2-20-912
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Määruse tegemise aeg ja koht
03. veebruar 2020, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-20-912
Tsiviilasi
J. T. hagi V. T. vastu elatise vähendamise nõudes.
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx, xxx LO, xxx, e-post xxx) Kostja: V. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xxxx, xxx LO, xxx) Kostja seaduslik esindaja: A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx LO, xxx, e-post: xxx)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
J. T. esitas Viru Maakohtule hagi V. T. vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja märgib, et Viru Maakohtu 30.12.2019 määruse nr xxx alusel on ta kohustatud maksma kostja ülalpidamiseks elatist 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hagejal puudub võimalus maksta elatist seadusega ettenähtud ulatuses, kuna ta on alates 29.05.2019 arvel Töötukassas ning tema igakuine sissetulek moodustab ca 300 eurot. Hageja on võimeline maksma elatist summas
2-20-912 150 eurot kuus. Hageja palub tühistada Viru Maakohtu 30.12.2019 määrus nr xxx ja määrata elatise suuruseks 150 eurot. Viru Maakohtu 20.01.2020 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude täpsustamiseks. Kohus märkis määruse põhjendavas osas, et „Hageja palub käesoleval juhul muuta Viru Maakohtu 30.12.2019 kohtumäärusega hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust. Tegemist on kompromissmäärusega, millega kinnitati kostja, so J. T. poolt väljapakutud kompromiss. Kohus, võrreldes tsiviilasja nr xxx ja käesoleva asja materjale, tuvastas, et juba eelneva menetluse ajal oli J. T. arvel Eesti Töötukassas, tema igakuine sissetulek moodustas sel ajal ca 350 eurot kuus, praegu ca 300 eurot kuus, seega moodustab sissetulekute erinevus ca 50 eurot kuus, mida ei saa pidada varalise seisundi oluliseks muutumiseks/halvenemiseks. Seega, kohus praeguseks ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust 30.12.2019 kompromissmäärusega kinnitatud elatise summa muutmiseks/vähendamiseks.“ Hageja esitas 29.01.2020 nõude täpsustuse, milles märkis, et „Nõustusin 30.12.2019 kompromissmäärusega, kuna olin kindel, et jaanuaris 2020 lähen ametlikult tööle, kuid mind tööle ei võetud. Seega antud ajal ma ei ole võimeline tasuma igakuiselt 1⁄2 kuupalga alammäära oma lapse ülalpidamiseks ja täita kompromissimäärust, mis põhjusel tekkib võlanõue.“
Kohus, tutvunud hagi ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on selgitanud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 3-2-1-67-17 p 9). TsMS § 459 lg 1 kohaldub kohtulahendiga välja mõistetud perioodiliste maksete, sh kohtuotsusega välja mõistetud või kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatise kohta (RKTKm 3-2-1-101-15 p 11). Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud materjalidega ja Viru Maakohtu 30.12.2019.a kohtumäärusega nr xxx, ei tuvastanud asjaolude muutumist, mis annaksid aluse kohtumäärusega (kompromissiga) kinnitatud elatise vähendamiseks. Nagu kohus juba 20.01.2020. a puuduste kõrvaldamise määruses märkis, siis oli 30.12.2019. a kohtumäärusega kinnitatud kompromiss välja pakutud J. T. enda poolt 31.10.2019. Kuna J. T. oli juba siis arvel Eesti Töötukassas, siis ei saa lugeda hageja väidet, et ta lootis 2020. aasta jaanuaris tööle minna, kuid teda tööle ei võetud, asjaolude oluliseks muutumiseks. Kohtu seisukohalt ei ole asjaolude muutumist, seda enam olulist muutumist toimunud, seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. TsMS § 372 lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, ei toimeta
2-20-912 kohus hagi kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 2 p 1, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 2 keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel jätab kohus hagiga seotud menetluskulud hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.