CC avaldus CC ja XX ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste OO ja EE suhtes ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks XX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks OO suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. detsembri 2019 määrus
Kaebuste esitajad ja kaebuste XX ja CC määruskaebused liigid I/puudutatud isik: CC Menetlusosalised ja nende Avaldaja
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindajad vandeadvokaadi abi Helen Hääl määruskaebemenetluses
(isikukood esindaja
Avaldaja II/puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandedvokaat Karina Lõhmus-Ein Puudutatud isik II: OO (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus I: Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu Eestkosteasutus II: Mustvee vald (endine Kasepää vald) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. detsembri 2019 määrus muutmata.
Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
ASJAOLUD
1.CC (ema) esitas 25.08.2016 Harju Maakohtule avalduse ja 30.08.2016 selle täienduse, milles palus lõpetada osaliselt tema ja XX (isa) ühiste laste OO ja EE suhtes vanemate ühise hooldusõiguse või alternatiivselt anda otsustusõigus lastega seotud oluliste küsimuste (elukoht, viibimiskoht, tervis, huvialad, haridus) üle emale. Samuti palus ema määrata kindlaks isa ja laste suhtlemiskorra.
2.Avalduse ja selle täienduse kohaselt on avaldajal ja XX-l ühised alaealised lapsed OO ja EE ning täiskasvanud tütar. Lapsed jäid pärast vanemate faktilise kooselu lõppemisest oktoobris 2015 elama ema juurde oma senisesse elukohta Tallinnas. Pere endine maakodu Kasepää vallas on hetkel isa elukoht.
3.Vanemate lahkumineku põhjus oli isa aastatepikkune vaimne vägivald perekonnaliikmete suhtes, mis lõppes kallaletungiga laste emale oktoobris 2015. Varem oli isa kolinud korduvalt pere ühisest elukohast mitmeteks kuudeks välja, jättes pere majandusliku toeta. Laste hooldamine on alati olnud ema kanda. Isa on teadmata põhjustel lõpetanud suhtlemise oma täiskasvanud tütrega ega osale tema ülalpidamises.
4.Isa otsustas ilma ema nõusolekuta, et puudutatud isik II asub alates sügisest tema juurde elama. Laps on isa sellisest otsusest väga häiritud ja segaduses ning käitub talle ebatavalisel moel. PERH Psühhiaatriakliiniku pereterapeudi KL hinnangul on lapse käitumise muutumise põhjuseks arvamus, et ta suudab lõpetada vanematevahelised tülid. Teada ei ole, millisesse Tartu kooli soovib isa lapse panna. Lapse sellises olukorras hoidmine kahjustab tema heaolu ja psüühikat. Kahjustused võivad olla pöördumatud. Isa ei saa aru, et ta ei saa ilma ema nõusolekuta lapse elus sellist muudatust teha.
5.Laste heaolu ja senise stabiilse elukorralduse- ja kvaliteedi säilitamiseks tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada. Puudub põhjus eraldada laps tema vennast, õest ja emast, kellega ta on seni koos elanud. Ema side lastega on tugev, ta on olnud hea, hoolitsev, sotsiaalselt küps ja korralik ema, kes on alati seadnud esikohale laste huvid. Ema on tegelenud laste eest hoolitsemisega põhiliselt üksi ja kandnud ka kõik kulud. Isa ei ole võimeline ega sobiv last igapäevaselt hooldama. Isa on olnud laste kasvatamisel ja hooldamisel, v.a viimase kuue kuu jooksul, osavõtmatu. Kooselu ajal viibis ta harva kodus ja on nn pühapäevaisa, s.t tegeleb lastega talle sobival ajal, kuid ei vastuta igapäevase kasvatamise eest. Isale on omane riskikäitumine (liiklushuligaan), mida ta kannab üle ka lastele, seades ohtu nende elu (sundides 8-aastase lapse autorooli Tallinna kesklinnas ja maanteel, viies lapsed suusatama rajavälistele aladele, kinkides lapsele õhupüssi, andes juua alkohoolseid jooke). Isa hoidis peret aastaid vaimse vägivalla küüsis.
6.Isa väited ja süüdistused, nagu ei sobiks ema lapsi kasvatama, on absurdsed. Isa väitel on ema ära rikkunud vanema tütre, kuna ei luba lapsi füüsiliselt karistada. Isa halvustab vanemat tütart puudutatud isikute II ja III kuuldes. Isa on emotsionaalselt ebastabiilne ja on lubanud teha kõik selleks, et lapsed hakkaksid oma ema vihkama, kui isa oma eesmärke ei saavuta. Isa teostab isiklikku kättemaksu.
7.Isa eelistab märgatavalt ühte last teistele. Lisaks puudutatud isiku II enda juurde elama võtmise plaanile on ta käinud temaga mitmetel välisreisidel, teinud kalleid kingitusi jms, kuid jätnud teised lapsed põhjuseta tahaplaanile.
8.Ema elab lastega eramajas Tallinnas, kesklinna vahetus läheduses. Puudutatud isik II õpib AAA ja puudutatud isik III PPP. Laste õppeedukus ja läbisaamine eakaaslastega on väga head. Emal on magistrikraadile vastav kõrgharidus ja ta töötab Q-s finantsaudiitorina. Vanemate täiskasvanud tütar elab samuti kodus. Õde on vendadega lähedane ja abistab nende hoidmisel või transportimisel.
9.Isa on hõivatud oma äride, sõprade ja hobidega. Tal on põhiharidus ja tal ei ole püsivat sissetulekut. Teadaolevalt on isa arvelduskontod maksuvõlgade tõttu arestitud. Isa kodus viibib pidevalt seltskond pidutsevaid ja alkoholi liigtarvitavaid inimesi, mis ei ole lastele sobiv elukeskkond.
10.Pärast olukorra stabiliseerumist, laste turvatunde taastumist ja isa nõustamist tuleb lastele tagada regulaarne suhtlemine isaga üle ühe nädala nädalavahetustel.
VASTUAVALDUS
11.Isa esitas 07.09.2016 avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse puudutatud isiku II viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus isale.
12.Avalduse kohaselt on laste suhted isaga head ja lähedased. Isa on harjunud laste eest hoolitsema. Lapsed olid isa juures keskmiselt kolmel nädalavahetusel kuus, samuti veetsid isa juures koolivaheajad. 2015/2016 õppeaastal käis isa lastega kahel korral suusatamas ja veel ühel korral puudutatud isikuga II. Suvevaheajal 2016 viibisid lapsed laagritest vabal ajal olulise aja isa juures. Juunis 2016 oli puudutatud isik II isaga Hispaanias. Isa on veetnud lastega aega ka Tallinnas.
13.Puudutatud isik II on ise mõlemale vanemale korduvalt avaldanud, et soovib elada isa juures. Selle tõttu on vanemate omavahelised suhted halvenenud. Ema lapse soovi ei aktsepteeri ja on viinud lapse seetõttu ka psühholoogi juurde. Lapse sõnul halvustavad ema ja tema lähedased laste kuuldes isa, mida lapsel on raske taluda. Ema on lastele öelnud, et isa on ohtlik alkohoolik, ähvardab laste kuuldes suhelda isaga üksnes kohtu ja politsei vahendusel ning teeb lastele telefonikõnesid, milles palub lastel isa mitte karta. Hooldusõiguse määramisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas ja kuidas toetab lastega koos elav vanem lapse suhet teise vanemaga.
14.Puudutatud isiku II puhul tuleb lähtuda tema enda soovist elada isaga, mis on olnud viimase poole aasta jooksul muutumatu. Laps saab aru, et elukoha vahetusega kaasneb ka Tallinnas elavate sõpradega vähesem suhtlemine. Lapsele on isa juures tagatud head elamistingimused. Nad kolivad Tartusse kolmetoalisesse üürikorterisse. Puudutatud isik II
saab asuda õppima Tartu Kesklinna kooli või Tartu Erakooli, ta saab jätkata nii jalgpallikui ka tennisetrennidega. Isal on lapsega tugev kiindumussuhe.
15.Isale kuulub osalus mitmes osaühingus ja tema sissetulekuks on mh juhatuse liikme tasu. Alates 01.08.2016 töötab isa töölepingu alusel OÜ-s O. Isa sissetulekud on lapsele piisavad senise elatustaseme ja vajaduste tagamiseks.
SEISUKOHAD AVALDUSTE SUHTES
16.Isa vaidles ema avaldusele vastu. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle emale üleandmiseks puudub alus. Õiged ei ole ema väited, nagu ei oleks isa laste vastu huvi tundnud ega nende eest hoolitsenud, et isa ei suhtle oma tütrega või ei pea teda ülal. Isa ei otsustanud muuta puudutatud isiku II elukohta ema nõusolekuta. Seda on vanemad arutanud. Lapse häiritud olek ei ole tingitud isast, vaid sellest, et tal ei võimaldata elada isa juures. Vaidlus puudutab puudutatud isiku II elukohta, kuid ka see ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laste huvides on hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale. Ema avalduse rahuldamise korral ei saaks lapsesse puutuvate küsimuste üle otsustada vanem, kellega lapsel on tugev kiindumussuhe ja kelle juures laps eelistab elada. Avalduse rahuldamisel tuleb laste viibimiskoha määramise õigust piirata Eesti Vabariigiga.
17.Arvestades lähedasi suhteid ei ole õige, et isa ei saa suhtluskorra alusel lastega nädala sees kohtuda. Seni on see olnud võimalik. Isa peaks saama kohtuda lastega nende sünnipäeval vähemalt 2 tundi sõltumata sellest, kas ta osaleb sünnipäevapeol. Põhjendatud ei ole nõue, et isa lastega välisreisidele minek eeldab ema kirjalikku nõusolekut. Reisi ajast ja sihtkohast teavitamisest peaks piisama. Põhjendatud ei ole nõue, et vallavalitsus kontrolliks laste olukorda isa juures. Esitatud ei ole ühtegi tõest väidet, mis annaks alust kahelda selles, et isa tagab laste heaolu. Laste viimine ja toomine peaks olema mõlema vanema kohustus.
18.Ema vaidles isa avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa avaldus ei vasta puudutatud isiku II huvidele. Laps on kogu elu elanud koos ema, venna ja õega Tallinnas, kus tal on tuttav ja harjumuspärane kodu, kool, huviringid, sõbrad jm oluline. Puudub põhjus kardinaalseks muudatuseks. Emal on nii vaimne kui ka majanduslik valmisolek lapsi kasvatada ja tal on lastega tugev hingeline side. Ka isa ei heida emale midagi ette. Ta tugineb üksnes lapse soovile, mis ei ole samas lapse huvides ega väljenda ka tema tegelikku tahet. Isa pani lapse olukorda, kus laps tunneb, et peab vanemate vahel valima. Teada ei ole, millel lapse soov põhineb. Ta on seni veetnud isaga vaid puhkehetki. Isa ei ole sobiv last üksi kasvatama. Ta ei ole seda seni teinud. Isa ja laste suhtlemine on olnud kaootiline ja ette planeerimata. Ema ei soovi takistada isa ja laste suhtlemist, vaid soovib, et see toimuks ettenähtud graafiku alusel. Isa esitab ema suhtes alusetuid süüdistusi. Ta on suhetes nii ema kui lastega autoritaarne. Ema ei ole lastele sisendanud hirmu isa vastu, kuid nad tunnevad seda ise tulenevalt isa kasvatusmeetoditest. Tõendamata on isa väited elukoha kohta Tartus ja püsivast töötasust. Seni on isale olnud keeruline ka elatise maksmine.
19.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas, et laste sõnul on neil isaga hea läbisaamine. Puudutatud isik II soovib elada isaga Tartus, kus jätkab õpinguid ja sportimist. Ta ei osanud sellist soovi põhjendada. Esindaja leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selle osaline üleandmine emale on kooskõlas laste huvidega stabiilse elukorralduse jätkumiseks. Ema on lapsi siiani üksinda kasvatanud ja puuduvad andmed, et laste elukorraldus ema juures ei oleks kooskõlas nende tegelike huvidega. Isa elab lastest
kaugel ja tema läbisaamine laste emaga ei ole hea. Isal on keeruline osaleda ühise hooldusõiguse teostamisel laste huve parimal viisil arvestavalt. Erimeelsused ja pinged ei võimalda üksmeelt saavutada. Ema poolt välja pakutud suhtlemiskord arvestab laste huvidega.
20.Kasepää vald toetas ema avaldust. Isa sõnul on tal emaga keeruline ilma konflikti sattumata rääkida. Vanemate kasvatusmeetodid on väga erinevad. Isa nõuab lastelt korda, kuid ei peksa neid ega karju nende peale. Puudutatud isik II rääkis, et hoolib isast ja tahab väga jääda Kasepääle elama ning isa on alati tema trennide- ja koolitegevustest osa võtnud. Isa ei karju nende peale. Isa kodu on väga korras ja hästi sisustatud. Lastel on oma tuba ning õueala on suur ja lastele sobiv. Isa soov panna puudutatud isik II õppima Tartu kooli ja asuda elama Tartusse ning eraldada laps teistest pere lastest ei vasta lapse huvidele. Lapsel muutuks elukoht, kool ja tutvusringkond, mis mõjuks traumeerivalt. Puudutatud isikule II meeldib isaga koos aega veeta, kuid ta ei ole endale teadvustanud, milliseks kujuneb igapäevane elu võõras linnas, eemal emast, õest ja vennast.
21.Tallinna linn toetas ema avaldust, v.a laste tervisega seotud küsimuste osas, kuna selles osas puudub vaidlus, ja ei toeta isa avaldust. Isa peamine mure on puudutatud isiku II soov asuda elama tema juurde. Isa kardab, et ema võib hakata last isa vastu mõjutama. Isa selgitas, et üürib lapse tema juurde elama asumisel Tartus korteri, kuid tal ei ole selget arusaamist ja konkreetset tegevuskava, mida toob endaga kaasa lapse igapäevaselt tema juures elamine. Isa ei taju oma vastutuse suurust poja igapäevase hoolduse, järelevalve, õpingute, huvitegevuse jätkumise jmt osas. Kumbki lastest ei ole lastekaitsetöötajale ega oma esindajale maininud, et ema või tema lähedased oleksid nende kuuldes isast halvasti rääkinud. Kumbki ei ole oma elu-olu ega elukorraldusega rahulolematu. Puudutatud isik II kinnitas, et sooviks elada koos isaga. See soov on aga eelkõige tingitud lapse murest, et ta ei saa võib-olla edaspidi isaga piisavalt koos olla, mitte kindlast soovist vahetada elukohta, kooli ja lahkuda kodust. Laps ei adu veel täielikult selle muutusega kaasnevat. Lapsi puudutavate küsimustega on seni tegelenud peamiselt ema, kes suudab kindlustada järjepidevuse. Lapse huvid ja vajadused võivad olla laiemad, kui lapse konkreetne soov või arvamus mingi otsuse tegemiseks. Põhjendatud ei ole ühe pere laste üksteisest eraldamine. Sobimatu on ka ühe lapse eelistamine või ühe lapse huvide ja vajaduste rahuldamine teise lapse arvel. Isa ei pööra nooremale pojale tähelepanu.
22.Tartu linn leidis, et ema avaldus on laste huvidega enam kooskõlas. Kodukülastuse põhjal on isa elamistingimused Tartu korteris laste jaoks sobivad. Isa sõnul näeb ta pikemas perspektiivis mõlema poja enda juurde elama asumist. Lastekaitsespetsialisti tähelepanekute kohaselt võib isa eelistada vanemat poega nooremale. Teisel kohtumisel sellist suhtumist ta aga ei täheldanud. Kuigi puuduvad takistused vanema poja elama asumiseks Tartusse isa juurde, on probleem pigem vendade ja õe eraldi elama asumises. See mõjutab laste omavahelisi suhteid ja suhteid vanematega. Kuigi spetsialist ei ole saanud lastega otse suhelda, jääb mulje, et vanemal pojal võivad olla ebarealistlikult kõrged ootused isa juurde elama asumise osas.
23.Mustvee vald ei toetanud isa avaldust ja leidis, et ema avaldus on enam kooskõlas laste huvidega. Lastele meeldib praegune suhtluskord ja nad soovivad olla mõlema vanema juures. Puudutatud isik II möönis siiski, et isa juures tahaks natukene rohkem olla, kuid vestlusest ei tulnud välja, et talle oleks Tallinnas elamine vastumeelne. Puudutatud isikule II ei ole piisavalt selge kooli- ja elukohavahetusega seonduv ning see, kuidas kujuneb elu
vennast, õest ja emast eemal olles. Kuna laps on hiljuti üle elanud vanemate lahutuse, on küsimus, kas on mõistlik lasta tal uuesti kogeda olulistest inimestest eemalejäämist. Lastele on praeguse suhtluskorraga tagatud igapäevane stabiilne hooldus ja sotsiaalne võrgustik.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
24.Maakohus jättis isa avalduse rahuldamata ja rahuldas osaliselt ema avalduse. Kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse puudutatud isiku II viibimiskoha määramise osas ja andis selles osas Eesti Vabariigi piires ainuhooldusõiguse lapse emale. Kohus määras kindlaks ka isa ja laste suhtlemiskorra. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste enda kanda, lastele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
25.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.05.2019 määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas ema avalduse tema ja laste isa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudutatud isiku II viibimiskoha määramise osas ja andis selles osas ainuhooldusõiguse Eesti Vabariigi piires laste emale; samuti osas, milles maakohus jättis isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudutatud isiku II viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimuste osas rahuldamata ning osas, milles kohus määras kindlaks isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorra, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja tühistatud osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
26.Asja uuel läbivaatamisel jäid vanemad oma avalduste ja seisukohtade juurde. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutuste esindajad leidsid, et arvestades lapse arvamust, on isa avalduse rahuldamine enam kooskõlas lapse huvidega.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA SELLE PÕHJENDUSED
27.Maakohus jättis rahuldamata ema avalduse puudutatud isiku II suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse emale üleandmiseks viibimiskoha määramise õiguse osas ning isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorra määramiseks. Isa avalduse rahuldas kohus osaliselt. Kohus lõpetas puudutatud isiku II suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis hooldusõiguse puudutatud isiku II viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires üle isale. Isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse haridusasutuse määramise õiguse osas isale üle andmiseks jättis kohus rahuldamata. Kohus määras, et vanemal on õigus lapsega reisida välisriiki kuni kaheks nädalaks, teavitades sellest teist vanemat vähemalt kaks nädalat ette. Kui vanema poolt kavandatav reis nõuab teise vanema kirjalikku nõusolekut, on vanemal kohustus see teisele vanemale anda. Kohus keeldus ema alternatiivse avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks menetlusse võtmisest. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis kohus riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
28.Määruse kohaselt elavad puudutatud isiku II (edaspidi laps) vanemad lahus; laps elas koos ema ja isaga ühise perena alates sünnist 22.11.2005 kuni oktoobrini 2015; laps elab alates 2015.a oktoobrist koos emaga; lapsel on väga head suhted mõlema vanemaga; laps kohtub isaga vastavalt vanemate kokkuleppele ja Harju Maakohtu 13.09.2016 määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorrale; lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma teise vanemaga; vanemate vahel ei ole vaidlust isa ja lapse suhtlemise üle; mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ning soovivad last kasvatada ja tema eest hoolitseda; vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; vanematevahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; lapse vanemad ei
saavutanud kokkulepet; laps avaldas kohtus ärakuulamisel, et ta soovib asuda elama isa juurde, kuid ta ei oleks pettunud ka siis, kui peaks jääma elama ema juurde. Koolitusel „Dialoog laste nimel“ osalemine ei muutnud vanemate seisukohti ega nende koostööoskusi.
29.Vanemate ühine hooldusõigus tuleb lapse viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetada. Mõlemad vanemad väljendasid valmisolekut last kasvatada ja lapsega koos elada. Mõlemal on olemas kodu, kus on lapsele sobivad elamistingimused. Asjaolu, et ema elab eramajas ning isa üürikorteris ja maakodus, ei ole takistus lapse kasvatamisele. Puudub alus arvata, et lapsel ei ole ema või isaga koos elades turvaline, arengut soosiv ja rahulik elukeskkond. Ema sobivust ja vaimset valmisolekut last kasvatada ja hooldusõigust teostada ei ole vaidlustatud. Isa elab nädala keskel Tartus ja nädalavahetustel Kasepääl. Isa korteris on lapsel oma tuba, samas korteris elab ka isa elukaaslane oma 11-aastase pojaga.
30.Laps kinnitas ärakuulamisel, et ta elab praegu ema juures eramajas. Isa elab Tartus X tänaval ja Kasepääl, kus on maja, ahi ja maaküte. Vastuolusid isa ja lapse väidetes selle kohta, kas koos isaga elab veel lapsi, ei esine. Laps viibis suurema osa suvest 2019 isa juures ja tegi jõukohast tööd. Laps ei avaldanud vastumeelsust töötamise osas. See, et lapsel võimaldatakse tööd teha, ei ole taunitav. Kuna laps viibis isa juures vanemate kokkuleppel ja ema on nõus last edaspidi rohkem isa juurde lubama, siis on isa poolt lapsele pakutud elamistingimused ka ema poolt heaks kiidetud. Väidetav töötamine traktoriga ei ole lapse tervist kahjustanud. Teavet selle kohta, et isa ei tulnud ega tule toime lapse hooldamise ja kasvatamisega ega suuda tagada lapse ohutust, ei ole esitatud. Arvestades lapse vanust on põhjust eeldada tema järjest suuremat iseseisvumist.
31.Vaieldamatult on lapsel emaga lähedane ja usalduslik suhe. See ei tähenda, et suhe isaga oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks last igapäevaselt hooldama. Isal tuleks edaspidi järele mõelda oma käitumise üle liikluses ja koos sellega lapsele näidatava eeskuju üle. Isa on perioodil 18.03.2019-19.09.2019 neljal korral karistatud rahatrahviga, millest kolm korda lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Võib eeldada, et isa on arvestanud ja arvestab ka edaspidi lapse toidumenüü võimaliku erivajadusega. Ema saab menüü kavandamisel isaga oma teadmisi ja kogemusi jagada.
32.Tähtsust ei ole sellel, millised olid vanemate suhted ja isa väidetav käitumine enne lahkuminekut 2015.a. Isa ja poja suhted ei ole vahepeal katkenud ning laps on alates 2016.a järjekindlalt ärakuulamistel ning vestlustel kohaliku omavalitsuse esindajate ja riigi õigusabi korras määratud esindajaga öelnud, et ta soovib elada koos isaga, kuigi ta on rahul ka elamisega ema juures. Laps ei karda isa ega ole tajunud väidetavat vaimset vägivalda. Ema sõnul maksab isa lapsele elatist. Ema majanduslikku võimekust lapse kasvatamiseks ja kvaliteetsete elutingimuste võimaldamiseks ei ole kahtluse alla seatud. Isa on ettevõtja põllumajandusalal. Käesolevas menetluses ei ole vaja kindlaks teha lapse ülalpidamise ulatust ega isa majanduslikku seisundit, kuna otsustatakse lapse isa juurde elama asumise üle. Seda, et isa ei suudaks lapsele piisavalt ülalpidamist anda või et laps oleks isa juures esmavajalikust ilma jäetud, ei ole väidetud.
33.Emal on lapsega tugev hingeline, emotsionaalne ja vaimne side. Teise vanema juurde elama asumine ei tähenda selle sideme lõhkumist. Kahtlemata on lapsel lähedane suhe ka oma venna ja õega, kellega ta on koos kasvanud, kuid õige ei ole väide, nagu kahjustaks laste erinev elukorraldus psüühiliselt kõiki lapsi. Isale on määratud suhtlemiskord oma teise pojaga, samuti saavad vanemad suhtlemiskorras täiendavalt kokku leppida. Lapse täisealisel õel on õigus ise otsustada oma elukorralduse üle. Ei ole põhjust eeldada, et ta jääb elama oma ema ja vendadega. Ema väited isa halva läbisaamise kohta oma täisealise tütrega on asjakohatud.
34.Laps viibib sageli isa juures, sh suure osa suvest. Temaealisel noormehel on ka muud tegemised ja huvid. Ta ei saa kogu aeg oma ema ja vennaga koos olla. On võimalik, et lapsel on kogemuse puudumise tõttu kahetised tunded isa juurde elama asumisega, mistõttu on tal objektiivse hinnangu andmine viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse üleandmisele raskendatud. Samas on laps õigesti aru saanud, et hooldusõiguse isale üleandmisel on isal kavas korraldada lapsele elukoht isa juures ja selle tõttu tuleb vahetada ka kooli ning laps on sellega nõustunud. Isa juures elamise kogemuse tekkimine ei ole võimalik muul viisil, kui vahetult.
35.Elukeskkonna ja kooli vahetamisest tingitud psühholoogiliste probleemide ilmnemist ei ole tõsikindlalt võimalik ette näha. Vanemad on kohustatud tegema koostööd ja säästma lapsi vanemate vahelistes lahkhelides osalemisest. Asjaolu, et lapsel on kujunenud soov asuda elama isa juurde, ei tähenda seda, et laps vajab psühholoogi abi või seda, et lapsel oma mõtted üldse puuduvad ja et ta räägib ainult seda, mida isa tema arvates kuulda soovib. Lastele erineva väärtusega asjade ostmine ei ole piisav selleks, et kallutada last soovima muuta oma elukorraldust nii põhjalikult. Laps on Mustvee Vallavalitsuse esindajale öelnud, et elukoha- ja koolivahetus, suhtlemine lähedastega, trennikaaslased ja sõbrad ei ole takistuseks elukoha vahetusega seonduvalt ning linnas olevatest sõpradest ta puudust ei tunneks. Lapsel on seega selge teadmine sellest, milline elukorraldus kaasneb isa juurde elama asumisega. Isa elukoht on Eestis ning aktiivset suhtlemist lähedaste ja sõpradega on võimalik säilitada sidetehnika abil. Siiani ei ole isa ja laste suhtlemisel riigisisene vahemaa takistuseks olnud.
36.Asuda elama oma isa juurde on lapse tegelik tahe ja ta on nõus sellega, et tema vanemate ühine hooldusõigus viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetatakse ja antakse üle isale. Last on korduvalt ära kuulatud, sh kohtu poolt 1,5 kuud enne tema 14-aastaseks saamist. Ta ei ole oma seisukohta muutnud. 14-aastase lapse seisukohta selles, kumma vanemaga ta koos elada tahab, tuleb arvestada. Arvestades lapse vanust ja kohtuniku vahetut, ärakuulamisel tekkinud veendumust, on laps pädev otsustama selle üle, kas ta soovib asuda elama isa juurde.
37.Kuna vanemate omavahelised lepitamatud vastuolud raskendavad ühise hooldusõiguse teostamist, tuleb see osaliselt lõpetada ja anda hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas (Eesti piires) lapse isale. Põhjendatud ei ole piirata isa õigust elukoha ja kooli valikul Tartu linnaga. Vanemate õigused lapsega reisimisel tuleb määrata sarnaselt, nagu see on kindlaks määratud noorema lapse puhul. Täiendavalt on vanematel õigus lapsega reisida puhkuse veetmiseks välisriiki kuni kaheks nädalaks, teavitades sellest ette teist vanemat vähemalt kaks nädalat. Kui vanema poolt kavandatav reis nõuab teise vanema kirjalikku nõusolekut, on vanemal kohustus see teisele vanemale anda.
38.Isa avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks haridusküsimustes jääb rahuldamata. Vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et kui laps asub isa juurde elama, tuleb tal hakata õppima uues koolis. Isa sõnul on ta arutanud lapsega kooli vahetust kahe Tartu kooli osas ja ta on nõus sellega, et laps lõpetab õppeaasta praeguses koolis. Menetluses esitatud asjaoludest ei tulene, et vanemad oleks omavahel arutanud seda, millises koolis laps Tartus õppima hakkaks. Seega ei ole vanematel selles küsimuses saanud olla erimeelsusi. Ema palus määrata, et laps vahetab kooli pärast 9. klassi lõpetamist. Seega ei ole kooli vahetuse aja osas vaidlust.
39.Vanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Seega, kui laps edaspidi ei soovi pärast 9.klassi lõpetamist isa juurde elama asuda või kui ta soovib pärast seda taas elukohta vahetada, on vanematel võimalik selles kokku leppida. Vanematel tuleb saavutada üksmeel ja eelistada lapse huve.
40.Ema 08.11.2019 alternatiivne taotlus määrata juhul, kui kohus rahuldab isa avalduse, ema ja lapse suhtlemiskord, tuleb jätta menetlusse võtmata. Vanematel tuleb suhtlemiskorras kokku leppida. Kohtusse pöördumine on põhjendatud siis, kui vanemad kokkuleppele ei jõua. Ema ei ole veel lahus elav vanem, laps ei ole veel isa juurde elama asunud ja vanemad ei ole omavahel suhtlemiskorda arutanud. Ema avaldus on ennatlik. Tema õiguste rikkumine ei ole taotluses välja toodud asjaoludele tuginedes käesoleval ajal üldse võimalik.
ISA MÄÄRUSKAEBUS
41.Isa palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata isa avalduse hooldusõiguse lapse haridusasutuse määramise osas isale üle andmiseks ja teha tühistatud osas uue määruse, millega isa avaldus selles osas rahuldada. Menetluskulud palub isa jätta menetlusosaliste enda kanda.
42.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata isa avalduse hooldusõiguse lapse haridusasutuse määramise osas temale üleandmiseks. Vastuoluline on maakohtu seisukoht, et vanemate vahel ei ole lapse kooli küsimuses vaidlust. Maakohtu poolt esile toodud asjaolude kohaselt on vanemate vahel oluline erimeelsus. Maakohtu menetluses nõustus isa sellega, et laps asub tema juurde püsivalt elama kõige varem suvest 2020, s.o pärast 7. klassi lõpetamist. Ema leidis, et laps peaks kooli vahetama alles pärast 9. klassi lõpetamist.
43.Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei pea üks vanem keelduma lapse teise kooli õppima asumiseks nõusoleku andmisest. Erimeelsus võib seisneda ka selles, et vanem ei ole nõus, et laps vahetab kooli. Arvestades vanemate konfliktseid suhteid ja seisukohti lapse kooli osas, puudub alus eeldada, et ema annaks nõusoleku lapse kooli vahetuseks ja Tartus kooli õppima asumiseks enne lapse 9. klassi lõpetamist. Tõenäoliselt ei suuda vanemad ühiselt otsustada ka seda, millises koolis laps pärast 9. klassi õppima asub. Ühise hooldusõiguse säilitamine haridusasutuse määramise osas ei ole sellises olukorras lapse huvides.
44.Maakohus rajas oma järelduse ebaõigesti asjaolule, nagu lõpetaks laps 9. klassi 2020.a. Tegelikult lõpetab ta 9. klassi 2022.a. Lapse huvides ei oleks see, kui ta peaks Tartusse elama asudes käima endiselt Tallinnas koolis. Ka laps ise mõistab, et tal tuleb isa juurde elama asumisel vahetada kooli ja ta on sellega nõustunud.
EMA MÄÄRUSKAEBUS
45.Ema palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis tema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata, rahuldas osaliselt isa avalduse ning keeldus ema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest.
46.Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja isale üleandmine on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega. Kohtumääruse põhjendused on ebaloogilised ja vastuolulised. Kohus eeldas otsust tehes ebaõigesti, nagu lõpetaks laps käesoleval aastal 9. klassi. Kohtu kaalutlused lapse huvide ja tegeliku tahte väljaselgitamisel ei olnud piisavad. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata ema väited nii lapse tegeliku tahte kui ka asjaolude kohta, mida tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamisel arvesse võtta (vanemate vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, hingeline seotus lapsega, senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele, lapse tulevased elamistingimused).
47.Maakohus ei lähtunud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel lapse parimatest huvidest. Kohus rikkus uurimispõhimõtet ning jättis lapse tegelikud huvid välja selgitamata ja lapse ära kuulamata. Kohus ei teinud piisavalt toiminguid lapse tegeliku tahte väljaselgitamiseks
ja tugines otsust tehes üksnes sellele, et laps on teda küsitlenud isikutele andnud isa poolt selgeksõpetatud vastuse. Samas on laps kõigile teda küsitlenud isikutele vastanud, et ta on praeguse elukorraldusega rahul ja tal ei ole muresid. Kui laps tegelikult sooviks oma elukorralduse kardinaalset muudatust, oskaks ta seda murena väljendada ja põhjendada, miks talle praegune elukorraldus ei sobi. Laps esitab talle isa poolt pähe pandud väidet hirmust, et jääb isast ilma. Maakohus kaalus otsust tehes väidetavalt 14-aastase lapse tahtega üles kõik muud olulised asjaolud. Laps ei olnud menetluse ajal 14-aastane.
48.Kliiniline psühholoog ER kinnitas, et laps on segaduses ega mõista võimalikust elukorralduslikust muudatusest tingitud tagajärgi ning et laste huvides ei ole nende lahutamine. Psühholoogi kui erialaspetsialisti arvamus erineb täielikult lapse esindaja ja lastekaitse arvamustest. Kohus ei põhjendanud psühholoogi arvamusega arvestamata jätmist.
49.Kohus ei arvestanud, et laps tegelikult ei soovi oma elukorralduse kardinaalset muutmist. Ta ei ole emale ega teistele pereliikmetele avaldanud soovi minna isa juurde elama. Ema on lapsega vestelnud ja laps ei soovi elukohta vahetada enne üheksanda klassi lõpetamist. Kohtunik ja lapse esindaja ei selgitanud lapsele ema hooldusõiguse piiramist. Seega ei tehtud kindlaks ka lapse soovi hooldusõiguse lõpetamise kohta. Laps ütles emale, et soovib maakohtu määruse vaidlustamist.
50.Maakohus märkis ebaõigesti, et kohtule ei ole teatatud, et laps oleks oma seisukohta muutnud. Ema teatas 08.11.2019, et lapse tegelik tahe on välja selgitamata, palus kohtul võtta arvesse lapse tegelik soov vahetada elukohta kõige varem 2022.a sügisel ja veenduda selles lapse täiendava ärakuulamise käigus. Kohtu järeldus, et koolivahetusest tingitud psühholoogiliste probleemide ilmnemist ei ole võimalik tõsikindlalt ette näha, on vastuolus lapse huvidega. Kohus ise ei julgenud tõsikindlalt väita, et lapse elukorralduse kardinaalne muutmine ei mõju talle halvasti. Vastuolus lapse huvidega on kohtu järeldus, et kui laps ei soovi peale 9. klassi lõpetamist isa juurde elama asuda või kui laps soovib pärast seda siiski taas elukohta vahetada, on vanematel võimalik selles kokku leppida. Kohus ei saanud aru, et laps õpib hetkel 7. klassis ja tema solgutamine vanemate vahel, kes omavahel ei suhtle, toob kaasa uued menetlused ja lapse ebastabiilse elukorralduse. Kohus möönis, et lapse väidetav tahe ei pruugi olla kindel ja see võib ajas muutuda. Puberteedieas lapse huvides ei ole sellise ebastabiilse elukorralduse tekitamine ja see mõjutab oluliselt tema vaimset tervist. Otsus muuta lapse senist toimivat elukorraldust ilma uurimispõhimõtet rakendamata ning lapse tegelikke huve ja soove sisuliselt tuvastamata, on vastuolus lapse huvidega.
51.Maakohus sisustas ema alternatiivse suhtlemiskorra määramise nõude menetlusse võtmisest keeldumise ebaõigesti sellega, nagu oleks emal lapsega suhtlemise õigus alles kahe aasta pärast ja et vanematel puuduvad erimeelsused suhtlemise korraldamise osas.
SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSTE OSAS
52.Ema vaidleb isa määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ema kinnitab, et kui maakohtu määrus jõustub, ei asu ta tegema takistusi lapse kooli vahetamisele, kuid soovib kooli valikul kaasa rääkida.
53.Isa vaidleb ema määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
54.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
55.Tallinna Kesklinna Valitsus palus jätta isa määruskaebuse rahuldamata. Samuti palus Tallinna Kesklinna Valitsus jätta rahuldamata ema määruskaebuse, kuid tingimusel, et isa juurde kolimine on lapse kindel soov.
56.Mustvee Vallavalitsus leidis, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebuses rahuldamata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
57.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
58.Ringkonnakohus leiab et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
59.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus selgitab, et kuna ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu 12.02.2016 määrust nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsiooni piire ületanud ja määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
60.Maakohus võttis õigesti hooldusõiguse lapse viibimiskoha küsimuses isale üleandmisel arvesse lapse arvamuse. Maakohus ei ole seejuures rikkunud uurimispõhimõtet ega jätnud lapse huve ja soove tuvastamata, nagu väidab ema. Ringkonnakohtu hinnangul on ema väited ka vastuolulised või ei vasta tõele. Ema väidab, et laps ei ole talle kunagi öelnud, et tema soov on minna isa juurde elama. Samas selgitas laps kohtule juba 07.09.2016 ärakuulamisel, et ütles emale kevadel, et tahab isa juurde elama minna, millega ema algul nõustus, kuid hiljem ei tahtnud sellest enam midagi kuulda (kd I tl 94). 08.09.2016 kohtus ärakuulamisel avaldas ema kohtule, et tema hinnangul saaks alles 14-aastane päriselt otsustada, kumma vanema juures ta tahab elada. 02.10.2019 ärakuulamisel, s.o poolteist kuud enne lapse 14. sünnipäeva leidis ema, et lapsel on murdeiga ja ta on väga õrn, selles vanuses kooli ja sõpru vahetada on keeruline ning lapsel puudub võime teha tulevikku suunatud otsuseid (kd III tl 72-73 pöördel). Ema 08.11.2019 seisukoha kohaselt võiks lapse koolivahetus toimuda pärast 9. klassi (2 aasta pärast). Samas menetlusdokumendis tõi ema esile, et laps rääkis talle pärast 02.10.2019 kohtus ärakuulamist, et ta võiks minna isa juurde elama alles pärast 9. klassi lõpetamist, kuid kuna keegi seda ei küsinud, ei osanud ta seda ka ise öelda. Samas ei esitanud laps selliseid seisukohti lastekaitsespetsialistile kaks nädalat hiljem, s.o 17.10.2019 toimunud vestlusel. Asja materjal ei anna alust arvata, et laps ei
julgeks täiskasvanutele oma arvamust või selle muutumist avaldada. Elukoha ja kooli muutust on lapsega menetluses korduvalt arutatud ja lapsele on küsimuse sisu olnud arusaadav.
61.Ringkonnakohus märgib, et laps on käesoleva menetluse raames perioodil 04.09.2016 – 17.10.2019 avaldanud teda ära kuulanud isikutele, so kohtunikele, lastekaitse spetsialistidele ja lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajale soovi isa juurde elama minna kokku kümnel korral (06.09.2016 riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht (kd I tl 54); 06.09.2016 Tallinna Kesklinna valitsuse arvamus (kd I tl 84); 07.09.2016 Kasepää vallavalitsuse arvamus (kd I tl 64); 07.09.2016 kohtus ärakuulamine (kd I tl 94); 21.03.2017 kohtus ärakuulamine (kd II tl 90); 23.11.2018 Mustvee Vallavalitsuse arvamus (kd II tl 143); 28.11.2018 kohtus ärakuulamine (kd II tl 145); 29.11.2018 Tallinna Linnavalitsuse seisukoht (Kd II tl 147); 02.10.2019 kohtus ärakuulamine (kd III tl 72 pöördel); 17.10.2019 Tallinn Linnavalitsuse arvamus (kd III tl 83). Seejuures on eksitav ema määruskaebuse väide, nagu ei oleks lapsega arutatud ema hooldusõiguse piiramise küsimust. Käesoleva vaidluse sisu ja olemust arutati lapsega korduvalt piisaval määral lapsele arusaadavas vormis. Käesoleva asja menetluses ei ole tuvastatud ühegi asjaolu, mis annaks alust kahtlustada, et lapse arvamus oleks mõjutatud, nagu väidab ema. Sellist kahtlust ei ole tekkinud ühelgi korral ka last korduvalt ära kuulanud isikutel.
62.Ema poolt esile toodud asjaolud ei anna seega alust järeldada, et lapse poolt aastaid väljendatud soov ei vasta tema tegelikule tahtele. Arvestades seda, et ema on alates menetluse algusest väitnud, et lapse väljendatud soov ei vasta lapse tegelikule tahtele ja on vastuolus tema huvidega, ei muutnud ka ema 08.11.2019 esitatud samasisuline avaldus menetluslikku olukorda. Seega ei pidanud maakohus last, kes oli kõigest kuu aega varem ära kuulatud, uuesti ära kuulama. Laps oli alles 02.10.2019 kohtule öelnud, et „Ma tahan elada isa juures ja olen selles kindel“. Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka sellele, et juba kolm aastat kestnud lapse hooldusõiguse üle tekkinud vaidluse lahendamise edasilükkamine ema korduvate väidete ja taotluste lahendamiseks ei oleks olnud kooskõlas lapse huvidega. Eeltoodu tõttu ei ole alust last uuesti ära kuulata ka ringkonnakohtul. Ema vastav taotlus jääb rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on laps oma arvamust piisavalt selgelt väljendanud ja põhjendanud ning seda ka korduvalt ja muutumatult üle kinnitanud.
63.Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, et laps ei olnud ärakuulamise ajal veel 14-aastane. TsMS § 5521 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 2 p 2 kohaselt tuleb lapse huvide väljaselgitamisel võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest ühe asjaoluna arvesse ka tema arvamus. Sama seaduse § 5 kohaselt on igal lapsel, s.o sõltumata vanusest, õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Sellise otsuse tegemiseks, mis on selges vastuolus peaaegu 14-aastase lapse sooviga, peavad esinema kaalukad põhjused. Käesoleval juhul ei ole selliseid põhjuseid tuvastatud.
64.Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus lapse huve välja selgitanud. Maakohus ei lähtunud asja lahendamisel üksnes lapse arvamusest ja ei jätnud hindamata PKS § 137 lg 3 alusel kaalumisele kuuluvaid asjaolusid, nagu väidab ema. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus hindas ka lapse ja vanemate senist hingelist seotust ning suhet, panust lapse kasvatamisse, vanemate elamistingimusi ja elukorraldust, vanemate majanduslikku seisu, vanemate vaimset valmisolekut last kasvatada, samuti ema etteheiteid seoses isa kiiruseületamistega ja lapse töötamisega isa juures ning ema väiteid, mis seonduvad nooremast vennast, täisealisest õest ja Tallinna sõpradest eraldi elama asumise mõjuga lapsele. Samuti võttis kohus arvesse lapse korduvalt avaldatud soovi. Õige ei ole ka ema määruskaebuse väide, nagu ei oleks maakohus arvestanud ema poolt tõendina
esitatud psühholoogi arvamust. Asjaolust, et ema ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei saa teha järeldust, et kohus oleks jätnud tõendid arvestamata.
65.Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, nagu oleks lapse Tallinnast Tartusse kolimise ja koolivahetuse näol tegemist kardinaalse elumuudatusega, mis mõjub lapsele psühholoogiliselt halvasti ja millega kaasnevaid elukorralduslikke muudatusi ei saanud laps mõista. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lapsel ja isal on ka praegu tihe kontakt, isa veedab lapsega aega Tallinnas ja laps külastab isa Tartus või Kasepääl, sh veedab temaga pikki perioode koolivaheaegadel. Lapsel on isa juures ka omaealised sõbrad. Riigisisene kolimine ja koolivahetus iseenesest ei ole erakorralised asjaolud, mis vajaks normaalse arengutasemega lapse puhul erilist tähelepanu ja ettevaatust. Ema ei ole ka ise esile toonud, et lapse arengutase või tema psüühiline seisund on sellised, mille tõttu ta ei talu elukorralduse muudatusi või mis raskendaks nendega toimetulekut. Ema ei ole ka selgitanud, millised on need isa juurde, s.o temale tuttavasse keskkonda oma teise vanema juurde elama asumisega kaasnevad elukorralduslikud muudatused, mida ema on lapsega arutanud ja mida laps ei mõista, kuid mis on samas sellised, mis annavad aluse seada kahtluse alla lapse toimetulek ja heaolu isa juures.
66.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on lapsel kaks temast hoolivat vanemat, kellel on mõlemal lapsega hea ja usalduslik suhe ning kes on mõlemad võimelised last kasvatama. Seega on lapsel olemas usaldusisikud, kes on võimelised last ka elumuutustega toimetulekus toetama.
67.PKS §-st 137 ei tulene, et vanemate hooldusõiguses muudatuste tegemine eeldaks, et last seni kasvatav vanem ei saa tema eest hoolitsemisega hakkama. Seetõttu ei oma tähtsust ka määruskaebuses esile toodu, et laps ei ole väitnud, et ta ei ole oma senise elukorraldusega rahul või et tal oleks mõni mure. See, et lapsel ei ole etteheiteid senisele elukorraldusele, ei välista samal ajal tema soovi asuda elama isa juurde.
68.Ringkonnakohus möönab, et maakohus leidis ekslikult, et laps käib praegu 9. klassis, kuigi ta käib tegelikult alles 7. klassis, kuid see eksimus ei anna iseenesest alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 137 lg 1 kohaselt otsustab kohus selle, kummale vanemale tuleb anda üle hooldusõigus lapse viibimiskoha küsimustes. Kohus ei määra lapsele elukohta, lapse elukoha vahetamist ega selle toimumise aega. Selle otsustab hooldusõiguslik vanem, kellel on kohustus pidada hooldusõiguse teostamisel silmas lapse igakülgset heaolu (PKS § 118 lg 1).
69.Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebusega ka selles, nagu oleks maakohus jätnud ebaõigesti menetlusse võtmata tema avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Ema esitas sellise avalduse 08.11.2019, s.o pärast asjas toimunud viimast kohtuistungit menetluses lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasja menetlusstaadiumit, oleks täiesti uue avalduse käesoleva asja juurde liitmine põhiasja lahendamist põhjendamatult venitanud. Ringkonnakohus märkis juba eelnevalt, et menetluse jätkamine veel määramata aja jooksul ei oleks ilmselt olnud alaealise lapse huvides. Õige on ka maakohtu seisukoht, et ema ei ole veel lahuselav vanem ja ennatlik on eeldada probleemide tekkimist lapse ja ema suhtlemise korraldamisel. Asjaolusid, mis annaksid aluse leida, et isa hakkab lapse ja ema suhtlemist takistama, ei ole ema ka ise kohtu ette toonud.
70.Vastuseks isa määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus hindas õigesti hooldusõiguse küsimust hariduse valdkonnas eraldi ja jättis isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks selles osas põhjendatult rahuldamata (vt ka Riigikohtu määrust nr 2-16-5794, p 22.2). Isa määruskaebuse väide, nagu oleks vanemate vahel lapsele kooli valimise küsimustes oluline erimeelsus, on eksitav. Tegelikult ei ole vanemate vahel lapsele
kooli valiku üle sisulist vaidlust olnud. Kuigi õige on isa poolt esiletoodu, et ema on väitnud, et laps võiks kooli vahetada kõige varem pärast 9. klassi lõpetamist ja isa arvates võiks see toimuda pärast 7. klassi lõpetamist, ei ole erimeelsus seisnenud sisuliselt mitte koolivalikus, vaid lapse elukoha muutmises Tallinnast Tartusse. Ema oli lapse elukoha muutmisele vastu mh põhjusel, et lapse kool asub Tallinnas. Ema kinnitas ringkonnakohtule määruskaebemenetluses ka ise, et mõistab, et kui laps asub isa juurde elama, peab ta hakkama käima Tartus koolis. Isa hirm, et laps peaks Tartus elades jääma õppima Tallinna kooli, on ilmselt alusetu. Kuna käesolevas asjas ei ole lapse koolivaliku üle sisulist vaidlust olnud, ei ole võimalik järeldada, et vanemad ei jõua lapse koolivaliku küsimuses kokkuleppele. Seega ei ole põhjust piirata ema õigusi selles küsimuses kaasa rääkida. Eelduslikult on vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ka rohkem kooskõlas lapse huvidega. Kui lapse Tartusse õppima asumisel peaks siiski tekkima ootamatuid takistusi, on isal võimalik vastavalt asjaoludele esitada PKS § 119 alusel avaldus selles küsimuses otsustusõiguse või § 137 lg 1 alusel hooldusõiguse saamiseks.
71.Kuna maakohus on asjas esitatud seisukohtadele ja tõenditele hinnangu andnud ja oma järeldusi piisavalt põhjendanud ning määruskaebuste väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks, jäävad nii isa kui ka ema määruskaebused rahuldamata.
72.TsMS § 667 lg 3 alusel vaatas ringkonnakohus määruskaebused läbi kirjalikus menetluses. Menetluskulud
73.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel mõlema kaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetlusosaliste enda kanda, va riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.