V. Ž. ja D. Ž. hagi S. Ž. vastu elatise nõudes. Hagihind 9000 eurot. 21.01.2020 / Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Otsuse tegemine elatise nõudes Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad:
V. Ž. (isikukood xxxxxxxxxxx) D. Ž. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Hagejate seaduslik esindaja:
V. Ž. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linn, 30324, e-post xxx)
Kostja:
S. Ž. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx xxx, e-post xxx)
Kostja esindaja:
Vadim Vilde (volikirja alusel, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.V. Ž. ja D. Ž.i hagi S. Ž.i vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. Ž.ilt elatis hageja V. Ž. (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 27.08.2019 kuni 31.12.2019 igakuise elatusrahana summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja edasi igakuise elatusrahana 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot kuni V. Ž. (sündinud 28.01.2013) täisealiseks saamiseni, so kuni 28.01.2031. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.
Välja mõista S. Ž.ilt elatis hageja D. Ž.i (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 27.08.2019 kuni 31.12.2019 igakuise elatusrahana 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja edasi igakuise elatusrahana 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot kuni D. Ž.i (sündinud 22.12.2016) täisealiseks saamiseni, so kuni 22.12.2034. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.
4.Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja V. Ž. arveldusarvele.
5.Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja S. Ž.i poolt alates 27.08.2019 elatisena makstud summasid.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
7.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.Hagejate seaduslik esindaja esitas 27.08.2019 kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielust sündinud 28.01.2013 tütar V. ja 22.12.2016 poeg D.. Lapsed on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Kostja hagejaid materiaalselt ei toeta. Hageja paluvad kostjalt välja mõista elatise summas 270 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud alammäär.
2.Kostja esindaja esitas hagile vastuse, mille kohaselt kostja ei nõustu haginõudega täies ulatuses ning on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus hagi esitamiseks. Hagejate vanemate abielu ei ole lõppenud. Asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja kolis koos hagejatega Inglismaalt Eestisse augustis 2019, ei tähenda abielu lõppemist ning alates oktoobrist kostja igakuiselt kannab V. Ž. arvelduskontole elatise hagejate ülalpidamiseks. Kostja leiab, et hageja seadusliku esindaja käitumine, so koheselt peale saabumist Eestisse elatise väljamõistmise nõue esitamine kohtule on emotsionaalne, poolte abielu ei ole lõplikult lõppenud ja kostja leiab, et pooled hakkavad taas koos elama. Kostja täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust oma laste suhtes. Samuti kostja tugineb asjaolule, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist miinimummääras ning esinevad PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. Kostja sissetulek ca 2000 eurot kuus, tema kulutused kuus on 1730 eurot. Kostja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust seadusega ettenähtud miinimummääras, kuid peab võimalikuks, arvestades enda võimalusi, tasuma elatist igale hagejale
240 eurot kuus. Kostja tugineb oma vastuses ka asjaolule, et elatise suuruse otsustamisel tuleb kohtul arvestada ka hagejale makstava riikliku lapsetoetusega (alates 01.01.2019 60 eurot kuus).
KOHTUISTUNG
3.13.01.2020 kohtuistungil jäi hagejate esindaja hagi juurde, selgitades, et kostja hakkas elatist maksma alates oktoobrikuust, septembri eest pole ta maksnud. Kostja poolt tasutud summasid võib kohus arvestada. Kostja esindaja jäi kirjalikult esitatud vastuse juurde, selgitades, et septembris käis kostja Eestis ja suhtles lastega. Kostja on oma kohustusi täitnud vabatahtlikult ja teeb seda ka tulevikus, mistõttu ei olnud hagi esitamiseks alust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud tõenditest (tl 4-7) nähtub, et V. Ž. on alaealiste laste ema, seega on V. Ž. oma alaealiste laste seaduslikuks esindajaks. S. Ž. on hagejate isa.
6.Hagejate seaduslik esindaja V. Ž. palus kostjalt välja mõista elatise 270 eurot kuus lapse kohta, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud miinimummäär, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja hagi ei tunnistanud, põhjusel et ta on vabatahtlikult täitnud laste ülalpidamiskohustust. Samuti kostja tugineb asjaolule, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda elatist miinimummääras ning esinevad PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi.
7.Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
8.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PKS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär 2019. aastal oli 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot, alates 01.01.2020 on kuupalga alammääraks 584 eurot ning elatise miinimummääraks 292 eurot.
Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama.
9.Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hageja seadusliku esindaja väitel ei anna kostja elatist hageja ülalpidamiseks. Asja kirjalike tõenditega (tl 69 – 72) on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud ajavahemikus oktoober kuni detsember 2019 hagejate seaduslikule esindajale kokku 1491,28 eurot. Lähtuvalt kostja poolt esitatud elatise summast 240 eurot ühele lapsele, oleks kostja pidanud ajavahemikus september kuni detsember 2019 tasuma hagejatele elatisena kokku 1920 eurot (2 x 240 eurot x 4 kuud). Sellele lisandub veel elatis augusti 2019 5 kalendripäeva eest. Kuigi kostja esindaja väitel tuli kostja septembris 2019 Eestisse ja suhtles lastega, ei ole kirjalikke tõendeid selles, et kostja ostis lastele asju või osales muul moel laste ülalpidamises, kohtule esitatud. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejatega hagi esitamise ajal koos elanud, seega pidi kostja täitma laste ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel (PKS § 100 lg 2). Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks ajavahemikus 27.08. – 30.09.2019 elatise maksmise kohustust täitnud ning seetõttu on rikutud laste õigust saada elatist. Asjaolu, et hagejate vanemate abielu on lahutamata, ei vabasta iseenesest kostjat elatise maksmise kohutusest ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kuigi kohtule on esitatud tõend (tl 73) väidetavalt hagejatele elatise maksmise kohta jaanuaris 2020, ei võimalda nimetatud tõend seda üheselt väita, sest dokumendis puuduvad viited saajale.
10.PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidis Riigikohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
11.11.12.2019 teostas kohus päringud Maksu- ja Tolliametile ning Sotsiaalkindlustusametile V. Ž. ja S. Ž.i kohta. Maksu- ja Tolliameti 12.12.2019 vastuste kohaselt puudusid nii hagejate seaduslikul esindajal V. Ž.l kuni ka S. Ž.il ajavahemikus 01.12.2018-30.11.2019 Eestis tulumaksuga maksustatavad tulud. Kostja väitel on tema sissetulek kuus ca 2000 eurot ja kulud 1730 eurot.
Kohus leiab, et kostja väide, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal elatist PKS § 101 lg1 nimetatud ulatuses maksta, ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja suured kulud võrrelduna tema sissetulekutega ei vabasta iseenesest teda elatise maksmise kohustustest, sest kostja peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2).
12.Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra (PKS § 101 lg 2 kolmas lause). Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-124-15 (p 16) leidnud, et „Kolleegium jääb varem väljendatud seisukohale, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
7.detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).“ Hageja esindaja poolt saadavale peretoetusele summas 60 eurot kuus lapse kohta on viidanud ka kostja, seega leiab kohus, et on alus elatise väljamõistmiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Riiklik peretoetus moodustab alates 01.01.2019 kuus 60 eurot.
13.Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alljärgnevalt: Hageja V. Ž. ülalpidamiseks alates 27.08.2019 kuni 31.12.2019 igakuise elatusrahana summas 240 eurot ja edasi igakuise elatusrahana 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot kuni V. Ž. (sündinud 28.01.2013) täisealiseks saamiseni, so kuni 28.01.2031. Hageja D. Ž.i ülalpidamiseks alates 27.08.2019 kuini 31.12.2019 igakuise elatusrahana 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja edasi igakuise elatusrahana 262 (kakssada kuuskümmend kaks) eurot kuni D. Ž.i (sündinud 22.12.2016) täisealiseks saamiseni, so kuni 22.12.2034.
8.Kummagi hageja puhul ei või elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja V. Ž.i arveldusarvele. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja S. Ž.i poolt alates 27.08.2019 elatisena makstud summasid.
14.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel on võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
16.Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.
Kuna hagejad ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, TsMS § 163 lg1 alusel poolte endi kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna hagejateks on alaealised lapsed, siis sellest lähtuvalt oleks kostja menetluskulude hagejate kanda jätmine hagejate suhtes äärmiselt ebamõistlik.
Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.