Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
19.10.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-57805
Tsiviilasi
OK-Business OÜ (nüüd Vilmsi Arendus OÜ) kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 08.09.2014 otsuse peale täiteasjas nr 007/2009/69374
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vilmsi Arendus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) OK-Business OÜ (registrikood 11398690), seaduslik esindaja OK Puudutatud isik kohtutäitur Mati Roodes (büroo asukoht Kentmanni 22-12, Tallinn), esindaja Reet Vokk Puudutatud isik (sissenõudja) AS Reverta (välismaine registrikood 40003074590), esindaja Kaire Visnapuu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Parandada maakohtu määruses määruse tegemise kuupäev, lugedes määruse kuupäevaks 19.12.2014. Jätta Harju Maakohtu 19.12.2014 määrus tsiviilasjas nr. 2-14-57805 muutmata ja Vilmsi Arendus OÜ määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemise kulud jätta Vilmsi Arendus OÜ kanda.
Määruse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud OK-Business OÜ esitas 22.09.2014 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati Roodese 08.09.2014 otsuse peale täiteasjas nr 007/2009/69374. Avaldaja suhtes alustati täitemenetlus täiteasjas nr 007/2009/69374. Kohtutäitur lõhkus 22.07.2013 ukse avaldajale kuuluval kinnistul Tallinnas, Vilmsi 7 ja vahetas ära luku. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur lõhkus ja kahjustas võlgniku (avaldaja) vara alusetult, võlgnik ei andud kohtutäiturile nõusolekut kinnistule siseneda ega uksi ja lukku lõhkuda. Selliseks tegevuseks peab olema kohtumäärus. 22.07.2013 hommikul oli maja lukustuseta. Selle tagajärjel kadus trepikojast kast dokumentidega. Kohtutäitur jättis 08.09.2014 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kinnistusraamatu väljavõttest ja 30.01.2009 koostatud kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt kuulub avaldajale kokku 6 korteriomandit Vilmsi 7, mille reaalosadeks on eluruumid nr 1, 2, 3, 5, 6 ja 7. Samas elamus on veel üks korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 4, mille omanik on MK (pankrotis). 22.07.2013 koostatud akti järgi viis kohtutäitur läbi arestitud vara ülevaatamist MK kui ühe korteriomaniku juuresolekul. MK ja teiste isikute kohal viibimise ajal avati lukueksperdi kaasabil elamu välisukselukk, mis vahetati ning võti jäeti hoiule kohtutäituri kätte. Väär on avaldaja väide, et ukselukk vahetati temale kuuluval kinnisasjal. Luku vahetamine toimus kaasomandi eseme hulka kuuluval ehitise osal. Välisuks ei kuulu korterimandi reaalosa hulka, vaid on korteriomanike kaasomandis, mille mõttelise osa suhtes on MK-l omandiõigus - AÕS § 71 lg 4, § 68 lg 1. Kohtutäituril puudus vajadus saada TMS § 28 lg 2 kohane kohtumäärus võlgniku kinnisasjale pääsemiseks, kuna üks võlgnikest võimaldas seda temale kuuluva omandiõiguse alusel. Avaldajale kuuluvatesse eluruumidesse (korteriomandi reaalosaks olevale osale) kohtutäitur ei sisenenud. Sissenõudja täitemenetluses leidis, et kaebus on alusetu, kohtutäituri otsus on seaduslik. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus jättis 19.12.2015 määrusega avalduse rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäiturile 01.08.2013 kaebuse, milles palus tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks seoses võlgniku kinnistule - korteritesse Vilmsi 7, Tallinnas sisenemisega võlgniku nõusolekuta ning samas ukse ja lukkude lõhkumisega. Kaebuses viitas selle esitaja TMS § 28 lg-le 2. Kohtutäitur jättis kaebuse 08.09.2014 otsusega rahuldamata. Otsuses märgitu kohaselt müüvad kohtutäitur ja MK (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp enampakkumisel ühiselt seitset korteriomandit. Avaldajale kuuluvad korterid 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 Tallinnas, Vilmsi 7 ning MK-le korter nr 4. Ostuhuvilised avaldasid soovi müüdavate asjadega tutvumiseks (TMS § 85 lg 1). Varaga tutvumiseks avaldaja kui võlgniku juhatuse liikme OK nõusolekut ei olnud võimalik saada, kuna teda ei olnud võimalik tabada (e-kirjadele ja telefonile ei vasta), võlgniku kontaktisik TM keeldus igasuguse info avaldamisest. Elamusse sisenemiseks ja
elamus paikneva MK korteri näitamiseks andis nõusoleku MK. Enne elamusse sisenemist teavitas kohtutäitur telefoni teel toimingust elamut valvavat turvafirmat. Elamusse siseneti MK nõusolekul ja pankrotihalduri esindaja juuresolekul ning huvilistele näidati MK-le kuuluvat korterit. Kuna isikul puudusid elamu võtmed, avas MK nõusolekul ukse lukuekspert ja lukustas ukse pärast elamu näitamist huvilistele. MK soovil hoiustati maja võtmed kohtutäituri büroos. Seega on alusetud võlgniku väited võlgniku vara lõhkumisest. Maja ei jäänud lukustamata. Võlgniku avalduse alusel uurib kaebuse asjaolusid politsei. Kohtule esitatud avaldusest tulenevalt peab avaldaja kohtutäituri tegevust ebaseaduslikuks. Kohus lähtus eeldusest, et kohtutäituri otsuses ja vastuses avaldusele kajastatu on tõene, sest avaldaja ei ole neid vaidlustanud. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kogus kohus omal algatusel tõendeid ja kontrollis Vilmsi 7 kinnisasja kohta tehtud kinnistusraamatu kandeid, millest nähtuvalt kuulub Tallinnas Vilmsi 7 kinnisasi avaldaja ja MK kaasomandisse, kusjuures avaldajale kuuluvad reaalosana eluruum nr 1, korterid nr 2, nr 3, eluruumid nr 5, nr 6, nr 7 ning MK omandisse reaalosana korter nr 4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Sellised omaniku õigused tähendavad õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. AÕS § 71 lg 4 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Sellest tulenevalt oli MK-l kui Vilmsi 7 kinnisasja kaasomanikul õigus lubada kohtutäituril ja pankrotihalduri esindajal TMS §-s 85 sätestatud õiguse realiseerimiseks lasta avada elamu uks, sellele uus lukk panna ja võti kohtutäituri kätte jätta. Avaldusest, kohtutäituri otsusest ja avaldusele esitatud vastusest tulenevalt avaldaja reaalosadeks olevate eluruumide/korterite uksi kohtutäitur avada ei lasknud. Nimetatust tulenevalt puudus kohtutäituril vajadus pöörduda kohtu poole ruumi sisenemiseks või kinnistul viibimiseks (TMS § 28). Määruskaebus Vilmsi Arendus OÜ palub maakohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et ühestki õigusnormist ei tulene täiturile õigus lõhkuda võlgniku või täitemenetluse välise osalise vara. Kohtutäitur tegutseb täitemenetluse läbiviijana TMS raames. MK (pankrotis) ei ole täitemenetluses mitte keegi. Seega on täituri poolt täiesti asjakohatu tugineda täitemenetlusvälise isiku mingitele väidetavatele nõusolekutele. Kui MK pankrotihaldur soovis müügis olevat vara näidata, siis oleks selle küsimusega olnud õigustatud tegelema pankrotihaldur, mitte kohtutäitur. Seega on kohtutäituri ebaseaduslik ja õigustamatu tegutsemine ilmne ja esitatud kaebus tuleb rahuldada. Vastavalt PankrS § 35 lg 1 p 2 oleks pankrotivõlgniku vara lõhkumise nõusoleku saanud pankrotivõlgniku nimel anda üksnes pankrotihaldur. Tõendamata on täituri ja maakohtu määruse väide, et kaasomanik oli nõus ukse ja luku lõhkumisega. Samuti on tõendamata väide, et MK pankrotihaldurist esindaja oli nõus ukse ja luku lõhkumisega. Seega on asja õigeks lahendamiseks olulised küsimused kohtu poolt välja selgitamata. Maakohtu määruses on viga kuupäevas – sealt nähtuvalt on see tehtud 19.12.2011. See iseloomustab, et kohus ei ole asjasse piisava tähelepanuga süvenenud. Menetluse edasine käik
AS Reverta palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-de 659 ja § 654 lg. 6 ei pea vajalikuks neid korrata.üle korrata. Maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul oli kaasomanikul õigus lubada kohtutäituril ja pankrotihalduri esindajal avada elamu uks ning panna sellele uus lukk TMS § 85 sätestatud õiguse realiseerimiseks. Avaldajale reaalosadena kuuluvate eluruumide uksi kohtutäitur ei avanud, seetõttu ei olnud vajalik pöörduda kohtu poole ruumi sisenemiseks või kinnistul viibimiseks loa saamiseks. Määruskaebuses esitatud väited ei anna põhjust kohaldada materiaalõigust teisiti. Väide, et kohtutäituri tegevuse tagajärjel on avaldajale kahju tekkinud, tõendatud ei ole. Asjaolu, et maakohus on ekslikult märkinud määruse tegemise kuupäevaks 19.12.2011, ei muuda määruse põhjendusi ebaõigeks. Tuginedes TsMS § 477 lg-le 1 ja § 447 lg-le 2 võib kohus parandada igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.