XX avaldus XX ja YY ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste CC ja QQ suhtes ning lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks CC suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. veebruari 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Tedder Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Puudutatud isik II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus I: Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu Eestkosteasutus II: Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu Eestkosteasutus III: Kasepää vald (liidetud Mustvee vallaga)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 05. veebruari 2019 määrus osas, milles maakohus rahuldas XX avalduse tema ja YY ühise hooldusõiguse lõpetamiseks CC viibimiskoha määramise osas ja andis selles osas ainuhooldusõiguse Eesti Vabariigi piires XX-le; samuti osas, milles maakohus jättis YY avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks CC viibimiskoha ja haridusastususe määramise küsimuste osas rahuldamata ning osas, milles kohus määras kindlaks YY ja CC suhtlemiskorra, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 696 lg 3). Asjaolud
1.XX (ema) esitas 25.08.2016 Harju Maakohtule avalduse ja 30.08.2016 selle täienduse, milles palus lõpetada osaliselt tema ja YY (isa) ühiste laste CC ja QQ suhtes vanemate ühise hooldusõiguse või alternatiivselt anda otsustusõigus lastega seotud oluliste küsimuste üle (elukoht, viibimiskoht, tervis, huvialad, haridus) emale. Samuti palus ema määrata kindlaks isa ja laste suhtlemiskorra.
2.Avalduse ja selle täienduse kohaselt on avaldajal ja YY-l ühised alaealised lapsed CC ja QQ ning täiskasvanud tütar. Lapsed jäid pärast vanemate faktilise kooselu lõppemisest oktoobris 2015 elama ema juurde oma senisesse elukohta Tallinnas. Pere endine maakodu Kasepää vallas on hetkel isa elukoht.
3.Vanemate lahkumineku põhjus oli isa aastate pikkune vaimne vägivald perekonnaliikmete suhtes, mis lõppes kallaletungiga laste emale oktoobris 2015. Varem oli isa kolinud korduvalt pere ühisest elukohast mitmeteks kuudeks välja, jättes pere majandusliku toeta. Laste hooldamine on alati olnud ema kanda. Isa on teadmata põhjustel lõpetanud suhtlemise oma täiskasvanud tütrega ega osale tema ülalpidamises.
4.Isa otsustas ilma ema nõusolekuta, et puudutatud isik II asub alates sügisest tema juurde elama. Laps on isa sellisest otsusest väga häiritud ja segaduses ning käitub talle ebatavalisel moel. PERH Psühhiaatriakliiniku pereterapeudi LL hinnangul on lapse käitumise muutumise põhjuseks arvamus, et ta suudab lõpetada vanematevahelised tülid. Teada ei ole, millisesse Tartu kooli soovib isa lapse panna. Lapse sellises olukorras hoidmine kahjustab tema heaolu ja psüühikat. Kahjustused võivad olla pöördumatud. Isa ei saa aru, et ta ei saa ilma ema nõusolekuta lapse elus sellist muudatust teha.
5.Laste heaolu ja senise stabiilse elukorralduse- ja kvaliteedi säilitamiseks tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada. Puudub põhjus eraldada laps tema vennast, õest ja emast, kellega ta on seni koos elanud. Ema side lastega on tugev, ta on olnud hea, hoolitsev, sotsiaalselt küps ja korralik ema, kes on alati seadnud esikohale laste huvid. Ema on tegelenud laste eest hoolitsemisega põhiliselt üksi ja kandnud ka kõik kulud. Isa ei ole võimeline ega sobiv last igapäevaselt hooldama. Isa on laste kasvatamisel ja hooldamisel, v.a viimase kuue kuu jooksul, olnud osavõtmatu. Kooselu ajal viibis ta harva kodus ja on nn pühapäevaisa, s.t tegeleb lastega talle sobival ajal, kuid ei vastuta igapäevase kasvatamise eest. Isale on omane riskikäitumine (liiklushuligaan), mida ta kannab üle ka
lastele, seades ohtu nende elu (sundides 8-aastase lapse autorooli Tallinna kesklinnas ja maanteel, viies lapsed suusatama rajavälistele aladele, kinkides lapsele õhupüssi, andes juua alkohoolseid jooke). Isa hoidis peret aastaid vaimse vägivalla küüsis.
6.Isa väited ja süüdistused, nagu ei sobiks ema lapsi kasvatama, on absurdsed. Isa väitel on ema ära rikkunud vanema tütre, kuna ei luba lapsi füüsiliselt karistada. Isa halvustab vanemat õde puudutatud isikute II ja III kuuldes. Isa on emotsionaalselt ebastabiilne ja on lubanud teha kõik selleks, et lapsed hakkaksid oma ema vihkama, kui isa oma eesmärke ei saavuta. Isa teostab isiklikku kättemaksu.
7.Isa eelistab märgatavalt ühte last teistele. Lisaks puudutatud isiku II enda juurde elama võtmise plaanile on ta käinud temaga mitmetel välisreisidel, teinud kalleid kingitusi jms, kuid jätnud teised lapsed põhjuseta tahaplaanile.
8.Ema elab lastega eramajas Tallinnas, kesklinna vahetus läheduses. Puudutatud isik II õpib AAA ja puudutatud isik III PPP. Laste õppeedukus ja läbisaamine eakaaslastega on väga head. Emal on magistrikraadile vastav kõrgharidus ja ta töötab XXX. Vanemate täiskasvanud tütar elab samuti kodus. Õde on vendadega lähedane ja abistab nende hoidmisel või transportimisel.
9.Isa on hõivatud oma äride, sõprade ja hobidega. Tal on põhiharidus ja tal ei ole püsivat sissetulekut. Teadaolevalt on isa arvelduskontod maksuvõlgade tõttu arestitud. Isa kodus viibib pidevalt seltskond pidutsevaid ja alkoholi liigtarvitavaid inimesi, mis ei ole lastele sobiv elukeskkond.
10.Pärast olukorra stabiliseerumist, laste turvatunde taastumist ja isa nõustamist tuleb lastele tagada regulaarne suhtlemine isaga üle ühe nädala nädalavahetustel. Vastuavaldus
11.Isa esitas 07.09.2016 avalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse puudutatud isiku II viibimiskoha ja haridusasutuse määramise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõigus isale.
12.Avalduse kohaselt on laste suhted isaga head ja lähedased. Isa on harjunud laste eest hoolitsema. Lapsed olid isa juures keskmiselt kolmel nädalavahetusel kuus, samuti veetsid isa juures koolivaheajad. 2015/2016 õppeaastal käis isa lastega kahel korral suusatamas ja veel ühel korral puudutatud isikuga II. Puudutatud isik III ei saanud sellele reisile tulla, kuna tal ei olnud samal ajal koolivaheaega. Suvevaheajal 2016 viibisid lapsed laagritest vabal ajal olulise aja isa juures. Juunis 2016 oli puudutatud isik II isaga Hispaanias. Isa on veetnud lastega aega ka Tallinnas.
13.Puudutatud isik II on ise mõlemale vanemale korduvalt avaldanud, et soovib elada isa juures. Selle tõttu on vanemate omavahelised suhted halvenenud. Ema lapse soovi ei aktsepteeri ja on viinud lapse seetõttu ka psühholoogi juurde. Lapse sõnul halvustavad ema ja tema lähedased laste kuuldes isa, mida lapsel on raske taluda. Ema on lastele öelnud, et isa on ohtlik alkohoolik, ähvardab laste kuuldes suhelda isaga üksnes kohtu ja politsei vahendusel ning teeb lastele telefonikõnesid, milles palub lastel isa mitte karta. Hooldusõiguse määramisel tuleb arvesse võtta ka see, kas ja kuidas toetab lastega koos elav vanem lapse suhet teise vanemaga.
14.Puudutatud isik III eelistab elada Tallinnas. Puudutatud isiku II puhul tuleb lähtuda tema enda soovist elada isaga, mis on olnud viimase poole aasta jooksul muutumatu. Laps saab aru, et elukoha vahetusega kaasneb ka Tallinnas elavate sõpradega vähesem suhtlemine.
Lapsele on isa juures tagatud head elamistingimused. Nad kolivad Tartusse kolmetoalisesse üürikorterisse, kus saab soovi korral käia ka puudutatud isik III. Puudutatud isik II saab asuda õppima Tartu Kesklinna kooli või Tartu Erakooli, ta saab jätkata nii jalgpalli kui ka tennisetrennidega. Isal on lapsega tugev kiindumussuhe.
15.Isale kuulub osalus mitmes osaühingus ja tema sissetulekuks on mh juhatuse liikme tasu. Alates 01.08.2016 töötab isa töölepingu alusel OÜ-s X. Isa sissetulekud on piisavad lapsele senise elatustaseme ja vajaduste tagamiseks. Seisukohad avalduste suhtes
16.Isa vaidles ema avaldusele vastu. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja selle emale üleandmiseks puudub alus. Õiged ei ole ema väited, nagu ei oleks isa laste vastu huvi tundnud ega nende eest hoolitsenud, et isa ei suhtle oma tütrega või ei pea teda ülal. Isa ei otsustanud muuta puudutatud isiku II elukohta ema nõusolekuta. Seda on vanemad arutanud. Lapse häiritud olek ei ole tingitud isast, vaid sellest, et tal ei võimaldata elada isa juures. Puudutatud isiku III üle hooldusõiguse teostamise üle ei ole vanemate vahel erimeelsusi. Vaidlus puudutab puudutatud isiku II elukohta, kuid ka see ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Laste huvides on hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale. Ema avalduse rahuldamise korral ei saaks lapsesse puutuvate küsimuste üle otsustada vanem, kellega lapsel on tugev kiindumussuhe ja kelle juures laps eelistab elada. Avalduse rahuldamisel tuleb laste viibimiskoha määramise õigust piirata Eesti Vabariigiga.
17.Arvestades lähedasi suhteid ei ole õige, et isa ei saa suhtluskorra alusel lastega nädala sees kohtuda. Seni on see olnud võimalik. Isa peaks saama kohtuda lastega nende sünnipäeval vähemalt 2 tundi sõltumata sellest, kas ta osaleb sünnipäevapeol. Põhjendatud ei ole nõue, et isa lastega välisreisidele minek eeldab ema kirjalikku nõusolekut. Reisi ajast ja sihtkohast teavitamisest peaks piisama. Põhjendatud ei ole nõue, et vallavalitsus kontrolliks laste olukorda isa juures. Esitatud ei ole ühtegi tõest väidet, mis annaks alust kahelda selles, et isa tagab laste heaolu. Laste viimine ja toomine peaks olema mõlema vanema kohustus.
18.Ema vaidles isa avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Isa avaldus ei vasta puudutatud isiku II huvidele. Laps on kogu elu elanud koos ema, venna ja õega Tallinnas, kus tal on tuttav ja harjumuspärane kodu, kool, huviringid, sõbrad jm oluline. Puudub põhjus kardinaalseks muudatuseks. Emal on nii vaimne kui ka majanduslik valmisolek lapsi kasvatada, tal on lastega tugev hingeline side. Ka isa ei heida emale midagi ette. Ta tugineb üksnes lapse soovile, mis ei ole samas lapse huvides ega väljenda ka tema tegelikku tahet. Isa pani lapse olukorda, kus laps tunneb, et peab vanemate vahel valima. Teada ei ole, millel lapse soov põhineb. Ta on seni veetnud isaga vaid puhkehetki. Isa ei ole sobiv last üksi kasvatama, ta ei ole seda seni teinud. Isa ja laste suhtlemine on olnud kaootiline ja ette planeerimata. Ema ei soovi takistada isa ja laste suhtlemist, vaid soovib, et see toimuks ettenähtud graafiku alusel. Isa esitab ema suhtes alusetuid süüdistusi. Ta on suhetes nii ema kui lastega autoritaarne. Ema ei ole lastele sisendanud hirmu isa vastu, kuid nad tunnevad seda ise tulenevalt isa kasvatusmeetoditest. Tõendamata on isa väited elukoha kohta Tartus ja püsivast töötasust. Seni on isale olnud keeruline ka elatise maksmine.
19.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja selgitas, et laste sõnul on neil isaga hea läbisaamine. Puudutatud isik III tahab ka edaspidi elada ema juures. Puudutatud isik II soovib elada isaga Tartus, kus jätkab õpinguid ja sportimist. Ta ei osanud sellist soovi põhjendada. Esindaja leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selle osaline üleandmine emale on kooskõlas laste huvidega stabiilse elukorralduse jätkumiseks. Ema on lapsi siiani üksinda kasvatanud ja puuduvad andmed, et laste elukorraldus ema juures ei
oleks kooskõlas nende tegelike huvidega. Isa elab lastest kaugel ja tema läbisaamine laste emaga ei ole hea. Isal on keeruline osaleda ühise hooldusõiguse teostamisel laste huve parimal viisil arvestavalt. Erimeelsused ja pinged ei võimalda üksmeelt saavutada. Ema poolt välja pakutud suhtlemiskord arvestab laste huvidega.
20.Kasepää vald toetas ema avaldust. Isa sõnul on tal emaga keeruline ilma konflikti sattumata rääkida. Vanemate kasvatusmeetodid on väga erinevad. Isa nõuab lastelt korda, kuid ei peksa neid ega karju nende peale. Puudutatud isik II rääkis, et hoolib isast ja tahab väga jääda Kasepääle elama ning isa on alati tema trennide- ja koolitegevustest osa võtnud. Isa ei karju nende peale. Puudutatud isik III soovib, et isa ja ema oleksid taas koos. Isa kodu on väga korras ja hästi sisustatud. Lastel on oma tuba ning õueala on suur ja lastele sobiv. Isa soov panna puudutatud isik II õppima Tartu kooli ja asuda elama Tartusse ning eraldada laps teistest pere lastest ei vasta lapse huvidele. Lapsel muutuks elukoht, kool ja tutvusringkond, mis mõjuks traumeerivalt. Puudutatud isikule II meeldib isaga koos aega veeta, kuid ta ei ole endale teadvustanud, milliseks kujuneb igapäevane elu võõras linnas, eemal emast, õest ja vennast.
21.Tallinna linn toetab ema avaldust v.a laste tervisega seotud küsimuste osas, kuna selles osas puudub vaidlus ja ei toeta isa avaldust. Isa peamine mure on puudutatud isiku II soov asuda elama tema juurde. Isa kardab, et ema võib hakata last isa vastu mõjutama. Isa selgitas, et üürib lapse tema juurde elama asumisel Tartus korteri, kuid tal ei ole selget arusaamist ja konkreetset tegevuskava, mida toob endaga kaasa lapse igapäevaselt tema juures elamine. Isa ei taju oma vastutuse suurust poja igapäevase hoolduse, järelevalve, õpingute, huvitegevuse jätkumise jmt osas. Kumbki lastest ei ole lastekaitsetöötajale ega oma esindajale maininud, et ema või tema lähedased oleksid nende kuuldes isast halvasti rääkinud. Kumbki ei ole oma elu-olu ega elukorraldusega rahulolematu. Puudutatud isik II kinnitas, et sooviks elada koos isaga. See soov on aga eelkõige tingitud lapse murest, et ta ei saa võib-olla edaspidi isaga piisavalt koos olla, mitte kindlast soovist vahetada elukohta, kooli ja lahkuda kodust. Laps ei adu veel täielikult selle muutusega kaasnevat. Lapsi puudutavate küsimustega on seni tegelenud peamiselt ema, kes suudab kindlustada järjepidevuse. Lapse huvid ja vajadused võivad olla laiemad, kui lapse konkreetne soov või arvamus mingi otsuse tegemiseks. Põhjendatud ei ole ühe pere laste üksteisest eraldamine. Sobimatu on ka ühe lapse eelistamine või ühe lapse huvide ja vajaduste rahuldamine teise lapse arvelt. Isa ei pööra nooremale pojale tähelepanu.
22.Tartu linn leidis, et ema avaldus on laste huvidega enam kooskõlas. Kodukülastuse põhjal on isa elamistingimused Tartu korteris laste jaoks sobivad. Isa sõnul näeb ta pikemas perspektiivis mõlema poja enda juurde elama asumist. Lastekaitse spetsialisti tähelepanekute kohaselt võib isa eelistada vanemat poega nooremale. Teisel kohtumisel sellist suhtumist ta aga ei täheldanud. Kuigi puuduvad takistused vanema poja elama asumiseks Tartusse isa juurde, on probleem pigem vendade ja õe eraldi elama asumises. See mõjutab laste omavahelisi suhteid ja suhteid vanematega. Kuigi spetsialist ei ole saanud lastega otse suhelda, jääb mulje, et vanemal pojal võivad olla ebarealistlikult kõrged ootused isa juurde elama asumise osas.
23.Mustvee vald ei toetanud isa avaldust ja leidis, et ema avaldus on enam kooskõlas laste huvidega. Lastele meeldib praegune suhtluskord ja olla mõlema vanema juures. Puudutatud isik II möönis siiski, et isa juures tahaks natukene rohkem olla, kuid vestlusest ei tulnud välja, et talle oleks Tallinnas elamine vastumeelne. Puudutatud isikule II ei ole piisavalt selge kooli- ja elukohavahetusega seonduv ning see, kuidas kujuneb elu vennast, õest ja emast eemal olles. Kuna laps on hiljuti üle elanud vanemate lahutuse, on küsimus, kas on mõistlik lasta tal uuesti kogeda olulistest inimestest eemalejäämist. Lastele on praeguse suhtluskorraga tagatud igapäevane stabiilne hooldus ja sotsiaalne võrgustik.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
24.Maakohus jättis isa avalduse rahuldamata ja rahuldas osaliselt ema avalduse. Kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse puudutatud isiku II viibimiskoha määramise osas ja andis selles osas Eesti Vabariigi piires ainuhooldusõiguse lapse emale. Kohus määras kindlaks ka isa ja laste suhtlemiskorra. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste enda kanda, lastele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
25.Määruse kohaselt on avaldajal ja puudutatud isikul I ühised alaealised pojad (sündinud 22.11.2005 ja 06.01.2008) ning täisealine tütar. Kõik lapsed elavad pärast vanemate kooselu lõppemisest emaga oma senises elukohas Tallinnas. Tuvastatud ei ole vanemate vahelisi erimeelsusi puudutatud isiku III üle ühise hooldusõiguse teostamisel. Ema avaldus jääb selles osas rahuldamata. Vanemad ei jõua kokkuleppele puudutatud isiku II elukohas. Lisaks soovib ema ainuhooldusõigust puudutatud isiku II hariduse ja tervise osas.
26.Lapse huvides on vanematel kohustus koostööd teha ja informatsiooni vahetada. Antud juhul vanemate omavahelised suhted praktiliselt puuduvad. Vanemad suhtlevad ainult lapse vahendusel. Ema saadetud sõnumitele isa ei vasta. Perelepitaja juures käimine ja programmi „Dialoog laste nimel“ läbimine suhteid ei parandanud. Vanemad omavahel ei suhtle ja kokkuleppele jõudmine ei ole olnud võimalik.
27.Puudutatud isik II avaldas kohtule, et soovib minna isa juurde elama, sest talle meeldib isaga koos rohkem asju teha. Mustvee Vallavalitsuse sotsiaalosakonnale avaldas laps, et isa juures tahaks ta natukene rohkem olla. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale avaldas laps, et talle meeldiks igapäevaselt olla koos isaga, kuna nad teevad isaga huvitavaid asju ja neil on ühine huvi tehnika, kuigi emaga tal mingeid probleeme ei ole. Puudutatud isik III avaldas, et ta teab venna jätkuvast soovist asuda elama isa juurde, kuid talle see ei meeldi ja ta ei toeta seda. Ta soovib, et nende kodune elukorraldus jätkuks endiselt.
28.Põhjendatud on puudutatud isiku II senise elukorralduse jätkumine ema juures. Laps elas paar aastat tagasi üle vanemate lahutuse. Kuigi isa on lapse jaoks väga oluline, ei ole mõistlik lasta lapsel uuesti kogeda eemalejäämist temale samuti olulistest inimestest – vennast, õest ja emast. Puudutatud isiku II pikemat viibimist isa juures saab arvestada suhtlemiskorra määramisel. Ema õigust määrata lapse viibimiskoht tuleb piirata Eesti Vabariigiga. Vanematel ei ole erimeelsusi lapse hariduse või tervise küsimustes ja selles osas jääb ema avaldus rahuldamata.
29.Isa ja laste suhtlemiskord määratakse kindlaks, arvestades ema pakutut, isa ettepanekuid, laste esindaja ja eestkosteasutuste esindajate seisukohti ja seades esikohale laste huvid. Määruskaebus
30.Isa palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse puudutatud isiku II suhtes lapse viibimiskoha määramise osas ja andis ainuhooldusõiguse selles osas Eesti Vabariigi piires lapse emale, samuti osas, millega kohus määras kindlaks isa suhtlemiskorra puudutatud isikuga II. Isa palub teha uue määruse, millega tema avaldus rahuldatakse.
31.Maakohtu määrus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Maakohus põhjendas hooldusõiguse emale andmist ebapiisavalt, s.o vaid ühe lausega. Kohus ei hinnanud ega arvestanud PKS
§ 137 lg-s 3 loetletud asjaolusid. Kohus pidi arvestama ka seda, et lapse soov osundab sellele, et tal on isaga tugevam hingeline side kui emaga.
32.Ekslik on maakohtu seisukoht, et lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse andmine isale toob kaasa lapse eemalejäämise vennast, õest ja emast. Lapsel on ka edaspidi võimalik nendega suhelda ja koos olla. Seda tagab suhtluskord. Poiste vanem õde on aga 21-aastane ja alustab eeldatavalt mingil ajal iseseisvat elu.
33.Kohus jättis ebaõigesti arvestamata lapse arvamusega. Lapsel on õigus osaleda tema elu mõjutavate otsuste tegemisel. Kui kohus leidis, et lapse huvid erinevad tema arvamusest, oleks tulnud kohtul seda põhjendada ja esitada lapse arvamuse arvestamata jätmise põhjused.
34.Puudutatud isik II oli menetluse algatamise ajal 10-aastane ja praegu on ta 13-aastane. Ta on kogu menetluse jooksul väljendanud teda ärakuulanud isikutele soovi elada isa juures ja seda soovi ka põhjendanud. Laps kinnitas oma soovi 04.09.2016, 07.09.2016, 02.10.2016 ja 28.11.2018. 27.09.2016 lahkus laps koolist ja sõitis ise Tartusse isa juurde. Puudub alus arvata, et lapse avaldatu ei vasta tema tegelikule soovile. Puudutatud isik II saab juba 22.11.2019 14-aastaseks, mil tema arvamus muutub kohtule siduvaks. Seega omab tema arvamus tema huvi kindlakstegemisel olulist kaalu. Maakohus ei toonud esile asjaolusid, mis kaaluks üles lapse soovi. Eeltoodud põhjustel ei vasta ka määratud suhtluskord puudutatud isiku II huvidele. Vastused määruskaebusele
35.Ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Isa ei vaidlustanud määrust osas, millega kohus jättis tema avalduse rahuldamata. Seega ei ole määruskaebuses esitatud nõudeid võimalik rahuldada. Kohus selgitas välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja põhjendas oma seisukohti piisavalt. Lapse huvides on elada koos ema, õe ja vennaga. Lapsed kinnitasid, et neile meeldib praegune elukorraldus. Kohus arvestas vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut, senist panust ja pühendumist laste kasvatamisse, elamistingimusi ning hingelist seotust. Lapsed on emaga harjunud ja nende huvides on harjumuspärase elu jätkamine. Kohus võttis arvesse lapse arvamuse. Laps kinnitas ülekuulamistel, et tal on head suhted nii ema, venna kui õega ja talle meeldib nendega koos elada. Isa on last mõjutanud ja soovib üksnes emale kätte maksta. Laps ei ole piisavalt vana ega elukogenud, et teha ise tema elukorraldust muutvaid otsuseid.
36.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaebust ei ole võimalik rahuldada, kuna isa ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles kohus jättis tema avalduse rahuldamata. Selles osas on määrus seega jõustunud. Maakohus ei ületanud asja lahendamisel diskretsioonipiire ega rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kohus võttis arvesse kõigi menetlusosaliste huvid ja seadis esiplaanile lapse huvid. Laste huvides on see, et neil on üks elukoht ja et ühe pere lapsed kasvaksid koos. Ainult lapse arvamusest ei piisa tema elukorralduse muutmiseks.
37.Tallinna linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Laps on väljendanud soovi elada koos isaga, kuna neil on sarnased huvid, kuid ta ei ole nimetanud ühtki olulist ja tõsiseltvõetavat põhjust, miks ta peaks oma harjumuspärast ja toimivat elukorraldust muutma. Ühe pere lapsi ei tohiks põhjuseta eraldada. Lapsi tuleb kohelda võrdselt.
38.Tartu linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
39.Mustvee vald leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab lapse huvidele, arengule ja vajadustele.
Menetluse edasine käik
40.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
41.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis isa avalduse rahuldamata ja rahuldas ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks puudutatud isiku II suhtes ning määras kindlaks isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorra. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
42.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse nimetatut ka määruskaebuse menetlemisele. Käesoleval juhul vaidlustab isa maakohtu määrust vaid osas, milles maakohus otsustas puudutatud isiku II hooldusõiguse lõpetamise küsimuse tema viibimiskoha määramise osas ja puudutatud isikuga II suhtlemise korra. Pooled ei vaidle puudutatud isiku III hooldusõiguse teostamise ega puudutatud isiku II koolivaliku ja terviseküsimustes hooldusõiguse üle.
43.Vastuseks laste ema ja laste esindaja seisukohtadele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu väitega, nagu ei oleks määruskaebust võimalik rahuldada, kuna isa ei vaidlustanud määrust osas, milles kohus jättis tema avalduse rahuldamata. TsMS § 662 lg 1 p 3 kohaselt tuleb määruskaebuses esitada selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Määruskaebuses palub isa maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse puudatud isiku II viibimiskoha määramise osas ning andis selles osas hooldusõiguse Eesti Vabariigi piires lapse emale, samuti osas millega kohus määras kindlaks isa ja puudutatud isiku II suhtluskorra. Isa palub teha uue määruse, millega rahuldatakse tema avaldus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse taotlus ja selle sisu vastuolulised ega arusaamatud. Kaebuse esitaja taotletav eesmärk on piisavalt selgelt äratuntav ja ringkonnakohus saab kaebust menetleda.
44.Vanema õiguste määramine lapse suhtes on TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatav perekonnaasi. TsMS 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt peab kohus määruses märkima muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata, st põhjendused sisuliselt puuduvad.
45.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise üle otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse hooldusõiguse muudatusi puudutava otsustuse teeb kohus diskretsiooniotsusena menetlusosaliste huve kaaludes (vt nt Riigikohus 3-2-1-159-15).
Ringkonnakohus märgib, et ka diskretsiooniotsusest peavad selgelt nähtuma kaalutlused, millest tulenevalt kohus on järeldustele jõudnud, sh peavad nähtuma asjaolud, mis on kohtu hinnangu olulised ja millised ebaolulised. Kaalutluste esiletoomine ja põhjendamine on seda olulisem, et diskretsiooniotsuse vaidlustamise võimalused on menetlusosaliste jaoks piiratud. Kõrgemalseisev kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire.
46.Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, et kohus oleks hooldusõiguse lõpetamiseks alust andvaid asjaolusid kaalunud, menetluses poolte esitatud tõendeid ja väiteid hinnanud ega seda, miks ta ühe või teise menetlusosalise seisukoha või väitega ei nõustu. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub üksnes see, et vanemad vaidlevad puudutatud isiku II elukoha üle, kohtul ei ole õnnestunud neid lepitada ja laps on avaldanud, et soovib minna isa juurde elama, kuid tal ei ole ka emaga probleeme. Maakohus leidis määruse p-s 27, et põhjendatud on puudutatud isiku II senise elukorralduse jätkumine, s.o elamine koos venna, õe ja emaga. Määrusest ei nähtu aga see, mille alusel on kohus sellise järelduse teinud, st millised olid isa ja ema avaldustes esile toodud asjaolud ja väited, samuti muud asjas esitatud seisukohad ja tõendid, millega kohus otsustuse tegemisel arvestas ning millist kaalu ta asjas esile toodud tähtsust omavatele asjaoludele omistas.
47.Maakohtu järelduse kujunemine puudutatud isiku II hooldusõiguse lõpetamise kohta ei ole eeltoodu tõttu jälgitav ega võimalda ringkonnakohtul anda hinnangut diskretsiooniõiguse kohaldamise õiguspärasusele. Ringkonnakohus ei saa teostada kaalutlusõigust maakohtu eest ega võtta seisukohta määruskaebemenetluses esitatud asja lahendamisel tähtsust omavate sisuliste asjaolude osas, kuna määrusest ei ole võimalik aru saada, mil määral maakohus nendega asja lahendamisel arvestas. Põhjendamiskohustuse niivõrd ulatuslik täitmata jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine ja toob kaasa maakohtu määruse tühistamise (TsMS § 656 lg 1). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata kõikide menetlusosaliste esitatud PKS § 137 kohaldamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid, väiteid ja tõendeid ning oma kaalutlusotsustust isa ja ema avalduste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta nõuetekohaselt põhjendada.
48.Kuna puudutatud isiku II hooldusõiguse tema viibimiskoha määramise õiguse osas ühele vanemale andmise otsustamisest sõltub ka see, kuidas lahendatakse ema avaldus isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, tuleb maakohtu määrus tühistada ka isa ja puudutatud isiku II suhtlemiskorda puudutavas osas.