M. T. hagi G.-E. T. vastu hüvitise nõudes Tsiviilasi 12 000,24 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende Hageja M. T. (isikukood xxx), lepinguline esindaja K. K. Kostja G.-E. T. (isikukood xxx), lepinguline esindaja V.K. esindajad
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
08.10.2019 Hageja M. T. Hageja lepinguline esindaja K. K. Kostja G.-E. T. Kostja lepinguline esindaja V.K.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus nõuda kostjalt välja tõendid, mis tõendavad saadud lastetoetuste sihtotstarbelist kasutamist perioodil oktoober 2017 kuni käesoleva ajani.
2.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtumäärusega mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Hageja M. T. esitas 14.04.2019 Harju Maakohtule hagi kostja G.-E. T. vastu hüvitise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1) igakuine lastetoetus summas 333,34 eurot kuus alates 01.04.2019 kuni kostjale lastetoetuse maksmiseni ning 2) lastetoetus hagejale kuuluva osa summa perioodi oktoober 2017 kuni märts 2019 eest summas 6 000,12 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja on xxx sündinud H. T., xxx sündinud G. T. ja xxx sündinud A. T. bioloogilised vanemad. H. T. elab püsivalt isa juures. G. ja A. T. elavad 50% ajast ema juures ja 50% ajast isa juures, kes kannab ka laste elamiskulud ja muud kulud. Kostja saab riigilt igakuiselt lastetoetust oma arvele summas 500 eurot. Seega saab kõigi kolme lapse lastetoetuse kostja, kuigi reaalselt kulude kandjaks H. T. osas on hageja ja teise kahe lapse osas on hageja 50% ulatuses. Selline rahade jaotus ei ole hageja suhtes õiglane. Hageja nõue lastetoetuse osas on H. T. osas 166,67 eurot (500/3) ning G. T. a A. T. osas 166,67 eurot (333,34/2). Hageja on seisukohal, et kuna oktoobris 2017 jõustus laste suhtes elukorraldus, kus H. T. elab alaliselt isa juures ning teised kaks last 50% ajast, siis on hageja nõue lastetoetusele tekkinud ka oktoobrist 2017 ehk nõue on 18 kuu kohta. Hageja leiab, et ajal, kui G. ja A. viibivad hageja juures, kannab kulud hageja, mistõttu on põhjendatud ka nõue lastetoetuse osaliseks saamiseks. Hageja kannab täies ulatuses H. T. kulud tema vajaduste rahuldamiseks.
3.Ebaõige on kostja väide, et ta on toetanud lapsi suuremas ulatuses kui hageja. Hageja on omalt poolt pakkunud ülalpidamist kõikidele lastele ning vanimale lapsele täies ulatuses, kuna ta elab hageja juures. Hageja leiab, et ei oma olulist tähendust, et pere vanim laps käib aeg-ajalt kostjal külas. Kuna pere väiksemad lapsed elavad 50% ajast hageja juures ning pere vanem laps 100%, siis on hagejal, kui laste seaduslikul esindajal õigus ülalpidamiskulude kandmisel saada abi lastetoetustest, seda kummagi noorema lapse eest 50% summast ja vanima lapse eest 100% summast. Kostja väide, et H. soovib Tallinnasse õppima tulla ning ema juurde elama, ei ole mõeldav ega eluliselt usutav. Pere vanim tütar õpib alates 2018 X ning seetõttu ei muutuks midagi. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus, mistõttu on mõlemal vanemal kohustus kanda laste ülalpidamiskulusid. Kuna väiksemad lapsed elavad pool ajast isa juures ja vanem tütar täielikult, on ka hagejal õigus eeldada, et osa lastele tehtavatest kulutustest saab kanda lastetoetuste arvel. Poolte vahel ei ole kokkulepet, mis annaks lastetoetuste käsutusõiguse kostjale. Hageja möönab, et kostja maksab H. telefoniarved, kuid see on ka ainuke tasutav kulu. Ainukeseks kuluks, mida hagejal seoses kahe väiksema lapsega ei ole, on ühe lapse Muusikakool ja mõlema lapse söögiraha, siis kui lapsed on kostja juures. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tema poolt kantakse oluliselt rohkem laste kulusid, põhjusel et temale laekub lastetoetus. Hageja leiab, et ta on asetatud ebavõrdsesse olukorda, kus kostja saab ülalpidamiskohustust täita lastetoetuste arvel aga hageja on sellisest võimalusest kõrvale jäetud.
4.Hageja leiab, et kostjal ei olnud õigus saada lasterikka pere toetust summas 300 eurot, samuti ei olnud kostjal täies mahus õigust lastetoetusele kahele nooremale lapsele määratuna. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole saadud lastetoetusi täies mahus kasutanud laste vajaduste rahuldamiseks. Hageja on seisukohal, et nõude aluseks on hagejale kahju õigusvastane tekitamine VÕS § 1043 alusel. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.
5.Hageja ja kostja lapsed on mõlema vanema ülalpidamisel. Poolte ühine vanim laps H. T. elab küll ajutiselt hageja juures, kuid liigub ringi vabalt ja käib ka kostja juures. Sügisest plaanib ta kolida kostjaga linna elama ning siis kannaks tema kõiki kulusid kostja. Lastetoetuse käsutamisõigus on kokkulepitult kostjal. Hoolimata sellest, et poolte vanim tütar elab hetkel põhilise aja hageja juures ja 2 väiksemat last on 50% ajast nii ema kui isa juures, on kostja
samamoodi laste täieõiguslik hooldaja ja hoiab, kasvatab, hoolitseb ja muretsen nende eest alati. Lastetoetustega katab kostja vaid laste vajadusi ja need summad on kulutatud kõigi kolme lapse hüvanguks (huvides) ja nende kulude katmiseks. Kaks väiksemat last elavad praegu jah 50% ajast ema ja 50% ajast isa juures, kuid kostja on siiski tasunud enamuse koolituskuludest ja ravikuludest, ka siis, kui lapsed isa juures on. Samuti tasub kostja kõik elamiskulud sel ajal, kui lapsed on kostja juures. Kostja tasub ka H. muusikakooli arved, arsti (psühholoogi) ja telefoniarved. Kostja on tasunud kõigi laste lasteaia ja koolutskulud, tasunud ravikulud, sõidutanud neid arstile ja kooli, ostnud jalanõud ja riided jms ning pole hagejalt selleks raha küsinud, kuna lastetoetus laekub kostjale. Kostja on seisukohal, et on laste toetuseid kasutanud sihipäraselt ja hagejal ei ole alust tagasiulatuvalt osa nendest summadest endale nõuda. Need rahad ei ole mõeldud hagejale, vaid lastele. Isegi, kui lapsed on hageja juures, siis nende laste koolitus ja muud kulud katab kostja ja on seda teinud kogu aeg. Arved tulevad kostjale ja kostja on neid kogu aeg tasunud. Hagejal ei ole laste kuludest selget ülevaadet. Hageja kannab kahe noorema lapse toidukulud, kui nad on tema juures, kuid kõik jooksvad arved kannab kostja. Lapsed on omale riigi poolt kostjale makstavad toetused ära kasutanud, kostja on teinud kulutusi ainult lastele ja nõuna nende, lastele tehtud kulutuste, hüvitamist tagasiulatuvalt ühelt vanemalt, kes on ainult laste huvides saadud toetusraha kasutanud, teise vanema kasuks on põhjendamatu ja asjatundmatu.
6.Kui lapse vanemad ei ela enam koos, makstakse perehüvitisi edasi sellele vanemale, kes seni perehüvitisi sai, kuni nad ei lepi kokku teisiti. Omavahelisel kokkuleppel saavad vanemad perehüvitiste saajat vahetada. Kui kokkuleppele ei jõuta saab edasist toetuse maksmise jagamist taotleda kohtus. 3-lapselise perele hüvitiste maksmise eraldamine, arvestades nende elukohti ja ajutist elukorraldust ei ole mingil juhul laste huvides, kuid kui vanemad teisiti kokku ei lepi on võimalik edasiulatuvalt mõlemal vanemal taotleda lastetoetuse maksmist omale selle lapse eest, kes reaalselt elab ühe või teise vanema juures. Antud juhul siis hageja ja kostja vanema tütre eest makstava lastetoetuse osas. Hageja ja kostja vanema tütre soov on seoses Tallinna õppima asumisega kolida linna ja eelkõige siis just kokku kostjaga. Nooremad lapsed elavad kostja juures ja kostja katab nende lastetoetuste eest nende vajadusi oluliselt enam, kui hageja. Asjaolu, et lapsed viibivad ka hageja juures, väidetavalt 50% ajast ei anna veel hagejale alust nende toetuste automaatseks pooleks arvestamiseks, kuna kostja katab oluliselt rohkem laste kulusid, seda põhjusel, et temale laekub lastetoetus. Tagasiulatuvalt laste huvides juba ära kasutatud laste toetuse väljamõistmine summas 6000,12 eurot teisele vanemale (hagejale) ei ole õiguslik ega ka võimalik. Selline nõue on aluseta, pahatahtlik ja asjatundmatu ning seab lapsed põhjendamatult majanduslikult kindlustamata olukorda. Tagantjärele ei ole ka hagejal võimalik toetada lapsi, Hagiavalduses nõutud lastetoetuse osa ei kuulu hagejale ja edasiulatuvas osas, tuleb lastetoetuse maksmisel kokku leppida elukorralduses ja vajadusel suhtluskorras. Hageja ei saa alusetult rikastuda laste poolt juba ära tarbitud toetusrahade kostjalt väljanõudmise arvelt.
7.Hageja ei saa toetuda oma nõudes ka VÕS § 1043 järgselt kahju õigusvastasele tekitamisele juba seetõttu, et kahju hagejale on tõendamata ja selle tekkimine temale on võimatu. Lastetoetuse kasutamist laste hüvanguks ei saa mitte mingil juhul lugeda õigusvastaselt hagejale kahju tekitamiseks. Lapsed elavad mõlema vanema juures võrdselt ja kui kokkuleppele ei jõuta saab edasist toetuse maksmise jagamist taotleda kohtus. Seda aga hageja taotlenud ei ole. Hageja ei ole taotlenud tuvastada ka kostja kohustust anda nõusolek määrata lapsetoetus isale. Lapsetoetused on välja makstud ning kuna hageja ei ole tõendanud, et lapsetoetusi ei oleks kasutatud laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste katmiseks, on seaduse eesmärk täidetud.. Kohtu põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.
9.Hageja on esitanud taotluse nõuda kostjalt välja tõendid, mis tõendavad lastetoetuse sihtotstarbelist kasutamist perioodil oktoober 2017 kuni käesoleva ajani.
TsMS § 236 lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed. TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 2 järgi kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada ning kui asjaolu ei ole vaidlusalune asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. TsMS § 238 lg 4 järgi tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud taotlusega tõendite kogumiseks, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtule esitanud täpseid andmeid, milliste tõendite kogumist hageja taotleb, mistõttu ei ole kohtul võimalik neid ka kostjalt välja nõuda.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hageja ja kostja on abielus, kuid ei ela enam koos; - Hageja ja kostja on H. T. (sünd xxx), G. T. (sünd xxx) ja A. T. (sünd xxx) bioloogilisteks vanemateks (tl 5-7); - Riiklik lastetoetus summas 500 eurot laekub kostja arveldusarvele; - Poolte ühine laps H. T. elab peamiselt hageja juures, kuid veedab aega ka kostjaga; - Poolte ühised lapsed G. T. ja A. T. elavad 50% ajast emaga ja 50% ajast isaga.
13.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kasutanud talle makstud riiklikku lastetoetust laste kulude kandmiseks ning kas hagejal on õigus nõuda 2/3 lastetoetusest endale.
14.Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine lastetoetus summas 333,34 eurot kuus alates 01.04.2019 kuni kostjale lastetoetuse maksmiseni, mis on 2/3 kostjale makstavast riiklikust lastetoetusest, kuna poolte ühine vanem laps elab hageja juures ning kaks nooremat last 50% hageja ja 50% kostja juures. Kostja vaidleb hageja nimetatud nõudele vastu.
15.Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 1-3 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot.
16.Riigikohtu halduskolleegium on oma 27.06.2018 lahendis nr 3-15-2595 leidnud, et seadus ei sätesta, kuidas määrata peretoetused olukorras, kus vanemad kasvatavad lapsi võrdselt. Seadust ei ole võimalik tõlgendada ka selliselt, et lapsetoetused määratakse mõlemale vanemale. Sellisel juhul on vanematel võimalik omavahel kokku leppida, kes lapsetoetust taotleb. Kehtiv regulatsioon rõhutab vanematevahelise kokkuleppe vajalikkust sellises olukorras. PHS § 6 lg 1 sätestab, et perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. PHS § 26 lg 3 kohaselt kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. PHS § 6 lg-s 1 ja § 26 lg 3 sätestatud kokkulepe väljendab ühe vanema nõusolek loobuda lapsetoetuse taotlemisest teise vanema kasuks.
17.Käesoleval juhul on hageja ja kostja kooselu ajal leppinud kokku, et riiklik lastetoetus kantakse kostjale. Peale poolte kooselu lõppemist on hageja soovinud lastetoetuse maksmist osaliselt endale. Kohus leiab ning on ka käesolevas menetluses hagejale selgitanud (tl 104 pöördel), et juhul, kui hageja soovib lastetoetuse hagejale maksmist, tuleks hagejal esitada kohtule nõue teise vanema kohustamiseks nõusolekut andma ja tema kasuks lapsetoetuse taotlemisest loobuma (TsÜS § 68 sätestatud tahteavalduse nõue). Käesolevas menetluses hageja eelnimetatud nõuet esitanud ei ole, mistõttu tuleb hageja nõue igakuise lastetoetuse summas 333,34 eurot hagejale väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Seadus ei näe ette võimalust nõuda kostjalt osaliselt lastetoetuse hagejale maksmist.
18.Hageja on esitanud kohtule ka tagasiulatuva lastetoetuse nõude, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks hagejale kuuluva osa perioodi oktoober 2017 kuni märts 2019 eest summas 6 000,12 eurot. Kostja leiab, et hageja tagasiulatuva lastetoetuse nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on nimetatud lastetoetuse kasutanud laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste katmiseks.
19.Hageja on oma nõude aluseks märkinud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Peretoetus (sh lapsetoetus) määratakse küll seda taotlevale isikule (perehüvitiste seaduse (PHS) § 28), kelleks on üldjuhul lapse vanem, kuid PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus siiski lapsel. Samuti tuleb PHS §-st 2 ja 15 tulenevalt peretoetusi kasutada laste huvides.
20.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli kooselu ajal kokkuleppe lastetoetuse kostjale maksmiseks ning, et peale kooselu lõppemist ei ole pooled esitanud Sotsiaalkindlustusametile vastavat taotlust lastetoetuse hagejale maksmiseks ja hageja ei ole kohtule esitanud ka nõuet kohustamaks kostjat andma nõusolek lastetoetuse hagejale kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal puudus õiguslik alus lastetoetuse saamiseks.
21.Perehüvitise seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hagejale on kahju tekkinud seoses lastetoetuse maksmisega kostjale ning, et kostja ei ole kasutanud lastetoetust sihipäraselt ehk laste huvides. Kostja on kohtule esitanud oma konto väljavõtte (tl 120-133), millest nähtuvalt on kostja kandnud igakuiselt laste kulutusi, sh kulutused lasteaiale, laste huvitegevustele, riietele, jalanõudele, toidule jms. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole kohtul põhjust kahelda, et kostja on riikliku lastetoetust kasutanud laste huvides. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest
nähtuvalt on küll hageja kandnud osaliselt lastega, peamiselt poolte ühise vanima lapsega, seotud kulutusi, kuid kohtu hinnangul ei anna see alust väita, et kostja ei oleks talle makstud lastetoetust laste huvides kasutanud. Kuivõrd poolte ühised lapsed elavad korda mööda mõlema vanemaga, siis on ka arvestatav, et mõlemal vanemal tekivad mingid kulud seoses lastega. Siiski ei saa see olla aluseks kostjalt hagejale tagasiulatuva lastetoetuse väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud, et kostja on talle makstud lastetoetust kasutanud laste huvides, mistõttu puudub alus selle tagasiulatuvalt hagejale väljamõistmiseks.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
24.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.