Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohtuasja number

25. veebruar 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-2233

Kohtuasi

V. K. hagi R. B. vastu elatise vähendamise nõudes

Määruse tegemise aeg ja koht

Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad

Edasikaebamise kord

Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: V. K., ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxx, xxx Ida-Viru maakond Kostja: R. B., ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx xx-xx, xxx, Soome Vabariik Kostja seaduslik esindaja (ema): J. G., ik xxxxxxxxxxx, xxx, xxx xx-xx, xxx, Soome Vabariik, e-post xxx Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

RESOLUTSIOON

Asjaolud V. K. esitas Viru Maakohtule 11.02.2020 hagiavalduse R. B. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja elukoht Eestis, xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond ja kostja elab koos emaga Soomes, xxx xxx xxx. Hagejalt on Viru Maakohtu 11.04.2017 kohtuotsusega, mis jõustus 25.05.2017, tsiviilasjas nr xxxxx välja mõistetud kostja ülalpidamiseks minimaalses määras elatis kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja töötu ja töövõimetusest tingituna palub hageja elatise vähendamist kuni 100 euroni kuus.

Kohtumääruse põhjendused 1(3)

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lõike 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus on tuvastanud, et kostja elukohaks on alates 08.02.2019 Soome, xxx, xxx xx-xx. Kuna kostja elukoht on välisriigis, kontrollib kohus, kas asi allub Eesti kohtule. TsMS § 70 lõike 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lõike 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 70 lõikele 4 kohaldatakse TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012; 2) nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29); 3) nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012, mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist (ELT L 201, 27.07.2012, lk 107–134). Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi määrus) artikli 3 järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Viidatud määruse inglise keelse teksti art-s 2(1) sätestatud mõiste 'creditor' (sh art 3 tähenduses) tähendab seda, kellele elatist võlgnetakse. Sama kinnitab ka varasem EÜ määruse nr 44/2001 art 5(2), mille pinnalt kehtiv elatisemäärus tehti. Seega, kuna käesoleval juhul kostja kui õigustatud isiku alaline elukoht on Soome Vabariigis ning kohtule teadaolevalt ei ole kohtu menetluses käesoleva asjaga seotud kohtuasja, mida lahendaks Eesti Vabariigi kohus, on hagi pädev läbi vaatama Soome kohus. Eesti kohtul selleks pädevus puudub. Seetõttu jätab kohus hagi, juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja määruse artiklist 3, menetlusse võtmata. Kohus selgitab seejuures hagejale, et hageja saab esitada hagi alaealise lapse vastu üksnes selle riigi kohtule, kus alaealine laps elab. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 2(3)