arvestus on järgmine: 17.02.2019 kuni 28.02.2019 elatis 270 eurot / 28 päeva x 12 päeva= 115, 71 eurot. Märtsist kuni detsembrini 2019 on elatis 2700 eurot (10 x 270=2700 eur). 01.01.202031.01.2020 292 eurot. 01.02.2020 kuni 17.02.2020 on elatis 292 eurot / 29 päeva x 17 päeva = 171,17 eurot. Kokku on elatise võlgnevus 3278,88 eurot, millest tuleb maha arvestada 600 eurot (50 eurot x 12 kuud), kuna märgitud elatise summa on tasunud hagejale R. H. (kostja ema). Seega on tagasiulatuv elatis perioodil 17.02.2019 kuni 17.02.2020 summas 2678,88 eurot (3278,88-600=2678,88 eurot). Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse vanem, kohustatud hagejat ülal pidama. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 ja 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kohus selgitab, et 2019. aastal oli elatise suuruseks 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 on elatise igakuiseks suuruseks 292 eurot. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on esitanud nõudena nii tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude kui ka igakuise elatise väljamõistmise nõude. Kohus leiab, et hageja nõuded on õiguslikult ja arvutuslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega.
3(4)
2-20-2612 Kohus rahuldab hageja nõuded tagaseljaotsusega selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise alates 17.02.2019 kuni 17.02.2020 summas 2678,88 eurot (arvestades hageja poolt esile toodud arvestuskäiku ja 2019. aastal kehtinud elatise suurust s.o 270 eurot kuus ja kostja ema poolt tasutud elatist 600 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks alates 18.02.2020 välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni J. H. täisealiseks saamiseni s.o 10.03.2023. Hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatis tuleb kanda J. H. pangakontole nr xxxxxxxxxxxx (SEB) iga kuu 15.kuupäevaks selgitusega „elatis“. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2628 eurot (9*292). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu poolte menetluskulude kandmist.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.