Puudutatud isik J. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxx e-post:t. @gmail.com. Viimase kohtuistungi toimumise 19.10.2015 aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S. K. ja A. R. avaldus kaasomandi lõpetamiseks.
2.Lõpetada S. K. , A. R. ja J. T. kaasomand vallasasjale asukohaga Võru maakond, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx küla, järgmiselt:
2.1.jätta S. K. ja A. R. kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades majandushoone (endine ait) ehitisregistri kood 113025282; küün, ehitistregistri kood 113025283; saun, ehitisregistri kood 113025284; koolimaja, ehitisregistri kood 113025281;
2.2.kohustada S. K. ́t maksma J. T. ́le tema kaasomandi osa eest 2500 eurot;
2.3.kohustada A. R. ́i maksma J. T. ́le tema kaasomandi osa eest 2500 eurot.
3.Tuvastada J. T. tahteavalduse andmise kohustus ehitisregistri (resolutsiooni punktis 2.1 nimetatud) andmete so ehitise omanike kande ja osade suuruse muutmises ning asendada tema tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega (TsÜS § 68 lg 5).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
4.Jätta avaldajate menetluskuludest 30% puudutatud isiku kanda. Välja mõista J. T. ́lt solidaarselt S. K. ja A. R. kasuks 313,50 eurot.
5.J. T. ́l tuleb S. K. ja A. R. kasuks väljamõistetud menetluskulu so 313,50 eurot kanda avaldaja A. R. arveldusarvele EE28 1010 4020 0278 8002 SEB Pangas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avaldajate seisukohad 1.S. K. ja A. R. (avaldajad) esitasid Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 12 lg 5, AÕS §-de 76,77 alusel avalduse kaasomandi lõpetamiseks. Avaldajad taotlevad lõpetada S. K. , A. R. u ja J. T. kaasomand Vana-Saaluse puhkebaasi osas selliselt, et anda see S. K. ja A. R. u kaasomandisse ning välja mõista J. T. le tema osa rahas. Avalduse kohaselt müüs OÜ V. R. 18.06.1993 Vana-Saaluse puhkebaasi kompleksi võrdsetes osades J. T. le, A. R. ule ja E. K. . E. K. suri 19.12.2004 ja tema osa kaasomandist päris S. K. . Vana-Saaluse puhkebaas kuulub kaasomandina võrsetes osades avaldajatele ja puudutatud isikule. Kaasomanikud ei ole kandnud kulutusi seoses hoonetega. Vana-Saaluse puhkebaasi juurde ei ole erastatud ehitise alust maad ja hooned on registrisse kantud vallasasjana. Avaldajad soovivad maad erastada ja asja kinnistusraamatusse kandmist, kuid J. T. lt ei ole õnnestunud saada nõusolekut maa erastamiseks. Seega ei ole võimalik kohtuväliselt asja lahendada. J. T. tegevusetuse tõttu ei ole võimalik algatada hoonetealuse maa erastamist ning VanaSaaluse puhkebaasi kinnisomandina kinnistusraamatusse kandmist. Avaldajad märgivad avalduse täpsustuses, et Vana-Saaluse puhkebaasi soetamisel tasuti võrdsetes osades kolme kaasomaniku poolt kokku 10 000 krooni, täiendavad kulutused puuduvad. Seega tuleks avaldajatelt puudutatud isiku kasuks välja mõista hüvitis 1/3 soetusmaksumusest so 213 eurot. E. K. , A. R. ja J. T. asutasid 04.09.1993 toimunud koosolekul AS P. H. , kuid peamiselt Vastseliina vallavalitsuse vastuseisu tõttu seda ei registreeritud. Hiljem kasutas A. R. seda nime muus tegevuses ja selle peale J. T. vihastus. Vana-Saaluse puhkebaas jäi seisma. A. R. lasi omal kulul maa välja mõõta ning maatüki kinnistusse kandmiseks oli vajalik kõigi kaasomanike allkirja. Pärast E. K. surma on S. K. korduvalt kirjalikult pöördunud J. T. poole ettepanekuga anda nõusolek maa kinnistusse kandmiseks. Varem on J. T. poole pöördunud ka A. R. nii telefoni kui ka e-posti teel. Vastseliina vallavalitsuse poolt saadeti samuti materjalid J. T. le allkirjastamiseks, ka vallavalitsusele J. T. ei vastanud ja dokumente ei allkirjastanud. Avaldajate sooviks ei ole J. T. d kõrvale tõrjuda, vaId saada temalt nõusolek maa erastamiseks. Alles pärast seda on võimalik kavandada uusi tegevusi ja teha tehinguid. Kui J. T. kaasomanikuna jätkata ei soovi, on avaldajad nõus hüvitama J. T. le tema osa rahas. Avaldajad tõdevad, et hüvitis ei saa tõepoolest olla 213 eurot, kuid hüvitis on läbirääkimiste küsimus. Vana-Saaluse puhkebaasi hoonete suhtes tuleks kaasomand lõpetada ja anda hooned avaldajate kaasomandisse. Avaldajatele kuulub puhkebaasist üle poole osa, kahepeale kokku 2 (6)
2/3, avaldajad elavad Eestis ning suudavad hooned pärast maa erastamist korrastada. Avaldajad leiavad, et puudutatud isik ei saa menetluse käigus asuda avaldajate asemele ja nõuda kaasomandi lõpetamist selliselt, et omand jääks J. T. le. Avaldajad taotlevad ka puudutatud isiku tahteavalduse asendamist kohtulahendiga. Puudutatud isiku seisukoht 2.J. T. vaidleb esitatud avaldusele vastu. A. R. osutus suliks. Kinnistu ostmisel lepiti kokku, et koos registreeritakse osaühing nimega P. H. , osaühingule antakse üle Vana-Saaluse puhkebaasi omandiõigus ja seda hakatakse edaspidi haldama nimetatud osaühingu kaudu. Puudutatud isik valmistas ette osaühingu põhikirja ja registreerimise dokumendid ning A. R. pidi selle kolme nimele registreerima. A. R. registreeris OÜ P. H. aga ainult enda nimele. Sellist A. R. u tegevust on tauninud ka S. K. , hiljem sai teada ka muudest A. R. u poolt sooritatud pettustest. S. K. kirjast nähtuvalt oli plaan teha kinnistust Tallinna lastega peredele, hiljem lisandus skautide, gaidide suvelaager, millega puudutatud isik nõustus. Oli nõus annetama oma osa selleks loodud mittetulunudühingule, tingimusel, et seda teevad ka S. K. ja A. R. . Esitatud pakkumisele puudutatud isik vastust ei saanud. Puudtatud isiku sooviks on samuti kaasomand lõpetada. Avaldajate väide, et 1993.a soetustasu on õiglane hüvitis, on ebarealistlik ja mõeldud pettusega omandiõiguse omandmaiseks. Nõuda tuleks erapooletute kinnisvaraekspertide poolt koostatud ekspertiisi õiglase väljaostuhinna määramiseks. Puudutatud isik on nõus ostma avaldajatelt nende osa välja kaks korda suurema summa eest, makstes kummalegi 416 eurot, tegema maa erastamiseks kinnistusraamatusse vastava kande ja annetama kinnistu paljulasteliste perede ja/ või skautide ning gaidide suvelaagri tarbeks. AS P. H. registreerimise dokumendid valmistas ette puudutatud isik. A. R. pettis kaasomanikke ja kasutas koostatud dokumente selleks, et registreerida OÜ P. H. ainult enda nimele. A. R. ei täitnud lubadust registreerida AS P. H. kolme kaasomaniku nimele ja kasutades ära puudutatud isiku poolt koostatud dokumente, registreeris selle ainult enda nimele. Pole põhjust arvata, et registreerimise vastu oli Vastseliina Vallavalitsus. Puudutatud isik on vastanud pöördumistele ja selgelt teada andnud, mis ei soovi enam A. R. uga ühises ettevõtmises osaleda, A. R. on läbi ja läbi suli. Tegelikkusele ei vasta väited, et A. R. on telefoni teel suhelnud, sest puudutatud isikul ei ole kombeks sulidega suhelda. A. R. ult ei ole saanud mitte ühtegi kirja. Puudutatud isik saab väga hästi aru maa erastamise vajadusest ja on valmis seda ka tegema niipea, kui ei pea seda tegema koos inimestega, keda ei usalda ja kellega ühes ettevõttes osalemine kahjustaks mainet.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil ära avaldajad ja kirjalikult puudutatud isiku, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4.Avaldusele lisatud ostu-müügilepingust nähtuvalt on 31.08.1993 aastal Osaühistu „V. R. “ müünud ja J. T. , A. R. ja E. K. ostnud Võrumaal, Vastseliina vallas, Vana-Saaluse külas asuva Vana-Saaluse puhkebaasi kinnistu, mis koosneb endisest koolimajast, majandushoonest (aidast, küünist (kuurist), saunast ja sinna juurde kuuluvast varast ning võtsid kasutusele hoonete juurde kuuluva maa kümne tuhande krooni (10 000.00 EEK) eest. Ostumüügilepingu p. 2 järgi kuulub leping registreerimisele Võru Tehnilise Inventariseerimise Büroos (tl 6). Võrumaa Hooneregistri 05.ami 1995 teatisest nr 1013 nähtuvalt on Vastseliina vallavalitsusele teatanud, et majavaldus Võru maakonnas, Vastseliina vallas, Vana-Saaluse 3 (6)
külas on registreeritud omandiõiguse alusel J. T. nimele 1/3 mõttelises osas, A. R. nimele 1/3 mõttelises osas, E. K. nimele 1/3 mõttelises osas (tl 7). Ehitusregistri andmestikust nähtuvalt kuuluvad Võru Maakonnas, Vastseliina vallas, Vana-Saaluse külas asuvate hoonete hulka majandushoone (end ait) ehitisregistri kood 113025282; küün, ehitistregistri kood 113025283; saun, ehitisregistri kood 113025284; koolimaja, ehitisregistri kood 113025281 ja nimetatud ehitiste omanikud on J. T. , A. R. , S. K. (tl 13-14). Samuti nähtub ehitusregistrist, et nimetatud hooned kuuluvad kaasomandisse, omandiosa suurus on kaasomanikel 1/3 ja protsentide järgi kuulub J. T. le 33,34 %, A. R. ule 33,33 % ja E. K. 33,33 % (tl 15, pöördel). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Võru maakonnas, Vastseliina vallas, VanaSaaluse külas asuvad hooned kuuluvad J. T. , A. R. u ja S. K. kaasomandisse.
5.Avaldajad taotlevad kaasomandi lõpetamist põhjusel, et J. T. keeldub hoonete juurde maa erastamisest, J. T. on vastanud, et nõustub maa erastamisega juhul, kui selles ei osale A. R. . Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (AÕS RS) § 12 lg 5 järgi kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist, sealhulgas ehitise jagamist reaalosadeks eluruumide erastamise seaduse § 216 tähenduses, kui see vastab kaasomanike vahel ehitise kasutamisel välja kujunenud olukorrale. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse §-sid 76 ja 77. Kohus leiab, et nii avaldajate kui ka puudutatud isiku selgitusest nähtuvalt on tõendatud asjaolu, et J. T. ei nõustu tegema maa erastamiseks vajalikku toimingut so andma oma nõusolekut maa erastamiseks. Seega on J. T. tegevuse tõttu maa erastamine raskendatud. Eeltoodust nähtuvalt on avaldajatel õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning kohaldada tuleb Asjaõigusseaduse (AÕS) §-de 76 ja 77 sätteid.
6.Avaldajad taotlevad kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomand antakse üle avaldajatele ja puudutatud isiku osa hüvitatakse rahas. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Viidatud sätte lg 3 järgi kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud, võib lõpetamist nõuda üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus. Eeltoodud sätetest tulenevalt võib kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist ning ainult juhul, kui kaasomandi lõpetamine on kokkuleppega välistatud, saab nõuda kaasomandi lõpetamist üksnes olulise põhjuse olemasolul. Seega tuleneb avaldajate kaasomandi lõpetamise nõue seadusest. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega ka tõendeid selle kohta, et kaasomanike kokkuleppega oleks kaasomandi lõpetamise nõue välistatud. Seega ei pea kohus tuvastama kaasomandi lõpetamiseks olulist põhjust.
7.AÕS § 77 lg 2 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Avaldajad on taotlenud jagada kaasomand selliselt, et kaasomandis olevad vallasasjad antakse avaldajatele ja neile pannakse kohustus maksta puudutatud isikule välja tema osa rahas. Puudutatud isik on samuti kohtule teatanud, et soovib kaasomandi lõpetamist, kuid selliselt, et omand jääb temale ja ta hüvitab teiste kaasomanike osad rahas. Eeltoodust järeldab kohus, et pooled ei ole saavutanud kaasomandi jagamise viisi osas kokkulepet. 7.1 AÕS § 77 lg 2 tulenevalt otsustab kohus kokkuleppe mittesaavutamisel kaasomandis oleva asja jagamise viisi hageja (avaldaja ) nõudel. AÕS § 72 lg 5 järgi tuleb vaidlus 4 (6)
lahendada kaasomanike huvidest lähtudes. Avaldajad on huvina märkinud asjaolu, et kaasomandisse kuuluvate hoonete juurde on maa juba mõõdistatud ning edasiste toimingute tegemiseks tuleks vallasasi kanda kinnistusse ning seejärel jätkata kinnistu majandamist. Avaldajad on märkinud sedagi, et kuna nad elavad alaliselt Eestis, on neil paremad võimalused kinnistu eest hoolt kanda. Puudutatud isiku õigustatud huviks saab pidada soovi annetada kinnistu paljulasteliste perede ja/ või skautide ning gaidide suvelaagri tarbeks. Vastuseks puudutatud isiku väidetele, et ei soovi koostööd teha ühe kaasomanikuga, selgitab kohus järgmist. AÕS § 71 lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 73 lg 1 kohaselt võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Seega võib kaasomanik oma osa vabalt käsutada, lähtudes teiste kaasomanike huvidest ning müügi korral ostueesõigusest. Eeltoodust tulenevalt oleks puudutatud isik saanud ka pärast kaasomandi kinnistusregistrisse kandmist oma kaasomandi osa vabalt kasutada. Ka asjaolu, et A. R. on väidetavalt J. T. ja teise kaasomaniku usaldust kuritarvitanud, ei ole põhjendatud huviks kaasomandi muul viisil lõpetamiseks. Märkida tuleb sedagi, et AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Avaldajatele kuulub kaasomandist kokku 2/3 osa, mis on 66,66 %, mis on kaasomandist enamus. Avaldajate väide, et nad elavad Eestis ja seega on neil parem võimalus kaasomandi eest hoolitsemiseks, võib olla küll iseenesest õige, kuid ei tõenda nende põhjendatud huvi. Ka alaliselt välisriigis viibival isikul on võimalus korraldada vara eest hoolitsemine ja selle korrashoid. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus kaasomandi lõpetamisel avaldajate taotlusest. AÕS § 77 lg 2 alusel lõpetab kohus kaasomandi, jätab hooned kui vallasasjad avaldajatele, pannes neile kohustuse maksta puudutatud isikule välja tema osa rahas.
8.Eksperthinnangus nr T-15845 on ekspert asunud seisukohale, et Vana-Saaluse puhkebaasi hoonete harilik väärtus on 15 000 eurot. Arvestades kaasomanike osa suurust, tuleb puudutatud isikule hüvitada 5000 eurot. Kohus mõistab J. T. kasuks välja hüvitise tema osa eest S. K. lt 2500 eurot ja A. R. ult 2500 eurot.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks J. T. tahteavalduse andmise kohustuse ehitisregistri andmete so ehitise omanike ja osade suuruse kande muutmiseks ja asendab tema tahteavalduse käesoleva kohtumäärusega.
Menetluskulude jaotus
10.Avaldajad on taotlenud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda põhjusel, et puudutatud isik on menetluse põhjustanud. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus
5 (6)
jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb puudutatud isikul kanda menetluskuludest 30 %.
11.TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus menetluskulude suuruse kindlaks muuhulgas ka menetlust lõpetavas määruses. Avaldajate poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajad tasunud ekspertiisi maksumuse 690 eurot, riigilõivu 50 eurot ning esindajale kokku 6 tunni eest 305 eurot (töötunni hind 50 eurot), esindaja sidekulud 5 eurot, kokku menetluskulud 1045 eurot. Kohus leiab, et avaldajate poolt kantud kulutused on seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega, on vajalikud ja mõistliku suurusega. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult solidaarselt avaldajate kasuks välja 30% menetluskuludest so 313,50 eurot. Avaldajad on taotlenud, et menetluskulud tuleks kanda avaldaja A. R. arveldusarvele EE28 1010 4020 0278 8002 SEB Pangas. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Seega on avaldajate taotlus kooskõlas seadusega ning puudutatud isikul tuleb 313,50 eurot kanda avaldaja A. R. u arveldusarvele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.