Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Marge Tamme
Kohtuotsuses tegemise aeg ja koht
23.oktoober 2015. a; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-13012
Tsiviilasi
OÜ X hagiavaldus V.O. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ X (rk xxxxxxxx; aadress x) Hageja seaduslik esindaja: A.U. ([email protected]) Kostja: V.O. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht x) Kostja lepinguline esindaja: adv V.M. (e-post x) Kolmas isik kostja poolel: L.O. (ik xxxxxxxxxxx)
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada OÜ X hagi V.O.e vastu osaliselt . 1.1.Välja mõista kostjalt V.O.elt põhivõlg summas 18 000(kaheksateist tuhat)eurot OÜ X kasuks 1.2.Välja mõista kostjalt V.O.elt viivitusintress osaliselt summas 9000 (üheksa tuhat)eurot OÜ X kasuks 1.3.Välja mõista kostjalt V.O.elt kasutusintress summas 474,90eurot (nelisada seitsekümmend neli eurot ja 90 eurosenti) OÜ X kasuks Menetluskulud 1.Välja mõista kostjalt V.O.elt hageja menetluskulu – riigilõiv summas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad hageja,kostja ja kolmas isik 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest,kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonlkaebuse
20.märtsil 2013 esitas OÜ X Tartu Maakohtusse hagi kohustuste täitmise, viiviste ning kasutusintressi väljanõudmise nõudes kostja V.O.e vastu. Hageja soovis kostjalt välja nõuda põhivõlgnevuse 18 000 eurot, viivitusintressi põhivõlgnevusega samas summas ning kasutusintressi summas 474,90 eurot. Menetluskulud soovis hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja AS X ja kostja 29.novembril 2011 laenulepingu summas 18 000 eurot laenu tagasimakse tähtajaga 15.07.2018. Leping sõlmiti VÕS § 396 tuginedes ning lepingupunktides lepiti kokku laenuintressis, selle arvestamise perioodis, tasumise korras ning tähtaegades .Laenuleping sisaldas ka laenuvõtja kohustust tasuda maksetega viivitamisel viivist 0,5 % päevas arvestatuna tähtaegselt tasumata summalt. Kostja ei asunud lepingut täitma. Laenulepingu sõlmimisest 29.novembril 2011 kuni nõude loovutamiseni 09.veebruaril 2012 ei tasunud kostja esialgsele võlausaldajale ühtegi makset. 09.02.2012 loovutas esialgne võlausaldaja AS X nõude hagejale ja saatis sellekohase teate ka kostjale. Kostja on kinnitanud loovutamisteate kättesaamist oma allkirjaga 23.03.2012.Samal kuupäeval on kostja kätte saanud ka lepingu ülesütlemise teate( I kd.tl 13,14). Kuigi esialgne võlausaldaja AS X ja kostja ei allkirjastanud maksegraafikut, on viide maksegraafikule kirjas lepingu p.2.4. Lepingu sisust tulenevalt võib öelda, et pooled on lepingut sõlmides silmas pidanud ka laenu tasumist igakuiste maksetena. Nõude loovutamise ajaks oli kostja viivituses enam kui kahe laenumakse tagastamisega, mistõttu esinesid lepingu punktis 8.3.1.toodud lepingu lõpetamise asjaolud. Lisaks ei tasunud kostja ka intressimakse kohustust. Ülesütlemise ajaks olid sissenõutavaks muutunud intressid summas 474,90 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 8.4. kohustus kostja laenulepingu ülesütlemisel tasuma kõik nõutavad maksed 7 kalendripäeva jooksul vastavasisulise teate kättesaamisest. Seega oleks kostja pidanud tasuma vastavad maksed hiljemalt 30.märtsiks 2012. Sellele järgnevat päevast algab ka viivitusintressi arvestus, millise arvestuse hageja on lisanud. Viivise arvestuslik jääk on 32580 eurot, viivise nõue hageja poolt ei ületa aga põhivõlgnevuse summat ja see on 18 000. eurot. Hageja viitab oma õiguslikus põhjenduses põhivõlgnevuse osas VÕS § 396 lg 2-le ,VÕS §-dele 100,101 lg 1p. 1 ja 6 ,108 lg 1.Viiviste nõude osas viitab Hageja VÕS § 113 lg 1. Tähtaegselt hagile mittevastamisel palub hageja tuginedes TsMS § 407-le rahuldada hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega.Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.
Kohus võttis 22.märtsil 2013 tsiviilhagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama.Kostja taotles vastamiseks tähtaja pikendamist ning vastas kohtule riigi õigusabi andnud advokaadi vahendusel 27.mail 2013. Kostja oma vastuses ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid.Ta selgitas,et ei ole kunagi hagejalt laenu saanud,mistõttu ei pea ta tasuma tagasi ei laenu ,intresse ega ka viivist,mis on ebamõistlikult suur.Kuna ta ei olnud võlgu X AS-le, siis ei saanud viimane ka võlanõuet hagejale loovutada.Ta on küll kirjutanud laenulepingule alla, kuid allkirja andmisega ei väljendanud ta oma tegelikku tahet TsÜS § 67 lg 1 mõttes.On alust arvata,et isik oli laenulepingu allakirjutamisel TsÜS § 13 lg 1 tähenduses otsustusvõimetu. Esindaja soovib koguda täiendavaid tõendeid esindatava tervisliku seisundi kohta 29.11.2011(lepingu sõlmimise aeg) ning vajadusel esitada TsMS § 373 kohaselt vastuhagi. Kuna esindaja palub jätta hagi rahuldamata selle ilmselge põhjendamatuse pärast,siis soovib ta menetluskulude jätmist hageja kanda. Hageja esitas 05.06.2013 arvamuse kostja vastusele,mille kohaselt hageja selgitab kostja ja endise võlausaldaja töösuhteid,kus kostja endise võlausaldaja töötajana,so rahvusvaheliste autovedude veoauto juhina põhjustas 27.novembril 2011 alkoholijoobes olles võlausaldaja veoautoga Läti Vabariigis avarii. Kannatada sai veoauto, haagis ja haagisel olnud kaup. Esialgsele võlausaldajale esitati kaubaveo tellinud ettevõtte poolt kahjunõue,samuti tekkisid esialgsel võlausaldajal avariilise sõiduki transpordi- ja parkimiskulud Läti Vabariigis ning lisaks tuli remontida veoauto ja selle haagis.Kogu avariiga seotud kulude suurus ilma käibemaksuta oli esialgsele võlausaldajale 21 188,00 eurot.Kostja tekitas oma käitumisega esialgsele võlausaldajale kahju ning see vormistati laenuna.Kahju tekitamist on kostja tunnistanud ka oma 29.novembril 2011 antud seletuses.Sisuliselt on tegemist võlatunnistusega,mille täitmist saab võlausaldaja nõuda .Kohustatud isik peab vaidluse korral tõendama,et kohustust tegelikkuses ei eksisteeri. Kostja vastusest pole võimalik aru saada,millistele asjaoludele või faktidele ta tugineb kui ta väidab,et nõuet ei ole. Juhul kui kohustus vormistatakse laenuks,on sellelt VÕS § 397 kohaselt lubatud arvestada intressi. Kostja ei ole tõendanud enda otsusevõimetust kui ta oma esialgsele võlausaldajale kahju tekitas. Kostja esitas 25.06.2013 oma seisukoha hageja arvamusele. Kostja üleb,et talle ei ole selge hagi alus- faktilised asjaolud TsMs § 363 lg 1 p. 2 mõttes. Võlakohustuse tõendamiskoormus lasub hagejal.Kostja seletus ,mis on antud 29.11.2011, ei ole võlatunnistus.Võlatunnistuse mõiste ja regulatsioon on sätestatud VÕS § -s 30 lg 1. See, et kostja kirjutas 29.11.2011 alla laenulepingule,ei tähenda,et ta oleks nõus täitmiskohustusega. Kui võlakohustus tuleneb tema poolt toime pandud avariist,siis sellisel juhul tuleb hagis täpselt näidata kahjunõude alus ehk see,millest koosneb nõutav summa.Hageja kahju ei saanud olla laenulepingus märgitud suuruses. Kostja lubab esitada kuni 28.06.2013 tõendid enda tervisliku seisundi kohta. Hageja esitas oma täiendava seisukoha 06.novembril 2013. Hageja selgitas,et nõude aluseks on 29.11.2011 sõlmitud laenuleping.Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei olnud luua iseseisev kohustus, vaid kinnitada olemasolevat kohustust. Hageja viitas ja tsiteeris VÕS § 396 lg 2 , viitas ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-146-11 p.9-le. Hageja saatis kohtule toimiku materjalidele lisamiseks kahju arvestuse, remondikalkulatsiooni ja liiklusõnnetuse protokollid.
12.novembri 2013 kohtu eelistungil selgitas hageja täiendavalt, et nõue kostja vastu on vormistatud laenuks. Kostja ei ole raha 18 000 eurot saanud. Hageja ütles, et on kompromissidele avatud. Võib kaaluda maksegraafiku sõlmimist ja intressinõuet VÕS –is sisalduvas määras 8,5 % aastas. Kohus kohustas hagejat esitama tema poolt esitatud tõendite tõlked eesti keelde. Kostjal tuleb esitada oma seisukohad hageja tõendite osas .Pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist. 06.novembri 2014 kohtu eelistungil taotles kostja kaasata menetlusse kolmanda isikuna L.O.,kellel on õiguslik huvi, et vaidlus laheneks kompromissiga. Kohus kaasas kohtumäärusega 13.11.2014 menetlusse kostja poolel L. O.e. Kohtule saadeti Psühhiaatriakliinikust 03.03.2015 tõend, et V.O. viibib Lõuna-Eesti Psühhiaatriakliinikus alates 27.03.2015. 06.03.2015 esitati kohtule kolmanda isiku allkirjaga taotlus kohustada hagejat esitama kohtule avariiolukorra fotod ning tõendid kasutatud varuosade kohta nii sõidukil kui haagisel. Taotluses on välja toodud vastuolud remonttööde nimekirjas ja taotleja soovis, et hageja täpsustaks ja selgitaks, millisel veokil teostati varuosade vahetus. Märgitud on, et remonttööde nimekiri ei ole tõendusmaterjal, mis remonttöid tõendab. Kasutatavad varuosad ja remonttööd ei vasta tegelikkusele nii hulga kui nende maksumuse ja vajalikkuse poolest avariist tekitatud põhjustel. Kolmas isik palub vähendada kõiki kõrvalnõudeid seaduses etteantud määras. 05.03.2015 kohtuistungil hageja selgitas, et on teinud kostjale mõistliku kompromissettepaneku, kuid seda isegi ei kaalutud. Oleme rääkinud nii kostja esindajaga kui kolmanda isikuga. Kostja esindaja selgitas, et tema ei ole 3.isiku 06.03.2015 taotlusest teadlik, tema seda ei ole koostanud. V.O.e allkiri taotlusel puudub. Kohus kohustas kohtuistungil pooli esitama kõik taotlused 16.03.2015 ning tõendid 01.aprilliks 2015 .Samuti soovis kohus teada poolte seisukohti menetluse edasiseks jätkamiseks kirjalikus menetluses. 16.03.2015 esitas hageja esindaja oma seisukohad 3.isiku 06.03.2015 taotluse kohta. Hageja on seisukohal, et tõendamiskoormus lasub kostjal. Samuti esitas hageja 16.03.2015 taotluse hagi tagamiseks - käsutamise keelumärke seadmiseks V.O.e ja L.O.e kinnisvarale, milleks on kinnistu reg.osa xxxxxxx. Kohus hagi ei taganud, kohustas kõrvaldama puudused taotluse esitamisel. Hageja kõrvaldas puudused 09.aprillil 2015 ning kohus tagas hagi 10.aprilli 2015 kohtumäärusega. Peale kohtu poolt kohtuistungil 05.03.2015 sätestatud tähtaega tõendite ja taotluste esitamiseks esitasid kostja ja 3.isik kohtule 31.03.2015 isiklikult allkirjastatud selgitusi (tl 115-118),hageja pidas vajalikuks esitada 17.04.2015 oma seisukohad kostja poolt esitatule (tl 140-142), seejärel esitas kostja 18.05.2015 (tl 160-164)veelkord oma seisukohad ,taotluse (tl165) ja tõendid (kostja pensionitunnistuse koopia ,kostja arstliku ekspertiisi otsused tl 166170) Kirjaliku menetluse kohta pooled oma seisukohta ei esitanud.Hageja oli esitanud selle juba hagiavalduses,et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 10.06.2015 kohtuistungil taotles kostja ära kuulata tunnistaja T. O.,kes oli laenulepingu sõlmimise juures ja kostja enda ärakuulamist vande all. Hageja ei olnud vastu kostja vande all ärakuulamisele Kostja esindaja teatas kohtuistungil ,et loobub oma 18.05.2015 taotluse punktidest 4,5,6.Ta märkis,,et siin peaks olema esitatud eraldi nõue ja siin ei saa tasaarveldada.
Kohtuistungil kuulas kohus vande all ära kostja ja hageja poolt kutsutud tunnistaja T. O. Viimasele esitati küsimusi seoses kahju kalkulatsiooniga , avariiga ja seoses auto ning haagise remondiga ning ta andis selle kohta selgitusi. Kostja andis tunnistuse vande all. Kostja soovis näha avariijärgseid fotosid ning hageja lubas need esitada. Kostja enda suuline kalkulatsioon tema poolt tekitatud kahjule oli 4000-5000 eurot . Hageja esitas 26.juunil 2015 avariijärgsed fotod ning küsis kostjapoolset kalkulatsiooni kahjule. Kostja aadressilt saabus 06.07.2015 allkirjastamata kalkulatsioon, seisukohad selle juurde ning taotlus lugeda 29.11.2011 laenuleping õigustühiseks tuginedes TsÜs § 86 lg 1 sättele. Kostja selgitas fotodel nähtut. Kohus küsis 31.07.2015 kolmandalt isikult tema seisukohta asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohtule saabus V.O.e meiliaadressilt allkirjastamata L.O.e vastus,et ta on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus annab menetlusosalistele 05.10.2015 tuginedes TsMS § 403 lg 1 teada, et kuni 12.10.2015 saab esitada avaldusi ja dokumente. Kohtulahend kuulutatakse 23.10.2015 . Hageja vastas 05.10.2015 kohtu kirjale selgitades kahju kalkulatsioonis kirjapandut. Kostja esindajalt saabus kohtule seisukoht, milles ta märkis, et tema esindatav jääb varem nii tema poolt esitatu kui kostja enda poolt esitatu juurde.
Vaidlust ei ole selles, et 28.novembril 2011 toimus Läti Vabariigis autoavarii, mille tagajärjel hageja sai kahju. Kostja vaidleb tema poolt hagejale kahju tekitamisele osaliselt vastu. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on kirjutanud „29“.novembril 2011 omakäelise seletuse, milles kinnitab kuidas ta kraavi sõitis ja külili paiskus ning AS Xile sellega materiaalse kahju tekitas(I kd tl 37). Vaidlust ei ole ka selles, et AS X ja kostja sõlmisid „29.“novembril 2011 laenulepingu, millele mõlemad lepingupooled alla kirjutasid(I kd tl 6-8). Laenulepingu p. 2.1.järgi olid AS X ja kostja kokku leppinud , et vormistavad vastavalt VÕS §-le 396 lg 2 laenuandja nõude laenusaaja vastu laenulepinguna laenusummaga 18 000 eurot. VÕS § 396 lg 2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seega kahju, mis oli kostja poolt hagejale tekitatud ning mida hageja ise oma 29.novembri 2011 seletuses(I kd tl 37) kirjeldas, vormistati kostja ja võlausaldaja vahel laenulepinguks, milles sätestati konkreetsete punktidena kostjapoolne kohustus laenu tagastamiseks. Lepingu p. 2.2. järgi leppisid pooled muuhulgas kokku, et lepingu järgi tasumisele kuuluv laenu põhisumma on 18 000 eurot ning lepingu p. 2.4. järgi maksab laenusaaja selle laenu tagasi vastavalt maksegraafikule, mis on ära toodud lepingu lisas nr.1. Laenu tagasimakse lõpptähtajaks on 15.07.2018. Lepingu p. 7.1 järgi leppisid pooled kokku, et juhul kui laenusaaja ei tasu laenusummat või muid lepingu järgi tasumisele kuuluvaid makseid tähtaegselt, kohustub laenusaaja tasuma viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p. 10.3 allakirjutamisega tõendas laenusaaja, et tal oli EV seadusandlusest tulenevalt õigus lepingut alla kirjutada. Võlausaldaja X AS loovutas 09.02.2012 laenulepingust tuleneva nõude OÜ-le X tuginedes VÕS §-le 164 teatades sellest kostjale(I kd tl 14). Laenuleping öeldi OÜ X poolt üles 23.03.2012 ( I kd tl 13).Nii nõude loovutusteate kui lepingust ülesütlemise teate sai kostja kätte 23.03.2012,mida kinnitab tema allkiri teatisel ja ülesütlemisavaldusel.Nii teatis kui
loovutamisteade on koostatud juriidiliselt korrektselt ning kostjat on nõuetekohaselt nii nõude loovutamisest kui lepingu ülesütlemisest teavitatud.. Kostja on menetluses vaidlustanud tema poolt tekitatud materiaalse kahju suuruse AS Xile. Kahju olemasolu oli aga lepingu sõlmimise aluseks AS Xi ja kostja vahel, mille alusel omakorda hageja sai kostjalt tema kohustuste täitmist nõuda. Kohustuste kogusumma oli hageja kalkulatsioonile tuginedes küll 24 175,80 eurot (I kd tl 51),kuid lepinguga lepiti kokku kahju tasumises väiksemas summas. Kostja ei ole nõustunud mitte kummagi kahju suurusega – ei 24 175,80 euro suuruse kahjuga ega ka 18 000 euro suuruse kahjuga. Samas ei ole ta ise esitanud omapoolset kalkulatsiooni milline see summa peaks täpselt olema, millises ta kahju tunnistab. Kostja on öelnud, et see oli 4000-5000 eurot ning on piirdunud menetluses sellega, et vaidleb vastu auto ja haagise konkreetsete detailide avarii korras kahjustamisele, samuti kütusekaole avarii korral. Kostja poolt 05.juulil 2015 esitatud seisukoht, milles on märgitud kostja arvates kahju saanud detailid, nende remondimaksumus, tõstuk-kraana kasutamine ja auto pukseerimine, on kohtu poolt kokku arvestatuna summas 3587,41eurot. Kostja on menetluse erinevatel etappidel vaielnud hagile vastu erinevatel põhjustel. Hagile vastates (I kd. tl 27) märgib kostja esmalt ,et ta ei ole nõus intresside maksmisega, kuna intress on tasu laenu kasutamise eest. Laenu aga kostja saanud ei ole. Kostjal ei ole aga midagi olnud vastu öelda sellele, et VÕS § 396 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seejärel ei ole kostja nõus ka viivistega juhul kui laenusuhted ikkagi olemas on. Viivised on kostja hinnangul ebamõistlikult suured. Kostja sõnul laenulepingule alla kirjutamisega ei väljendanud ta oma tegelikku tahet TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Kostja oma esialgses vastuses hagile ei ole otsesõnu taotlenud laenulepingust tulenevate nõuete kehtetuks tunnistamist. Seda oleks ta saanud tehingust tulenevate nõuete aegumatuse tõttu sellel ajal veel teha. Tuginedes TsÜS § 146 lg.1-le on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kui leping poolte vahel sõlmiti 29.novembril 2011,siis kostjale tehingust tulenevaid nõudeid on kostja selgesõnaliselt vaidlustanud alles 18.mail 2015(I kd tl 165),mil kostja palub lugeda 29.11.2011 laenuleping poolte vahel õigustühiseks tuginedes TsÜS § 86 lg 1 sättele ning oma taotluse põhistamiseks esitab kostja enda tervislikku seisundit kajastavad dokumendid. Need dokumendid kajastavad isiku tervislikku seisundit mitte laenulepingu sõlmimise ajal, vaid hiljem,so. alates 2012.aasta maist. Oma esialgses vastuses hagile 27.05.2013 märgib kostja küll ära, et tema arvates ei ole ta kunagi isiklikult AS Xile võlgu olnud ja kui ta on oma allkirja laenulepingule andnud, siis ei ole ta sellega oma tahet väljendanud . Oma seisukohas 25.06.2013 märgib kostja,et kuigi ta laenulepingule alla kirjutas,ei tähenda see veel seda,et ta on nõus laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma.Ta ei ole nõus kohustuste suurusega, mis talle lepingu järgi pandi.Lepingut ta esiti kehtetuks ei soovi tunnistada. 12.novembri 2013 kohtuistungil ütleb kostja, et ta kaalub vastuhagi ja täiendavate tõendite esitamist. Alles 18.mail 2015 palub kostja kohut lugeda kehtetuks hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping. Kostja soovis küll tuginedes TsÜS § 86 lg 1 sättele lugeda laenuleping õigustühiseks (I kd tl 165), kuid kohtuistungil 10.06.2015 on ta sellest loobunud (I kd tl 189). Kostja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid, millele tuginedes kohus saaks lugeda AS Xi ja tema vahel sõlmitud lepingu heade kommete või avaliku korraga vastuolus olevaks tehinguks TsÜS § 86 lg 1 järgi. Kostja poolt esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta peale laenulepingu sõlmimist ,mis kajastavad tema tervislikku seisundit alates 17.05.2012 kuni käesoleva ajani ( I kd tl 166-170) ei veena kohut selles, et isiku poolt alkoholijoobes toime pandud avarii tagajärjel ei tekkinud kahju, mida ei oleks tohtinud ümber vormistada laenulepinguks selles sätestatud tingimustel. Lepingu sõlmimisel ei olnud kostjal ka alkoholi jääknähtusid ,mida ta kinnitab 10.06.2015 kohtuistungil (I kd tl 192 pöördel)ning puuduvad
tõendid selle kohta, et isik kirjutas lepingule alla tema lepingu allkirjastamise ajal esinenud tervisehäiretest tulenevalt. Kohtule esitatud 29.novembri 2011 (lepingu p. 2.4.)laenulepingu juures ei ole selle lisa nr 1,milles peaks kajastuma kostja maksegraafik, kuid kostja ei ole protsessi ajal kordagi selle olemasolule vastu vaielnud. Ta on olnud nõus, et selline graafik on olemas. Ta on kohtuistungil 10.06.2015 kinnitanud ka seda, et ta ei ole kunagi öelnud, et tal on aega viiviseid maksta kuni 2018.aastani (I kd tl 193). Tuginedes TsÜS § -le 238 lg 1p.1 tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus on pooltele andnud võimaluse vaielda kahju suuruse üle ja lubanud esitada sellekohaseid tõendeid (fotosid ,samuti kuulata üle tunnistaja),sest kohus on õigeks pidanud järgida TsMS §st 4 lg 4 : „Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endasi sõltuva,et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik.....“Pooled ei ole vaatamata sellele kompromissini jõudnud, sest nad on jäänud laenulepingu aluseks oleva kahju suuruses, mis oleks olnud kompromissi sõlmimise põhiliseks ajendiks, eriarvamustele. Kostjal on olnud võimalus protsessi kestel hageja poolt esitatud fotomaterjali põhjal ning ära kuulanud tunnistaja T. O. veenduda tema poolt tekitatud kahju suuruse põhjendatuses, kuid kostjale ei ole protsessi käigus esitatud tõendid olnud veenvad. Ise ei ole kostja menetluses esitanud kohtule tõendeid, mis annaksid kohtule aluse veendumuseks, et sõlmitud laenuleping oleks TsÜS § 86 lg 1 järgi õigustühine ja seetõttu vabastaks kostja tema kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et kuna laenulepingut poolte vahel ei saa lugeda TsÜS 86 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolevaks tehinguks, kuna isik ei olnud laenulepingu allakirjutamisel otsustusvõimetu TsÜS § 13 lg 1 tähenduses, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist tuginedes VÕS § 100;101 lg 1 p.1; 108 lg 1; 113 lg.1,sest võlausaldaja AS X oli kostjaga tuginedes VÕS § 396 lg 2-le kokku leppinud, et kostja võlgneb temale avariiga kahju tekitamise eest konkreetselt kokkulepitud kahjusumma . Intressimäärad ja viivised on AS Xi ja kostja vahel kokku lepitud lepingu punktides VI ja VII . Nõuete esitamise õigused ja määrad tulenevad VÕS § -dest 113 ja 94. Nende arvutust kostja ei vaidlusta, ta seob nende väljamõistmise võimalikkuse lepingujärgse põhivõla väljamõistmise võimalikkusega . Viiviseid peab kostja küll liigselt kõrgeks, kuid hageja on neid juba vähendanud põhivõla suuruseni (arvestuslikust suurusest 32580 eurot 18 000 euroni ). Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 koostoimes VÕS § 162 lg 1-ga näeb kohus võimalust seoses hageja töövõimetusega alates maist 2012 vähendada neid veelgi ning mõista viivitusintress välja pooles ulatuses nõutust, so summas 9 000 (üheksa tuhat) eurot. Kohtul puudub alus kõrvalnõuete veelgi suuremaks vähendamiseks, kuna kostja ei ole esitanud menetluse käigus uusi tõendeid selle kohta, et tal on jätkuvalt just sellised majandusraskused nagu tal olid menetluse algstaadiumis. Jätkuvat õigusabi oli kohus nõus isikule võimaldama tuginedes 06.mai 2013 riigi õigusabi andmise määruse põhjendustele. Menetluskulud Tuginedes TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerib TsMS § 163. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et siinkohal tuleb rakendada TsMS § 163 lg 1, mis näeb ette menetluskulude kandmist poolte poolt võrdsetes osades. Seega hageja poolt tasutud 850-st eurost jääb 425 eurot hageja enda kanda ning 425 eurot tuleb välja mõista hageja kasuks kostjalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.