Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

kohtutäituri 08.09.2014 otsuse tühistamist. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Puudutatud isik I peab kaebust alusetuks ja põhjendamatuks. Kinnistusraamatu väljavõttest ja 30.01.2009 koostatud kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt kuulub avaldajale kokku 6 korteriomandit XXX, Tallinnas, mille reaalosadeks on eluruumid nr 1, 2, 3, 5, 6 ja 7. Samas elamus on veel üks korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 4, mille omanik on XXX(pankrotis). 22.07.2013 koostatud akti järgi viis kohtutäitur läbi arestitud vara ülevaatamist XXX kui ühe korteriomaniku juuresolekul. XXX ja teiste isikute kohalviibimise ajal avati lukueksperdi kaasabil elamu välisukselukk, mis vahetati ning võti jäeti hoiule kohtutäituri kätte. Väär on avaldaja väide, et ukselukk vahetati temale kuuluval kinnisasjal. Luku vahetamine toimus kaasomandi eseme hulka kuuluval ehitise osal. Välisuks ei kuulu korterimandi reaalosa hulka, vaid on korteriomanike kaasomandis, mille mõttelise osa suhtes on Mihkel Kullal omandiõigus (AÕS § 71 lg 4, § 68 lg 1). Kohtutäituril puudus vajadus saada TMS § 28 lg 2 kohane kohtumäärus võlgniku kinnisasjale pääsemiseks, kuna üks võlgnikest võimaldas seda temale kuuluva omandiõiguse alusel. Avaldajale kuuluvatesse eluruumidesse (korteriomandi reaalosaks olevale osale) kohtutäitur ei sisenenud. Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist avaldaja kanda. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Puudutatud isik II taotleb kohtutäituri otsuse jõusse jätmist. Kaebus on alusetu, puudutatud isik II nõustub kohtutäituri 08.09.2014 otsuses esitatud põhjendustega ja leiab, et kohtutäituri otsus on seaduslik. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 08.09.2014 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kohtutäiturile 01.08.2013 kaebuse (lk 5-6), milles palub tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks seoses võlgniku kinnistule (korteritesse XXX, Tallinnas) sisenemisega võlgniku nõusolekuta ning samas ukse ja lukkude lõhkumisega. Kaebuses viitab selle esitaja TMS § 28 lg-le 2. Kohtutäitur lahendas kaebuse 08.09.2014 otsusega (lk 7-10) ja jättis selle rahuldamata. Otsuses märgitu kohaselt müüvad kohtutäitur ja XXX(pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp enampakkumisel ühiselt seitset korteriomandit. Avaldajale kuulub 6 korteriomandit (korterid 1, 2, 3, 5, 6 ja 7 Tallinnas XXX) ning XXX korter nr 4. Ostuhuvilised avaldasid soovi müüdavate asjadega tutvumiseks (TMS § 85 lg 1). Varaga tutvumiseks avaldaja kui võlgniku juhatuse liikme XXXnõusolekut ei olnud võimalik saada, kuna teda ei olnud võimalik tabada (e-kirjadele ja telefonile ei vasta), võlgniku kontaktisik XXX keeldus igasuguse info avaldamisest. Elamusse sisenemiseks ja elamus paikneva XXX korteri näitamiseks andis nõusoleku XXX. Enne elamusse sisenemist teavitas kohtutäitur telefoni teel toimingust elamut valvavat turvafirmat. Elamusse

siseneti XXXnõusolekul ja pankrotihalduri esindaja juuresolekul ning huvilistele näidati XXXkuuluvat korterit. Kuna isikul puudusid elamuvõtmed, avas XXXnõusolekul ukse lukuekspert ja lukustas ukse pärast elamu näitamist huvilistele. XXXsoovil hoiustati maja võtmed kohtutäituri büroos. Seega on alusetud võlgniku väited võlgniku vara lõhkumisest. Maja ei jäänud lukustamata. Võlgniku avalduse alusel uurib kaebuse asjaolusid politsei. Kohtule esitatud avaldusest tulenevalt peab avaldaja kohtutäituri tegevust ebaseaduslikuks. Tegevuseks on Tallinnas XXX ukse ja luku lõhkumine, mis on avaldaja arvates TMS täitedokumendi täitmise korra rikkumiseks. Kohus edastas avaldajale 5.12.2014 kohtutäituri seisukoha, mis sisaldab samu seisukohti, mida kohtutäituri kaevatud otsus. Avaldaja ei ole neid kahtluse alla seadnud. Kohus lähtub eeldusest, et kohtutäituri otsuses ja vastuses avaldusele kajastatu on tõene, sest avaldaja ei ole neid vaidlustanud. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kogus kohus omal algatusel tõendeid ja kontrollis XXX kinnisasja kohta tehtud kinnistusraamatu kandeid. Avaldajale ja XXXkuulub elamumaa Tallinnas XXX. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub Tallinnas XXX kinnisasi avaldaja ja XXXkaasomandisse, kusjuures avaldajale kuuluvad reaalosana eluruum nr 1, korterid nr 2, nr 3, eluruumid nr 5, nr 6, nr 7 ning XXXomandisse reaalosana korter nr 4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Sellised omaniku õigused tähendavad õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. AÕS § 71 lg 4 järgi on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Sellest tulenevalt oli Mihkel Kullal kui XXX kinnisasja kaasomanikul õigus lubada kohtutäituril ja pankrotihalduri esindajal TMS §-s 85 sätestatud õiguse realiseerimiseks lasta avada elamu uks, sellele uus lukk panna ja võti kohtutäituri kätte jätta. Avaldusest, kohtutäituri otsusest ja avaldusele esitatud vastusest tulenevalt avaldaja reaalosadeks olevate eluruumide/korterite uksi kohtutäitur avada ei lasknud. Nimetatust tulenevalt puudus kohtutäituril vajadus pöörduda kohtu poole ruumi sisenemiseks või kinnistul viibimiseks (TMS § 28). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.