lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-9494/10

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-9494/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
907
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

27. oktoober. 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-9494

Hagi ese

L.I. hagi VKL OÜ vastu hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

773 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

esindaja Birgit Jõgi ([email protected]) •

Menetlus

Hageja L.I., (isikukood XXXX, elukoht XXXX)

Kostja VKL OÜ registrikood 11170389, e-post [email protected])

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista VKL OÜ-lt L.I. kasuks välja hüvitis netosummas 773 (seitsesada seitsekümmend kolm) eurot 50 senti, millelt kostja peab tasuma lisaks seaduses ette nähtud maksud.
3.Jätta menetluskulud VKL OÜ kanda. Mõista VKL OÜ-lt L.I. kasuks välja menetluskulu 250 (kakssada viiskümmend) eurot.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.L.I. (hageja) esitas 24. aprillil 2015 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile VKL OÜ (endise ärinimega Ascribo OÜ) (kostja) vastu avalduse, milles palus töövaidluskomisjonil kostjalt välja mõista töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. Avalduse kohaselt ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles, kuna kostja hilines korduvalt töötasu maksmisega.
2.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei öelnud lepingut üles töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kostja on kahel kuul teavitanud hagejat, et töötasu viibib ja leppinud kokku töötasu laekumise kuupäeva. Hageja on töötasu kätte saanud ja puudub alus küsida kostjalt kui väikeettevõtjalt veel lisahüvitist. Kostjal oli koos hagejaga ainult kaks töötajat ja hageja päevapealt lahkumine pani kostja raskesse olukorda.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas 25. mai 2015 otsusega avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 416,5 eurot, puhkusehüvitise 198,28 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise netosummas 773,5 eurot, millelt kostja pidi täiendavalt tasuma seaduses ette nähtud maksud.
4.Kostja esitas 24. juunil 2015 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, milles töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise netosummas 773,5 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

5.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu ja puhkusehüvitis. Kohus vaatab töövaidluse läbi üksnes hageja nõudes saada kostjalt hüvitist töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu. ITVS § 24 lg 4 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale.
6.Hageja soovib kostjalt 773,5 euro suuruse hüvitise väljamõistmist seoses sellega, et hageja ütles pooltevahelise töölepingu kostja rikkumise tõttu erakorraliselt üles. Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

2/3

7.Töövaidluskomisjoni otsusega 25. maist 2015 on jäetud rahuldamata kostja hagi hageja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning tuvastatud, et tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 alusel 15. aprillil 2015. Kuivõrd see töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud (tl 34-40), on see ITVS § 25 lg 2 järgi pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on pooltele siduvalt tuvastatud, et hageja ütles töölepingu kostjaga üles kostjapoolse lepingurikkumise tõttu. Seega on täidetud TLS § 100 lg-s 4 sätestatud eeldus kostjalt hüvitise väljamõistmiseks.
8.Hageja nõuab kostjalt hüvitise väljamõistmist hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et hageja ühe kuu keskmise netotöötasu suurus oli 773,5 eurot. Samuti ei ole kostja esitanud omapoolset keskmise töötasu arvestust. Kuivõrd tööaja arvestus, mis on vajalik keskmise töötasu arvutamiseks, on TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt kostja kohustus, saab olukorras, kus kostja omapoolseid tõendeid ei ole esitanud, lähtuda hageja arvestusest.
9.TLS § 100 lg 4 kohaselt tuleb üldjuhul tööandjalt välja mõista töötaja kolme kuu keskmine töötasu. Kohus võib hüvitise suurust siiski muuta. Kostja on väitnud, et ta on väikeettevõtja ning hageja päevapealt lahkumine pani kostja raskesse olukorda. Isegi eeldades nende väidete õigsust ning arvestades pooltevahelise töösuhte lühikest kestust, ei ole kohtu hinnangul alust vähendada TLS § 100 lg-s 4 ettenähtud hüvitist alla hageja ühe kuu keskmise töötasu suuruse. Kostja ei ole välja toonud muid asjaolusid, mis annaksid alust hüvitist vähendada. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis netosummas 733,5 eurot. Kuivõrd tegemist on netosummaga, tuleb kostjalt tasuda lisaks sellele veel seadusjärgsed maksud.
10.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista hageja esindaja kulu 250 eurot 3 tunni eest tunnihinnaga 83,33 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja