lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-20522/27

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-20522/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

14 aprill 2020, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

2-19-20522

Kohtuasi

R. H. hagi O. H. vastu vara tunnistamiseks lahusvaraks Hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R. H., ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx Kostja: O. H., ik xxx, elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1.Jätta R. H.i hagi O. H. vastu vara tunnistamiseks lahusvaraks rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud R. H.i kanda. Kostja õigusabikulud 140 eurot ei kuulu hagejalt väljamõistmisele, sest tegemist ei ole põhjendatud ja vajalike kuludega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Asjaolud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.R. H. esitas 20.12.2019 Viru Maakohtule hagi O. H. vastu, milles palus tuvastada, et korteriomand asukohaga: xxx on hageja lahusvara. Hagi asjaolude kohaselt elasid pooled koos perioodil alates 16.12.2000 kuni 2017. Enne abielu registreerimist oli hageja omanduses korter

asukohaga: xxx. KorteR.dina kanti korter kinnistusraamatusse 03.01.2001, so peale abielu sõlmimist. Tsiviilasjas 2-17-4417 jagasid pooled ühisvara, kuid korteriomand asukohaga: xxx, jäi jagamata.

2.Kostja O. H. märkis oma vastuses, et ta ei pretendeeri hagis märgitud korteriomandile juhul, kui hageja tagastab talle xxx asuva korteriomandi juurde kuuluva garaaži võtmed. 12.02.2020 kostja muutis oma seisukohta ja leidis, et hagis märgitud korteriomandi puhul on tegemist poolte ühisvaraga. Kostja põhjenduste kohaselt ostsid pooled korteri ühiselt. Pooled elasid koos perena juba aprillist 2000. Korteri ostsid nad juulis 2000. Korteri ostmisele eelnes kokkulepe, mille kohaselt hageja vanemad andsid nende perele raha korteri ostmiseks ja kostja vanemad andsid seevastu nende perele raha pulmade korraldamiseks. Pulmad olid kulukad, sest osales 60 inimest. Maakohtu seisukoht
3.Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi ese: tuvastada, et korteriomand asukohaga: xxx, on hageja lahusvara.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg.1 ja 2 p.2 kohaselt ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Abikaasa lahusvara moodustavad: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; PKS § 27 lg. 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Hageja tõendab korteriomandi kuulumist lahusvara hulka sellega, et korter vallasasjana osteti enne abielu sõlmimist. Kostja esitas vastuväited, et: 1) pooled elasid koos perena juba aprillis 2000, so enne korteri omandamist; 2) korter omandati mõlema poole vanemate eelneval kokkuleppel, mille kohaselt hageja vanemad annavad nende perele raha korteri omandamiseks ja kostja vanemad annavad perele raha pulmade korraldamiseks.
6.Pooled viitasid mõlemad ts.asjas 2-17-4417 toimunud ühisvara jagamisele. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavaldusest nähtub, et O. H. märkis hagiavalduses nimetatud korteriomandi ühisvaraks ja palus selle jagada. Eelpool nimetatud tsiviilasjas jagasid pooled ühisvara kompromissikokkuleppe alusel, kuid korteriomandit asukohaga: xxx kohtulahendis ühisvara jagamise kohta ei kajastatud.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) Poolte kooselu algas juba aprillis 2000; 2) Tütar U. sündis xxx; 3) Korter vallasasjana omandati juulis 2000; 4) Avaldus vallasasja kinnistamiseks esitati 10.07.2000; 5) Korter kinnistati 03.01.2001, so peale abielu sõlmimist (xxx).
8.Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole ümber lükanud kostja vastuväiteid, mille kohaselt: 1) pooled elasid perena koos juba aprillis 2000 (seda väidet kinnitab kaudselt ka tütar U. sünd xxx);

2) korter omandati poolte vanemate eelneval kokkuleppel, mille järgi hageja vanemad andsid nende perele raha korteri omandamiseks ja kostja vanemad andsid perele raha pulmade korraldamiseks; 3) vallasvaraks olnud korter kinnistati korteriomandiks abielu ajal;

9.Hageja ja kostja tegevus korteriomandi vallasasjana omandamisel (ajal mil kostja oli nende ühise lapse ootel), abielu ajal vallasasja korteriomandiks kinnistamine, abielu kestel kinnistule ühiste kohustuste võtmine (2006 hüpoteek), kooselu kuni oktoobrini 2016 tõendab seda, et korter omandati kooselu eesmärgil ja tegemist on poolte ühisvaraga. PKS § 27 lg 6 esimese lause järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Nimetatud sätte järgi langeb tõendamiskoormus (et korteriomandi puhul on tegemist hageja lahusvaraga). Kuna hageja ei suutnud veenvalt tõendada, et korteriomandi puhul on tegemist hageja lahusvaraga, jääb nõue rahuldamata. Asjaolu, et kostja oma esialgses vastuses nõudele vastu ei vaielnud, ei anna alust lugeda korteriomandit hageja lahusvaraks.
10.Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 03.04.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, et välja mõista hagejalt kostja kasuks õigusabikulud 140 eurot so juristi poolt nõustamine ja arvamuse andmine 80 eurot (esitatud maksekorraldus, et arve tasus 17.03.2020 A. T., selgitus „arve nr 0520“) ning seisukoha, menetluskulude ja taotluse koostamine 60,00 eurot (Õigusbüroo Õiglus OÜ arve nr 0820, mis tasuti 03.04.2020 O. H. poolt). Hageja esitas 07.04.2020 seisukohas vastuväite, et A. T. poolt esitatud kviitung ei ole seotud antud menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (3-2-1-4-15 p 13). Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole kohtule esitanud arvet nr 0520, ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja kelle poolt on arve esitatud ja kas tegemist on käesolevas menetluses õigusabi osutamisega. Arves nr 0820 on märgitud õigusabile kulunud aeg 1 h, tasu 60 eurot ja selgitus „seisukoha, taotluse ja menetlusnimekirja koostamine ts asjas nr 2-19-20522“. Kohtule 03.04.2020 esitatud dokumendis hõlmab seisukoha esitamine endas seda, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega ja taotlust, et tagastada kostjale vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohtu arvates ei nõua nimetatud toimingute tegemine õigusalaseid eriteadmisi Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja õigusabikulud 140 eurot ei ole põhjendatud ja vajalikud ning ei kuulu hagejalt väljamõistmisele. Kohus tagastab eraldi määrusega kostjale vastuhagilt tasutud riigilõivu pärast seda, kui on jõustunud 19.03.2020 määrus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus