lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2762/13

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-2762/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1448
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-20-2762

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2020, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

N. K. ja M. K. hagi G. K. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate seaduslik esindaja:

N. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

M. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

J. K. (IK xxx, elukoht: xxx; tel xxx, epost: xxx)

G. K. (IK xxx, elukoht: xxx, tel xxx, epost:xxx)

Kostja:

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt G. K.lt elatis - hageja N. K. kasuks alates 19.02.2020.a. igakuise elatusrahana 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus kuni poja N. K. täisealiseks saamiseni (xxx

- hageja M. K. kasuks alates 19.02.2020.a. igakuise elatusrahana 150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus kuni tütre M. K. täisealiseks saamiseni (xxx.a.)

3.Igakuised elatisemaksed tuleb G. K.l kanda J. K. arvelduskontole nr EExxx Swedbank.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja G. K. täitnud oma ülalpidamiskohustust laste ees seaduses sätestatud määras ning hageja esindaja kanda on jäänud oluliselt suurem osa laste ülalpidamiskuludest. Hagejate seadusliku esindaja igakuise sissetuleku moodustavad töötasu (neto) 1 140 eurot, lastetoetus 120 eurot, kostja makstav elatis 160 eurot. Hagejale kuulub eramaja aadressil xxx ja sõiduk Buick 1967 (ei ole sõidukorras). Hagiavalduse kohaselt on N.e igakuised vajadused 690 eurot ja M. 420 eurot. Hagejate seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatise hagejate kasuks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras.
2.Hagejate esindaja oma 13.03.2020 vastuses kostja vastusele nõustub, et laste isa G. K. on alates 2011.aastast maksnud lastele elatist 160 eurot kuus, kuid see summa on oluliselt väiksem seadusega kehtestatud elatisraha määrast. Hagejate esindaja märgib, et laste ülalpidamiskulud igas kalendrikuus on 1100 eurot. Hageja esindaja palgast (1300 eurot netos) kuulub valdav osa laste ülalpidamisele. J. K. leiab, et laste isa peaks panustama laste ülalpidamisse vähemalt poole laste igakuistest kuludest, mis on ligikaudu 275 eurot kuus kummalegi lapsele, ehk kokku 550 eurot. Seda juhul kui ta ei ole võimeline tasuma elatist seadusega ettenähtud määras. Hagejate esindaja palub välja mõista kostjalt elatist laste kasuks seaduses ettenähtud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja tunnistab hagi ulatuses, mis jätab kostjale igal kalendrikuul kätte seadusega ettenähtud miinimumi. G. K. märgib, et on käesoleva ajani tasunud lastele igakuiselt elatist 160 eurot. Kostja sissetulekust ei piisa elatise maksmiseks seadusega sätestatud miinimumi ulatuses. Kostja töötab X OÜ-s osalise tööajaga ja tema keskmine töötasu kuus on 560 eurot. G. K. on osalise töövõimega ning saab Töötukassalt toetust summas 7,8603 eurot päevas ehk keskmiselt kuus 235,81 eurot. Kostjale kuulub korteriomand aadressil xxx, ostuhinnaga 750 eurot, mis on kostja alaliseks elukohaks. Muid sissetulekuid kostjale ei ole. Kostja palub oma 30.03.2020.a seisukohas lastele elatise määramisel tagada kostjale seadusega ettenähtud elatusmiinimum (2020.a – 221,36 eurot).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.

5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. G. K. on N. ja M. K. isa (tl 6-7).
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
7.Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1). Mõjuvaks põhjuseks, mil kohus võib elatist mõista välja / vähendada alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Tulenevalt PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestatust peab vanem olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades suuteline lastele ülalpidamist andma kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
8.Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist miinimummääras. Kostja tunnistab hagi ulatuses, mis jätab kostjale igal kalendrikuul seadusega ettenähtud miinimumi (2020.aastal on see 221,36 eurot). Vaidlust ei ole selles, et kostja on käesoleva ajani tasunud lastele igakuiselt elatist summas 160 eurot.

Kostja on esitanud maakohtule Eesti Töötukassa 13.12.2019 otsuse, mille kohaselt on tema töövõime osaline (tl 25-26). Kostja ülalpidamisel ei ole peale hagejate teisi alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras jääks majanduslikult vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vanema töövõimetus võib PKS § 102 lg 2 tulenevalt olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. G. K. töötasu on X OÜ 03.03.2020 tõendi kohaselt (tl 24) 560 eurot (bruto) kuus. Kostja saab Töötukassalt toetust summas 7,8603 eurot päevas ehk keskmiselt 235,81 eurot kuus. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale korteriomand (reg nr xxx) aadressil xxx, mida kostja kasutab oma elukohana. Muid sissetulekuid ja vara kostjal ei ole. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole kostja nimele sõidukeid registreeritud.

9.Hagejate teise vanema (ema J. K.) majanduslikku seisundit iseloomustavad andmed: - kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejate seaduslikule esindajale kinnisasi (reg nr xxx) aadressil xxx linn ning korteriomand (reg nr xxx) aadressil xxx - Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on J. K. nimele registreeritud sõiduk Buick Electra, reg. märk xxx (ehitusaasta 1967.a); - J. K. pangakonto väljavõtte kohaselt saab hagejate seaduslik esindaja igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 120 eurot, OÜ X töötasu ca 1 350 eurot kuus, elatist OÜ-lt ülalpeetavatele kokkuleppel G. K.ga 160 eurot (tl 57-75).
10.Vanemate majandusliiku seisundit iseloomustavatest andmetest nähtub, et hagejate seadusliku esindaja majanduslik seisund on oluliselt parem kui kostjal. Riigikohus on oma 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16 märkinud, et PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-118-12, p 15; nr 3-2-1-69-13, p 18). Eeltoodust tulenevalt peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erineva (vastavalt vanema majanduslikule võimekusele). Kohtu hinnangul on hagiavalduses toodud laste vajaduste loetelus toodud kulud ülepaisutatud (N.e osa 690 eurot ja M.i 420 eurot). Kolmeaastase lapse tavapärane ülalpidamiskulu kuus ei ole 420 eurot. Ka kahe lapse toidukulu kuus 400 eurot on ülepaisutatud. Maakohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kumbki lastest vajaks eridieeti ning sellest tulenevalt täiendavat kulu toidule.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G. K. ei ole võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 292 eurot kuus, kahjustamata seejuures enda igapäevast elementaarset toimetulekut, kuid on võimeline tasuma 150 eurot kummalegi lapsele, st kokku 300 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja praegust olemasolevat ülalpidamisvõimet ning laste eeldatavat ülalpidamisvajadust arvestades on otsus täidetav.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus

13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus