2-13-29473/128 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-13-29473 Vastavad laenusummad on laenusaajale välja makstud 18. detsembril 2007 ja 13. veebruaril 2008. Arvestades eelnimetatud laenulepingu muudatustega ja laenusumma suurendamist, oli laenulepingu nr KL-141207HO lõplik laenusumma 77 195,97 eurot, laenusumma ositi tagastamisega igakuiste maksetena tagastamise lõpptähtajaga 17. detsember 2014, intressiga kuue kuu EURIBOR + 2,8% aastas ja intresside tasumisega igakuiselt. Laenulepinguga kohustus laenusaaja tasuma viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest 0,3% tähtaegselt tasumata summalt. Samuti seadis laenusaaja laenulepingu täitmise tagamiseks hageja kasuks hüpoteegid temale kuuluvale kinnistutele Landmani, asukohaga XXX, ja kinnistule XXX. Käendajaks olev kostja oli käenduslepingute sõlmimise ajal ja ka hiljem laenusaaja OÜ Holaservis (pankrotis) juhatuse liige ning esindas ka laenusaajat laenu ja tagatislepingute sõlmimisel. Laenusaaja ega ka käendajana kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mille tagajärjel ütles hageja 12. oktoobri 2011 avaldusega laenulepingu üles alates 24. oktoobrist 2011. Laenulepingu ülesütlemisest hoiatati ja ülesütlemisest teatati ning vastav tasumise nõue esitati ka kostjale. Vaatamata eeltoodule laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Samuti ei tasunud võlgnevust kostja. Hageja esitas 12. aprillil 2012 võlgnik OÜ Holaservis suhtes kohtutäitur Raigo Pärsile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja nõude summas 91 202,03 eurot täitmisele pööramiseks hageja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistutele nende realiseerimise teel. Täitemenetluse käigus kinnistute realiseerimine ei õnnestunud ning hageja nõude rahuldamist ei toimunud. Viru Maakohtu 30. augusti 2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-29798 kuulutati välja OÜ Holaservis (pankrotis) pankrot. OÜ Holaservis (pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga (s.o. 30.08.2012) oli hagejal laenulepingust tulenev nõue 111 199,65 eurot sh tagastamata laenusumma 52 788,15 eurot, tasumata intressid 2331,76 eurot ja viivised 58 411,50 eurot. Laenulepingust tulenev nõue on pankrotimenetluses ülalnimetatud summas esitanud ning tunnustatud. Pankrotimenetluse käigus on hageja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistud enampakkumisel realiseeritud ning pankrotimenetluse käigus on rahuldatud hageja nõuet summas 17 425 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 93 774,65 eurot on hageja laenulepingust tulenev nõue seniajani rahuldamata. Hageja on korduvalt kostjalt kirjalikult nõudnud käenduskohustuse täitmist ning võlgnevuse tasumist. Sealhulgas on hageja esitanud kostjale teated käendusega tagatud lepingu mittetäitmise kohta, laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja tasumise nõude 30. augustil 2011, teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõude käendussumma tasumiseks 12. oktoobril 2011, nõude käenduskohustuse täitmiseks 17. septembril 2012 ning korduva nõude käenduskohustuse täitmiseks 15. veebruaril 2013. Hageja esitas 15. veebruari 2013 kirjaga nõude kohustuste täitmiseks kokku summas 77 205,27 eurot tasumisega hiljemalt neljateistkümne päeva jooksul. Vaatamata eeltoodule on kostja käenduskohustus seniajani täitmata ning võlgnevus hagejale tasumata. Arvestades, et hagejal on laenulepingust tulenev nõue mitte väiksemas summas kui 93 774,65 eurot, on hagejal käenduslepingust tulenev käenduskohustuste täitmise nõue kostja vastu käenduskohustuse maksimumsummas ehk 77 205,27 eurot.

2-13-29473 Laenulepingu täitmise tagamiseks kostjaga sõlmitud käenduslepingu punkti 1.2 (käenduslepingute muudatus 1 p. 1.2) kohaselt vastutab käendaja hageja ees laenulepingu täitmise eest täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutab laenusaaja poolt tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendajate vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 77 205,27 eurot. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt juhul, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi, võib pank nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas laenusaajalt või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Käendaja on kohustatud täitma laenusaaja poolt panga kasuks täitmata rahalised kohustused 14 päeva jooksul. Kostjaga sõlmitud käendusleping on solidaarvastutust sätestav leping, mistõttu juhul, kui põhivõlgnik rikub käendatavat kohustust järgneb käendajate automaatne vastutus. OÜ Holaservis (pankrotis) põhivõlgnikuna ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja on esitanud nii laenusaajale kui käendajale (kostja) kirjalikud kohustuse täitmise nõuded. Laenusaaja on maksejõuetu ning kohus on kuulutanud välja laenusaaja pankroti. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Laenulepingu lõpptähtaeg saabus ülesütlemisega 24. oktoobril 2011 ning seega nimetatud tähtpäeval muutus kogu laenusumma sissenõutavaks. Laenusaaja ega ka kostja käendajana laenusumma tagastamise ega ka intresside tasumise kohustust ei täitnud. Laenusaaja pankrot kuulutati välja 30. augustil 2012. Laenusaaja pankroti väljakuulutamise seisuga on hageja laenulepingust tulenev nõue summas 111 199,65 eurot, sh tagastamata laenusumma 52 788,15 eurot, tasumata intressid 2331,76 eurot (intressid on arvestatud graafikuliselt laenujäägilt laenulepingus kokkulepitud määras kuni laenulepingu lõppemiseni, so. ülesütlemiseni) ning viivised 58 411,50 eurot (viivised on arvestatud tasumata laenusummalt määras 0,3% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni pankroti väljakuulutamise päevani). Laenusaaja pankrotimenetluses on hagejale 03. mail 2013 jaotise alusel välja makstud 17 425 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kaudu nõude rahuldamiseks laekunud summat on hageja laenulepingust tulenev rahuldamata nõue 93 774,65 eurot (s.o. 111 199,65 - 17 425). Seega kostja käendusega tagatavast laenulepingust tulenev võlg ületab käenduslepingus sätestatud käenduskohustuse maksimumsummat ning eeltoodust tulenevalt on kostja käenduskohustus jõustatav maksimumsumma ehk 77 205,27 euro ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 77 205,27 eurot, Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et hageja ja OÜ Holaservis (pankrotis) (rk 11188260) sõlmisid 14. detsembril 2007 laenulepingu nr KL-141207HO, mille raames hageja ja OÜ Holaservis (pankrotis) sõlmisid lisaks kaks lepingu muudatust. Hageja ja kostja sõlmisid 14. detsembril 2007 käenduslepingu nr KÄ-141207HO ning 13. veebruaril 2008 kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole piisaval määral tõendanud nõude olemasolu ning selle suurust ning nõue on tõendamata ja ebaselge. Kostja leiab, et kostja vastutust tuleb vähendada, kuna hageja ei ole tõendanud, et tegi laenu andmisel põhivõlgnikule nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud tema võimes leping täita. 4(13)

2-13-29473 Hagiavalduse lisana esitas hageja lepingu ülesütlemise teatised. Samal ajal ei ole hageja kuidagi tõendanud ülesütlemisavalduste kättetoimetamist kostjale ega OÜ-le Holaservis (pankrotis), mistõttu tekib kahtlus lepingu ülesütlemises. Hageja kohustuseks on tõendada, et meeldetuletused ja ülesütlemisavaldused on kostjani jõudnud. Hageja seda teinud ei ole. Seega, kuna ei ole tõendatud ülesütlemisavalduse ja teatiste kättsaamist kostjale, ei saa ülesütlemisavaldust lugeda kättesaaduks ja lepingut üles öelduks, mistõttu puudub hagejal õigus esitada kostja vastu hagi nimetatud võlgnevuste sissenõudmiseks. Oma avalduses ei ole hageja kuidagi põhjendanud ega tõendanud põhinõuet ja viiviste suurust. Hageja poolt avaldatud informatsiooni kohaselt laenulepingu tagatisena olev OÜ Holaservis (pankrotis) vara on pankrotimenetluse raames realiseeritud, kuid ei ole hageja esitanud andmeid vara realiseerimisest ega esitanudki vastavat aruannet. Aruandes sisalduva informatsiooni alusel on võimalik kindlaks teha, kuidas ja mis hinnaga vara realiseeriti ning kuidas jaotati realiseerimisest saadud rahalised vahendid väidetava ja tõendamata võlgnevuse katteks. Hageja dokumentidest ei ole selge, mis ulatuses toimus laenu tagastamine ja võlgnevuste ja viiviste tasumine. Hageja arvutusest on võimatu teha kindlaks, milliste summade alusel arvutati viivised ning kuidas nimetatud viivised tasuti s.h. peale vara realiseerimist. Ehk ei ole selge, kui palju viiviseid kokku tasuti ja kustutati tasumata laenu põhiosast, s.h. peale lepingu väidetavat ülesütlemist. Seega on kostja seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja leiab, et nõue peab olema kontrollitav, antud juhul haginõue kontrollitav ei ole. Kostja kohustuste väljaselgitamiseks ja nõude kontrollimiseks palub kostja kohustada hagejat esitada selgelt tehtud võlgnevuse arvutused (s.h põhivõlgnevus, intressid ja viivised). Hageja ütles väidetavalt laenulepingu üles alates 24. oktoobril 2011. Samal ajal esitas hageja võlgnevuse sissenõudmise täitmisavalduse OÜ Holaservis (pankrotis) vastu vaid 12. aprillil 2012. ehk pool aasta peale lepingu ülesütlemist. See vähendas omapoolt hageja võimalust rahuldada oma nõudeid põhivõlgniku vara arvelt. Samal ajal ei ole hageja varem kasutanud mingeid võlgnevuse sissenõudmise abivahendeid ning hageja tegevusetuse tõttu on võimatu rahuldada hageja nõudeid OÜ Holaservis (pankrotis) ja kostja arvelt. Hageja ei ole võtnud kasutusse kõiki võimalikke vahendeid tekkinud vaidluse lahendamiseks ja oma nõuete rahuldamiseks, mille tulemusel on vähenenud nähtuvalt OÜ Holaservis (pankrotis) vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada hageja nõudeid. Ehk tekkinud olukorras on kostja väidetavalt kohustatud tasuma võlgnevuse ning seejärel regressi korras nõuda hageja süül rahuldamata nõude rahuldamist isikult, kellel puudub mingi vara. Ei ole arusaadav, mis põhjusel ei ole hageja varem pöördunud kohtusse võlgnevuste sissenõudmiseks OÜ-lt Holaservis (pankrotis) ega kostjalt. Kostja leiab, et ei ole hageja tegutsenud mõistlikkuse põhimõtet järgides, kuna on ilmne, et hageja jaoks oleks mõistlikum ja kasulikum pöörduda kohtusse kohe pärast lepingu ülesütlemist või mõistliku tähtaja jooksul, mitte aga kahe aasta pärast peale lepingu ülesütlemist. Seetõttu leiab kostja, et hageja tegutseb pahauskselt ning hagiavalduse esitamisega rikuti hea usu põhimõte. Kostja on seisukohal, et hageja hea usu vastase tegevuse tagajärjel on põhivõlgniku vara vähenenud võrreldes laenulepingu ülesütlemise ajaga ning seetõttu ei ole võimalik hageja nõuet põhivõlgniku vara arvelt rahuldada. Hageja käitumise tõttu ei saa väidetavat nõuet pöörata kostja vastu. Tuginedes kõikidele eelviidatud asjaoludele, leiab kostja, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu, alusetu ja hea usu vastane, mistõttu ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Hageja seisukoht kostja vastuse osas 5(13)

2-13-29473 Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõte on käesolevas asjas asjakohatu. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist tarbijakrediidiga, mistõttu ei ole kohaldatavad kostja poolt viidatud vastutustundliku laenamise tingimused. Kostja kui laenulepingu käendaja oli nii juriidilise isiku esindaja tehingus kui ka üldse ainus nimetatud juriidilise isiku esindaja perioodil 07. november 2005 kuni 28. juuni 2013. Laen väljastati juriidilisele isikule ning käendusleping, mille laenulepingu tagamiseks hageja kostjaga sõlmis ei vasta tarbijakäenduslepingu tingimustele. Kostja ei ole tõendanud ega esile toonud, mil moel ei arvestanud hageja kui laenuandja mõistlikult kostja õigustega. Põhivõlgnikul puudub igasugune kahju, mille tasaarvestamisele saaks kostja tugineda. Hageja on tõendanud ja põhjalikult lahti kirjutanud nõude suuruse. Hageja on hagiavalduses toodud nõude suuruse tõenduseks esitanud hagiavaldusega koos lisad 17-20, millest nähtub võlgnevuse kujunemine. Hagi aluseks käesolevas asjas on käendusest tuleneva võlasuhte olemasolu ning selle rikkumine. Hageja on tõendanud laenulepingu nr KL-141207HO sõlmimise hageja ja OÜ Holaservis (pankrotis) vahel. Hageja on tõendanud, et laen on OÜ-le Holaservis (pankrotis) välja makstud. Kostja sealjuures ei vaidlusta, et laenuleping on sõlmitud ja hageja on täitnud kohustuse anda laen laenusaaja kasutusse. Seetõttu ei ole hagejale arusaadavad kostja väited, justkui poleks hageja nõude suurust tõendanud. Teavitused on kostjale kätte toimetatud. Hageja on 12. oktoobril 2011 edastanud OÜ-le Holaservis (pankrotis) laenulepingu ülesütlemise teate. Nimetatud avaldus on OÜ Holaservis (pankrotis) poolt 13. oktoobril 2011 kätte saadud. Hageja kinnitab, et tegemist on just ülesütlemisteatega. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Hageja on 12. oktoobril 2011 edastanud teate laenulepingu ülesütlemise kohta ja käenduskohustuse täitmise nõude kostjale. Nimetatud teate on kostja kätte saanud. Väljatrükid postiteenuse osutaja Eesti Posti veebilehelt tõendavad saadetiste nr RR173634639EE ja nr RR173634625EE väljastamist OÜ-le Holaservis (pankrotis) ja kostjale. Need saadetised sisaldavad laenulepingu ülesütlemise teadet ja käenduskohustuse täitmise nõuet ning on 12. oktoobril 2013 hageja poolt üle antud postiteenuse osutajale. Kostja ei ole tõendanud, et oleks hagejalt saanud mingid muud dokumendid. Väited hea usu põhimõtte rikkumise kohta on põhjendamatud. Kostja on täiendavalt leidnud, et hageja on kostja vastu hagi esitamisega rikkunud hea usu põhimõtet. Viidanud on kostja sealjuures mõistlikkuse põhimõtet defineerivale sättele. Hageja leiab, et kostja seisukoht hagejapoolsest hea usu ja/või mõistlikkuse põhimõtte rikkumisest on asjakohatu. Hageja on teostanud oma õigust pöörduda kohtusse tuginedes pooltevahelisele lepingule. Hageja viitab, et AS Pindi Kinnisvara on mõlema kinnistu kohta 14. juulil 2015 andnud eksperdiarvamused. Eksperthinnangu nr 405198 kohaselt kinnistu XXX turuväärtus seisuga 31. märts 2013 oli 34 000 eurot. Eksperthinnangu nr 405118 kohaselt oli kinnistu XXX turuväärtus

2-13-29473 Hageja nõustub, et lähtudes Pindi Kinnisvara eksperthinnangutest, müüdi kinnistud 18. veebruari 2013 enampakkumisel väiksema summa eest, kui oli kinnistute turuväärtus 31. märtsi 2013 seisuga. See aga ei tähenda, et esineks alus vähendada kostja kui käendaja vastutust, kuna kinnistute müümine pankrotimenetluses alla 2013. aasta märtsi turuhinna ei olnud tingitud hageja tegevusest. Kinnistute müümine alla 2013. a. märtsi turuhinna oli tingitud turuolukorrast. Seda tõendab asjaolu, et 01. novembri 2012 enampakkumisel proovis pankrotihaldur kinnistuid müüa hinnaga 40 000 eurot, st Pindi Kinnisvara eksperthinnangutega tuvastatud 37 700 euroga ligikaudu võrdväärse hinnaga. Seega on tõendatud, et pankrotihaldur ei määranud enampakkumise läbiviimisel kinnistutele turuhinnale mittevastavat müügihinda. Selle asemel proovis pankrotihaldur müüa kinnistuid kõigepealt turuhinnale lähedase hinnaga. Kuna ostjaid, kes oleks olnud huvitatud kinnistute omandamisest keskmisele turuväärtusele vastava hinnaga, ei leidunud, siis pidi pankrotihaldur hinda langetama keskmisest turuväärtusest allapoole. Hageja märgib, et Pindi Kinnisvara eksperthinnangutega tuvastatud turuhind on keskmine mõistlik turuväärtus, mis ei peegelda seda, mis hinnaga oli tegelikult võimalik kinnistud turul müüa. Konkreetses olukorras ei pruugi olla võimalik kinnistut müüa keskmise või keskmisest kõrgema hinnaga. Antud juhul tuli kinnistud müüa keskmisest madalama turuhinnaga, sest puudusid ostjad, kes oleks nõustunud kinnistud omandama keskmise või keskmisest kõrgema hinnaga. Huviliste puudumist tõendab Pindi Kinnisvara maakleri Imre Hardõkaineni 17. jaanuari 2012 ekiri – kinnistute ostmise vastu näitas huvi üles üks isik. Ka Pindi Kinnisvara eksperthinnangute kokkuvõttes on märgitud, et kinnistute XXX ja XXX likviidsust tuleb hinnata keskmisest madalamaks tulenevalt piirkonna omapärast. See tähendab, et nõudlus XXX ja XXX kinnistutega sarnanevate kinnistute järele on selles piirkonnas keskmisest madalam. Vähesel nõudlusel on aga paratamatu negatiivne mõju hinnale. Kuna kinnistuid prooviti esialgu müüa Pindi Kinnisvara eksperthinnangutega tuvastatud keskmisele turuhinnale lähedase hinnaga, on põhjendamatu kostja väide, et hageja on kuidagi põhjustanud kinnistute müümise kostjat kahjustaval viisil. Kinnistute müümine 20 000 euro eest, st madalama hinnaga kui Pindi Kinnisvara poolt tuvastatud 37 700 eurot, oli tingitud turuolukorrast, täpsemalt kõrgemat hinda pakkuvate huviliste puudumisest. Seetõttu ei põhjustanud hageja kinnistute müüki allapoole 2013. a. märtsi turuhinda. Kuna kinnistute müümine alla Pindi Kinnisvara tuvastatud turuhinna ei olnud tingitud hageja tegevusest, vastutab kostja kogu käenduskohustuse maksimumsumma ulatuses. Lisaks sellele, et hageja ei ole tagatiste väärtuse vähenemist põhjustanud, ei ole kostja tõendanud, et kinnistute väärtuse vähenemine võrreldes 2007. aastaga või kinnistute müük pankrotimenetluses alla eksperthinnangutega tuvastatud turuhinna oleks põhjustatud hageja poolt. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et mingi hageja tegevus põhjustas XXX ja XXX kinnistute väärtuse vähenemise ajavahemikus november 2007 – märts 2013. On selge, et vahepealsete hinnamuutuste tõttu ei saanud XXX ja XXX kinnistute väärtus 2013. aasta märtsis enam olla sama, mis see oli 2007. aasta novembris, kui kinnistuid hindas Ober Haus Kinnisvara. See aga ei tähenda, et kinnistute väärtuse vähenemine oleks olnud põhjustatud hageja poolt. Hageja ei ole kinnistuid mitte kuidagi kahjustanud või muul viisil potentsiaalsetele ostjatele vähem atraktiivseks muutnud. Seega on täielikult tõendamata, et ajavahemikus november 2007 – märts 2013 on kinnistute XXX ja XXX väärtus vähenenud hageja tegevuse tulemusena. Kostja ei ole tõendanud ka väidet, et hageja tegevus tingis kinnistute müümise pankrotihalduri poolt allapoole 2013. a. märtsi turuhinda. Kostja ei ole selgelt põhjendanud, milles seisnes hageja väidetav tegevus kinnistute müügi mõjutamisel. 7(13)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole, et hageja on alates 01. juunist 2008 AS Sampo Pank (rk 10040839) üldõigusjärglane. Kostja oli OÜ Holaservis (pankrotis) ainuesindaja, juhatuse liige perioodil 07. november 2005 kuni 28. juuni 2013. Vaidlust ei ole, et hageja ja OÜ Holaservis (pankrotis) vahel sõlmiti 14. detsembril 2007 laenuleping nr KL-141207HO laenusummas 72 220,16 eurot ehk 1 130 000 eesti krooni. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tasuma hagejale igakuiselt intressi määras kuue kuu euribor + 2,8% aastas, laenusaaja kohustus tasuma intresse ning tagastama laenusumma hagejale igakuiste annuiteetmaksetena lõpptähtajaga hiljemalt 17. detsember 2014 (laenu tagastamise lõpptähtaeg), tasumisega viivitamisel kohustus laenusaaja tasuma viiviseid määras 0,3% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja ja OÜ Holaservis (pankrotis) vahel sõlmiti 18. detsembril 2007 laenulepingu nr KL-141207HO juurde muudatus nr 1, millega muudeti (vähendati) laenusumma suurust ja kehtestati laenusumma suuruseks 71 453,22 eurot ehk 1 118 000 eesti krooni. Hageja ja OÜ Holaservis (pankrotis) vahel sõlmiti 13. veebruaril 2008 laenulepingu nr KL-141207HO juurde muudatus nr 2, millega fikseeriti vastava seisuga laenusaaja käsutuses olnud laenusumma suurus (tagastamata laenujääk) 70 804,81 eurot ning suurendati laenulepingu järgset laenusummat 6391,16 euro ehk 100 000 eesti krooni võrra. Vastavad laenusummad on laenusaajale välja makstud 18. detsembril 2007 ja 13. veebruaril 2008. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 14. detsembril 2007 käendusleping nr KÄ-141207HO, mille juurde sõlmiti 13. veebruaril 2008 muudatus nr 1. Käenduslepinguga kohustus kostja käendajana vastutama hageja eest hageja ja OÜ Holaservis (pankrotis) vahel 14. detsembril 2007 sõlmitud ja hiljem muudetud laenulepingu nr KL-141207HO laenu summas 77 195,97 eurot, tagastamise lõpptähtpäevaga 17. detsember 2014, intressimääraga EUR 6 kuu Euribor + 2,8% aastas, nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 77 205,27 eurot. Samuti ei ole vaidlust, et Viru Maakohtu 30. augusti 2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-29798 kuulutati välja OÜ Holaservis (pankrotis) pankrot. Hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 113 114,62 eurot. Kostja OÜ Holaservis (pankrotis) juhatuse liikmena hageja nõuet OÜ Holaservis (pankrotis) pankrotimenetluses ei vaidlustanud. Hageja väitel moodustab OÜ Holaservis (pankrotis) pankroti väljakuulutamise seisuga (s.o. 30. august 2012) laenulepingust tulenev hageja nõue kokku 111 199,65 eurot, sh tagastamata laenusumma 52 788,15 eurot, tasumata intressid 2331,76 eurot ja viivised 58 411,50 eurot. Laenulepingust tulenev nõue on pankrotimenetluses ülalnimetatud summas esitatud ning tunnustatud. Pankrotimenetluse käigus on hageja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistud enampakkumisel realiseeritud ning pankrotimenetluse käigus on rahuldatud hageja nõuet summas 17 425 eurot. Ülejäänud osas ehk summas 93 774,65 eurot on hageja laenulepingust tulenev nõue seniajani rahuldamata.

2-13-29473 Kohus leiab, et hageja väide on tõendatud laenulepingu nr KL-141207HO (t.l.-14, I kd) ja selle muudatusega nr 1 (t.l.-7, I kd) ja nr 2 (t.l.-28, I kd); laenu tagastamise graafikutega (t.l.-8,18 pöördel,19,29, I kd); laenu väljamaksmise taotlustega (t.l.-7 pöördel,18,28 pöördel, I kd); konto väljavõtetega (t.l.-9,9 pöördel, I kd) ja laenulepingu nr KL-141207HO üldtingimustega (t.l.-15-17, I kd). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvestused laenulepingust nr KL-141207HO tuleneva põhiosa võlgnevuse, tasumata intressi ja viivise osas on õiged. Kostja vastuväide, et hageja ei ole põhjendanud põhinõude ja viiviste suurust, ei ole põhjendatud. OÜ Holaservis (pankrotis) konto „laenusumma allkonto“ väljavõttest (t.l.-22-24, I kd) selgub, et hageja on 18. detsembril 2007 maksnud kontole laenusumma 71 453,22 eurot. Kuni 01. detsembrini 2011 on toimunud laenu tagastamine, kusjuures on kogu tagastamise perioodi vältel jäänud OÜ Holaservis (pankrotis) poolt kontole tagastamata 38 819,00 eurot. Võlgnevus 38 819 eurot on 01. detsembril 2012 hageja poolt kontolt „laenusumma allkonto“ üle kantud teisele OÜ Holaservis (pankrotis) laenukontole „põhiosa võla allkonto“ (t.l.-45, I kd) seoses laenulepingu ülesütlemisega (konto väljavõttel märkus „tehingu tühistamine“. Seoses laenulepingu muutmisega on 17. jaanuarist 2008 avatud „põhiosa võla allkonto“ (t.l.-41, I kd), millest selgub, et laenu põhiosa võlgnevus seisuga 01. detsember 2011 moodustab 52 788,15 eurot (t.l.-45, I kd), sealhulgas ka eelmiselt „laenusumma allkonto“ kontolt üle kantud võlgnevus 38 819 eurot. „Laenuintresside võla allkonto“ väljavõttest (t.l.-30, I kd) selgub, et OÜ Holaservis (pankrotis) poolt on tasumata intress 2331,76 eurot, intressi arvestus lõppes seisuga 01. detsember 2011. Hageja poolt esitatud OÜ Holaservis (pankrotis) laenulepingust nr KL-141207HO tuleneva võlgnevuse arvestuses (t.l.-46, I kd) märgitud summad põhiosa maksete ja võlgnevuse ning intressi osas vastab kontode väljavõtetel toodud summadele, samuti on õige hageja poolt esitatud viivise arvestus, mis vastab lepingu tingimustele (arvestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt määras 0,3% päevas kuni pankroti väljakuulutamiseni 30. augustil 2012 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6). Kohus loeb tõendatuks, et OÜ Holaservis (pankrotis) kui põhivõlgniku poolt on täitmata laenulepingust nr KL-141207HO ja selle lisadest nr 1 ja nr 2 tulenevad kohustused kokku 113 531,41 eurot, millest laenu põhiosast on tasumata 52 788,15 eurot, tasumata intress 2331,76 eurot ja 30. augustiks 2012 sissenõutavaks muutunud viivis 58 411,50 eurot. Kohus pöörab tähelepanu hageja eeldatavale arvutusveale hagiavalduses. Hageja on märkinud OÜ Holaservis (pankrotis) võlgnevuse suuruseks seisuga 30. august 2012 kokku 111 199,65 eurot, millest põhiosa 52 788,15 eurot, intress 2331,76 eurot ja sissenõutav viivis 58 411,50 eurot. Nimetatud arvude kokku liitmisel on summaks 113 531,41. Hageja märgitud summas 111 199,65 ei ole arvestatud intressi 2331,76 eurot. Kuna hagiavalduses ja hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuses (t.l.-46, I kd) on esitatud võlgnevuse summa 111 199,65 eurot, siis kohus lähtub võlgnevuse suuruse määramisel hageja poolt esitatud arvestusest, mille kohaselt moodustab OÜ Holaservis (pankrotis) võlgnevuse summa 111 199,65 eurot. Hagejale on OÜ Holaservis (pankrotis) pankrotimenetlusest jaotise alusel tehtud väljamakse arvelt laekunud 17 425 eurot, mida tõendab konto väljavõte (t.l.-39, I kd). Seega on OÜ-l Holaservis (pankrotis) laenulepingust nr KL-141207HO hagejale täitmata kohustus kokku 93 774,65 eurot.

2-13-29473 Kuna laenusaaja OÜ Holaservis (pankrotis) on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda OÜ-lt Holaservis (pankrotis) laenulepingust nr KL-141207HO tuleneva raha maksmise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6; VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § alusel viivist lepingus kokku lepitud määras. Vaidlust ei ole, et kostja vastutab 14. detsembri 2007 käenduslepingu nr KÄ-141207HO ja selle lisa (t.l.-12,13, I kd) alusel OÜ Holaservis (pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr KL-141207HO ja selle lisadest. Õige on hageja väide, et tegemist ei ole tarbijakäendusega. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kostja on sõlminud käenduslepingud huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Juhul, kui äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks olev äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. Vaidlust ei ole, et kostja oli käenduslepingute sõlmimisel põhivõlgnik OÜ Holaservis (pankrotis) juhatuse liige. Seega on käenduslepingud sõlmitud kostja huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 ja lg 3, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud rahasummaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule nr KÄ-141207HO on kostja vastutuse piirmäär 77 205,27 eurot (t.l.-13, I kd) ning seega on kostja vastutus piiratud summaga 77 205,27 eurot. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et kostja vastutab OÜ Holaservis (pankrotis) kui põhivõlgniku poolt laenulepingust nr KL-141207HO ja selle lisadest tulenevate täitmata kohustuste eest vastutuse piirmäära ulatuses (77 205,27 eurot). Kostja vastuväide, et hageja ei ole laenu- ja käenduslepingu sõlmimisel hinnanud võlgniku krediidivõimet, ei ole õige. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud ega esile toonud, mil moel hageja kui laenuandja ei arvestanud mõistlikult kostja õigustega. Kostja kui laenulepingu käendaja oli nii juriidilise isiku esindaja tehingus kui ka üldse ainus nimetatud juriidilise isiku esindaja perioodil 07. november 2005 kuni 28. juuni 2013. Isiku krediiditaotluses (t.l.-111-114, II kd) on hageja hinnanud OÜ Holaservis (pankrotis) krediidivõimekust. Samuti on hageja lähtunud laenu tagatise valikul teinud OÜ Holaservis (pankrotis) kinnistutele eksperthinnangud, et selgitada välja nende turuväärtus (t.l.-115-128, II kd). Kohus järeldab, et hageja ei ole rikkunud VÕS § 14 lg 1 tulenevat krediidivõime analüüsi läbiviimise kohustust. Õige on hageja väide, et käenduslepingu sõlmimisel ei olnud hagejal kohustust kontrollida kostja enda krediidivõimet. 10(13)

2-13-29473 Kostja vastuväide, et hageja tegevus põhjustas tagatiseks oleva vara väärtuse vähenemise VÕS § 149 lg 5 mõttes, ei ole tõendatud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väide, et hageja on põhjustanud kinnistute müümise kostjat kahjustaval viisil, on põhjendamata. Kinnistute müümine 20 000 euro eest, st madalama hinnaga kui Pindi Kinnisvara poolt tuvastatud turuhind 37 700 eurot, oli tingitud kõrgemat hinda pakkuvate huviliste puudumisest (t.l.-84-94, II kd). Seetõttu ei põhjustanud hageja kinnistute müüki allapoole 2013. aasta märtsi turuhinda. Kinnistute müümine alla Pindi Kinnisvara tuvastatud turuhinna ei olnud tingitud hageja tegevusest. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et mingi hageja tegevus põhjustas XXX ja XXX kinnistute väärtuse vähenemise ajavahemikus november 2007 – märts 2013. Kostja ei ole tõendanud ka väidet, et hageja tegevus tingis kinnistute müümise pankrotihalduri poolt allapoole 2013. aasta märtsi turuhinda. Kostja ei ole selgelt põhjendanud, milles seisnes hageja väidetav tegevus kinnistute müügi mõjutamisel. Kostja väide, et hageja tegevuse tulemusena müüdi kinnistud enampakkumisel alla turuhinna, on täielikult tõendamata. Kuna kostja väited hageja tegevuse kohta on tõendamata, ei kuulu kostja vastutus vähendamisele. Kostja vastuväide, et hageja ei ole teada teavitanud laenulepingu ülesütlemisest, ei ole põhjendatud. Hageja esitatud teadetega kohustuse täitmiseks ja ülesütlemisavaldustega (t.l.-10,31,32,33,40, I kd) ning kättetoimetamise teadetega (t.l.-100-103, I kd) on tõendatud, et OÜ Holaservis (pankrotis) ja kostja on laenulepingu ülesütlemise teate ja võlgnevuse tasumise nõuded kätte saanud. Kostja vastusest hageja kirjale nr F4-1/13641 (t.l.-104, I kd, tõlge t.l.-145, I kd) järeldab kohus, et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Lisaks viitab kohus, et Viru Maakohtu 30. augusti 2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-29798 kuulutati välja OÜ Holaservis pankrot ja hageja esitas pankrotihaldurile nõudeavalduse. Sellest võib järeldada, et kostjale kui OÜ Holaservis (pankrotis) juhatuse liikmele pidi pankrotimenetluses saama teatavaks hageja nõude alused, sealhulgas ka lepingu ülesütlemine. Kostja hageja nõuet OÜ Holaservis (pankrotis) pankrotimenetluses ei vaidlustanud. Kohus järeldab, et kostja oli teadlik laenulepingu ülesütlemisest. Seega ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest ulatuses, mille põhjustas hageja poolt teatamiskohustuse täitmata jätmise tõttu VÕS § 146 lg 3 alusel. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Sama §-i lg 3 kohaselt, kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejalt nõudnud teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid ega tõendanud, et kostjal oleks tekkinud kahju hageja poolt teatamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Kohus märgib, et kostja oli võlgniku OÜ Anina (pankrotis) juhatuse liige ja seega tuleb eeldada, et kostja omas teavet OÜ Anina (pankrotis) poolt kohustuste täitmise osas. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks käitunud VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt. 11(13)

2-13-29473 Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda OÜ-lt Holaservis (pankrotis) raha maksmise kohustuse täitmist ning VÕS § 145 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt kui käendajalt. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tulenevad kohustused kokku 77 205,27 eurot. Kuna laenusaaja on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 77 205,27 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 77 205,27 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind on 54 77 205,27 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabi kulud kokku 5730,28 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal (08. detsember 2014) kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 100 000 eurot tasuda riigilõiv 1000 eurot. Hageja on riigilõivu 1000 eurot tasunud 05. juunil 2013 (t.l.-47, I kd). 12(13)