lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-19797/12

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 19.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-19797/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1285
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-19-19797

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2020. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Y Di hagi L Da vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

30. jaanuar 2020. a

Menetlusosalised Hageja:

Y D (isikukood xxx, elukoht; xxx)

Kostja:

L Da (isikukood xxx)

E T (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja seaduslik esindaja:

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 02.05.2011. a otsusega Y Dilt väljamõistetud elatist ja välja mõista Y Dilt elatis L Da kasuks alates 01.01.2020. a igakuise elatusrahana 190 (ükssada üheksakümmend) eurot kuni xxx. a, s.o kuni L Da täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20262-26-108199/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 27.07.20262-26-14021/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

ASJAOLUD

1.Hageja Y D on kostja L Da isa. Viru Maakohtu 02.05.2011. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasjas nr 2-11-8113 mõisteti Y Dilt L Da kasuks elatis 139 eurot 01 senti alates 28.02.2011. a kuni L Da täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020. a on elatise miinimummäär lapse kohta kuus 292 eurot. Hagiavalduse kohaselt lõpetati hagejaga 30.08.2019. a tööleping ning hageja on xxx. Hageja sissetulekuks on xxx summas 399,10 eurot. Hageja palub võtta arvesse käesolevaks ajaks tekkinud asjaolusid, mis on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 100 euroni kuus.
2.30.01.2020. a kohtuistungil selgitas hageja, et augustikuu lõpuni käis ta tööl ja maksis elatist. Alates septembrist enam tööl ei käi, xxx saab 400 eurot ning kui maksta 300 eurot ära, siis jääb hagejale endale elamiseks 100 eurot. Hageja proovis paar kuud 100 euroga kuus hakkama saada, kuid see ei ole reaalselt võimalik. Hagejal on raske tööd leida, tal on jalg haige. Elatis peaks olema mingi protsent, mitte fikseeritud summa. Hagejale kuulub korter, kus hageja elab, samuti on hagejal sõiduauto, väärtpabereid ei ole. Hageja ei ole võtnud endale laenude ja liisingutega kohustusi. Hageja märkis, et ta on xxx aastane ning tööleminekust ei ole ta hetke mõelnud. Hageja selgitas, et tütre ema ei käi tööl vaid on tütrega kodune, kuna tütar on xxx.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja seaduslik esindaja E T teatas oma kirjalikus vastuses, et Ll on sügav puue, ta ei kõnni ega räägi. Kostja ema on seisukohal, et 100 eurot elatist on vähe, kuna laps vajab pidevalt ravimeid, mähkmeid jne. Kostja seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud, eelnevalt teavitas kohtule, et ta ei saa tütart järelevalveta jätta. Kohus kuulas kostja seadulsiku esindaja E Ti ära telefoni teel. Lapse ema selgitas, et ta ei saa tööl käia kuna peab igapäevaselt hoolitsema tütre eest. Hageja ei aita last. Lapse emale makstakse töövõimetushüvitist 13 eurot päevas ja Lle makstakse pensioni ja lapsetoetust 60 eurot kuus. E rendib Lle ratastooli ja vannitamistooli, samuti on ortopeediliste jalatsite ja pampersite kulu. Lapse ema märkis, et hagejale kuulub pool maja xxx, hageja elab esimesel korrusel, pool elamut müüs kirikule. Hagejal on auto ja mitu garaaži.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. L Da on Y Di laps. Viru Maakohtu 02.05.2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-8113 mõisteti Y Dilt L Da kasuks välja elatis 139 eurot 01 senti alates 28.02.2011. a kuni L Da täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista välja elatise L Da ülalpidamiseks 100 eurot kuus.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema sissetuleku vähenemine töötasu osas. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja.
7.Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 02.05.2011.a tsiviilasjas nr 2-11-8113 tehtud otsuse jõustumist on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.

Sotsiaalkindlustusameti 17.12.2019. a teate kohaselt on Y Dil alates 01.04.2019. a penisoni suurus 399,10 eurot (tl 7 ).

7.Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 100 eurole kuus. Samas hageja märgib, et kohtutäitur võtab kostja elatiseks poole pensionist ehk 199,55 eurot. Hagiavalduses viitab hageja, et tal puudub võimalus tervislikust seisundist lähtuvalt töötada ning teenida pensionile täiendavat sissetulekut. Hageja igakuine sissetulek ei ole tema töötasu, vaid regulaarsed ülekanded Sotsiaalkindlustusametilt. Kohus möönab, et xxx jäämine mõjutab nii vanema varalist seisundit, tema võimalusi tööturul konkureerida kui selle kaudu ülalpidamisvõimet ning võib olla aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele. Samas ei ole hageja tõendanud oma töövõimetust millele ta viitab kui takistusele teenida pensionile lisasissetulekut. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). Hageja igakuine sissetulek ei sotsiaalkindlustusametilt (pension).

ole

tema

töötasu,

vaid

regulaarsed

ülekanded

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmete kohaselt kuulub korter aadressil xxx hagejale. Autoregistrikeskuse andmetel kuulub hagejale sõiduk xxx (2008 aasta). Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on arvestada muutust hageja sissetulekus (pensionile jäämist) ehk mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla sätestatud miinimummäära. Samas, arvestades asjaolu, et hagejalt on elatisemakseid kinni peetud tema sissetulekust, st maksed on tehtud hageja pensionist, 199,55 eurot kuus, ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetud elatist hageja taotletud ulatuses, vaid 190-le eurole kuus. Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole takistusi leida võimalusi enda sissetuleku suurendamiseks. Kostja seaduslikul esindajal ei ole sellist võimalust, kuna ta hooldab igapäevasel kostjat ning tal puudub võimalus asuda palgalisele tööle.

8.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Y Dilt välja elatise tütre L Da ülalpidamiseks igakuiselt 190 eurot alates 01.01.2020. a kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

Menetluskulude jaotus

9.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval