Perekonnaõigus › Abielulahutus

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub Eesti kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). 1(2)

2-19-20862 Hagejad, A V ja Y V on mõlemad Vene Föderatsiooni kodanikud, kostja S V on Ukraina kodanik ja elab käesoleval ajal Ukrainas. Kuivõrd kostja on Ukraina kodanik, siis on täidetud Eesti-Ukraina õigusabilepingu kohaldamise tingimused ning kohtualluvusel tuleb lähtuda Eesti-Ukraina õigusabilepingust (mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikust). Eesti-Ukraina õigusabileping kui Eesti Vabariigi nn kolmanda riigiga (Ukraina) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingu artiklis 21 p 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, st. asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on kostja elukoht. Eesti-Ukraina õigusabileping elatise asjade alluvuse osas mingeid erisusi ette ei näe. Kuna kostjal puudub Eesti Vabariigi territooriumil elukoht, ei allu elatise hagi Eesti Vabariigi kohtule. Artikli 27 p 1 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Artikli 27 p 2 kohaselt kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Hageja on Vene Föderatsiooni kodanik ja kostja on Ukraina kodanik. Järelikult ei allu abielulahutuse hagi Eesti Vabariigi kohtule, st. Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab hagi koos lisadega hagejatele. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Käesoleva määruse jõustumisel on hagejal õigus esitada kohtule vastavasisuline taotlus.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.