Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-19-15424
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2020, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
M. L. hagi A. P.i vastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
12.02.2020
Menetlusosalised
Hageja: M. L., ik xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: V. V., e-post xxx Kostja: A. P., ik xxx; viibimiskoht alates alates aprillist 2019 xxx
Viru Maakohtu menetluses on M. L. hagi A. P.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxTallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud abielu registreerimise kanne nr xxx. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud 1,5 aastat tagasi. Põhjuseks oli kostja alkoholilembus ja valetamine. Kostja keeldus abielu lahutamisest Perekonnaseisuametis. Ühisvara puudub. Lapsi ei ole.
Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud. 12.02.2020 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tänaseks on nad lahus elanud ca kaks aastat. On nõus abielu lahutama ja palub kohtul seda teha kiiremas korras. Kohtukulusid ei ole nõus tasuma. Ei vasta tõele, et ta ei olnud nõus vabatahtlikult lahutama.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati 04.10.2019 Harju Maakohtule, kes keeldus 10.10.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja edastas hagi kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. Kohtumäärus jõustus 29.10.2019. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 04.11.2019. Hageja märgib, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud 1,5 aastat tagasi. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja nõustus 12.02.2020 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisega. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtub, et abielu on sõlmitud xxx aastal Tallinna Perekonnaseisuametis. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud- pooled elavad lahus ca 2 aastat. Mees viibib vanglas. Kuna pooled on olnud lahus ca 2 aastat, siis kohus ei pea vajalikuks määrata leppimise aega. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik taastada, so vaidlust ei ole selle üle, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 25.07.2017 sõlmitud abielu. Menetluskulude jaotus
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.