Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised esindajad
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 14. veebruar 2025, Rakvere 2-21-14208 Novutech OÜ (likvideerimisel) hagi AgroPower OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagihind 3 500.00 eurot.
nende Hageja: Novutech OÜ (likvideerimisel) (RK 12693623), seaduslik esindaja likvideerija K S (e-post xxxx) Kostja 1: AgroPower OÜ (RK 11608213, e-post xxxx) Kostja 2: Novus OIL OÜ (pankrotis) (RK xxxx, e-post [email protected]) Kostjate seaduslik esindaja: K O (IK xxxx)
1.Jätta Novutech OÜ (likvideerimisel) hagi AgroPower OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu nõude summas 10 000.00 eurot II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses Novutech OÜ (likvideerimisel) kanda. Kätte toimetada otsus pooltele ja saata teadmiseks Novus Oil OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile. Edasikaebamise õigus Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.Kohtule 09.09.2021 esitatud hagiavaldusest nähtub, et Viru Maakohus kuulutas 31.08.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-7701 välja Novus OIL OÜ pankroti. 21.09.2020 esitas Novutech OÜ (likvideerimisel) võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 000.00 euro tunnustamiseks II rahuldamisjärgu nõudena. 10.08.2021 toimus võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek. Võlausaldajad Xxxx OÜ ja AgroPower OÜ esitasid hageja nõudele vastuväite täies ulatuses, rahuldamisjärgule võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud. Samuti esitas hageja nõudele vastuväite võlgnik. Võlausaldajate vastuväidete tõttu jäi 10.08.2021 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõue täies ulatuses tunnustamata. Hageja palub seega, et kohus tunnustaks tema nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 10 000.00 eurot II rahuldamisjärgu nõudena ning põhjendab seda järgnevaga.
2.14.08.2017 sõlmisid võlgnik müüjana ja hageja ostjana müügilepingu, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 hiljemalt 30.08.2017. Hageja kohustus kauba eest tasuma ostuhinna 378 000.00 eurot, võlgnik esitas hagejale arve. Hageja tegi arve 100148 alusel võlgnikule kaks ülekannet: 17.08.2017 summas 315 000.00 eurot ja 20.09.2017 summas 63 000.00 eurot. Hageja on seega tasunud võlgnikule kauba eest ostuhinna täies ulatuses. Võlgnik ei ole aga enda müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud, s.o kaupa hagejale tarninud. 20.02.2019 esitas hageja lepingust taganemise avalduse, milles andis võlgnikule täiendava tähtaja kauba tarnimiseks. Hageja teavitas, et kui võlgnik hiljemalt 25.02.2019 kauba valdust üle ei anna, taganeb hageja müügilepingust alates 26.02.2019. Lepingust taganemise korral nõudis hageja tasutud ostuhinna tagastamist hiljemalt 26.02.2019. Võlgnik ka täiendava tähtaja jooksul hagejale kaupa üle ei andnud. Samuti ei ole võlgnik hagejale ostuhinda tagastanud. 20.03.2019 loovutas hageja osa oma nõudest võlgniku vastu, s.o summas 368 000.00 eurot, OÜle Xxxx (registrikood xxxx). Võlgnikul on käesoleva ajani hagejale tasumata 10 000.00 eurot ning hagejal on seega võlgniku vastu VÕS § 189 lg 1 alusel müügilepingu tagasitäitmise nõue summas 10 000.00 eurot. Kostjate seisukoht
3.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude aluseks olev müügilepingust taganemise avaldus on kehtetu, kuna puuduvad taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused.
4.Võlgnik müüs hagejale seadme NOEM TECH 30 14.08.2017. Hageja müüs sama seadme 15.08.2017 edasi OÜ-le Xxxx. Võlgniku ja hageja kokkuleppe kohaselt oli seadme üleandmise kuupäevaks 17.08.2017 ning hageja pidi tasuma kauba eest lõplikult alles peale kauba üleandmist. Võlgnik andis seadme 17.08.2017 hagejale üle, kes selle samal päeval OÜ-le Xxxx üle andis. Hageja palus seadme füüsiliseks üleandmiseks võlgniku töötaja Xxxx saata.
5.17.08.2017 sõlmisid võlgnik ja OÜ Xxxx laenulepingu, mille p 3 kohaselt andis OÜ Xxxx sama seadme võlgnikult saadud laenu tagatiseks. Lepinguga võetud kohustuse täitmist võlgniku poolt tõendab ka hageja enda tegevus, mis seisneb ostetud kauba eest teise osamakse, s.o summas 63 000.00 eurot, tasumises, peale kauba üleandmist ning lepingu väidetavast rikkumisest teatamine alles 20.02.2019, s.o 18 kuud hiljem, peale kohustuse täitmise tähtaja möödumist. Kui võlgnik ei oleks seadme üleandmise kohustust täitnud, siis ei oleks hageja tasunud ka teist osamakset. On oluline, et teine osamakse, millega tasuti lõplikult kogu ostuhind, tasuti alles 20.09.2017, s.o peale seda, kui oli möödunud kauba üleandmise kohustuse täitmise tähtaeg. Arvestades juba tasutud ja tasumisele kuulunud viimase makse suurust, siis ei ole eluliselt usutav, et äriühing täidab kohustuse kontrollimata eelnevalt, kas teine pool on oma kohustuse täitnud või mitte.
6.Arvestades tasutud kauba maksumust, s.o 378 000.00 eurot, siis ei ole ka eluliselt usutav, et äriühing reageerib väidetavale lepingu rikkumisele, mis seisneb ostetud kauba üleandmata 2 / 11
jätmises, alles peale 18 kuu möödumist ning loovutab oma väidetava nõude 368 000.00 euro väärtuses tasuta kolmandale isikule, jättes endale üksnes 10 000.00 euro suuruse nõude. Juhul, kui hagejal oleks 2017 aasta lõpus olnud võlgniku vastu 378 000.00 euro suurune nõue, oleks selline nõue ilmselgelt pidanud ka tema aastaaruandes kajastuma. Hageja 12.09.2018 allkirjastatud aastaaruandes sellist nõuet aga ei kajastu. Hageja on küll 2019 aasta septembris kunstliku nõude põhjendamiseks oma aastaaruannet muutnud, kuid tehtud muudatusi ei ole nõuetekohaselt selgitatud. Juba kinnitatud 2017 aastaaruande muutmine 2019 aasta septembris nõuetekohaste põhjendusteta, tõendab samuti hageja nõude materiaalsete aluste puudumist. Samuti ei kajastu sellist nõuet hageja raamatupidaja poolt 08.11.2018 võlgnikule esitatud vastastikuste saldode arvestuses.
7.Hageja lõi 2019 aasta veebruaris kunstliku nõude võlgniku vastu, esmalt eesmärgiga takistada selle kaudu hageja võlgade avaldamist https://www.creditinfo.ee/ andmebaasis. Tänaseks on hageja võlgnevuse suhtes jõustunud 06.07.2021 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtu otsus, mille alusel on algatatud täitemenetlus 022/2021/4904 hagejalt kostja 1 kasuks 266 315.00 euro sissenõudmiseks. Eelpool mainitud arbitraažkohtu asjas tugines hageja alguses sama nõude põhisele tasaarvestusõigusele, kuid loobus kohtuistungil sellele tuginemast tema kunstliku nõude ilmselge perspektiivituse tõttu.
8.Hageja lepingust taganemise nõue ei ole ka VÕS § 118 kohaselt esitatud mõistliku aja jooksul. Kui võlgnik ei oleks seadet hagejale 17.08.2017 üle andnud, siis oleks hageja sellest hiljemalt 18.08.2017 pidanud teada saama, sest 17.08.2017 oli lepingu täitmise tähtaeg. Hageja ei ole võlgnikult ca 18 kuu jooksul, s.o 17.08.2017-20.02.2019 kordagi seadme üleandmist nõudnud ega väitnud, et võlgnik oleks jätnud seadme üle andmata. Juhul, kui võlgnik oleks müügilepingut rikkunud, oleks kostjate hinnangul olnud mõislik aeg lepingust taganemiseks hiljemalt 2017 aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30.06.2018. Hageja täiendavad seisukohad
9.Kostjate esitatud tõendid puudutavad hoopis teist seadet NOEM TECH 30 (seade 2), mille hageja omandas võlgnikult aastaid varem, s.o 18.12.2014 müügilepingu alusel, hinnaga 600 000.00 eurot. Vastavalt 18.12.2014 müügilepingu p-le 3.1 kohustus võlgnik andma seadme 2 valduse hagejale üle aadressil xxxx. Ning just seadme 2 võõrandas hageja 15.08.2017 müügilepinguga edasi OÜ-le Xxxx, ostuhinnaks lepiti kokku 450 000.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kohustus andma seadme 2 valduse OÜ-le Xxxx üle hiljemalt 16.08.2017 aadressil xxxx. Tegemist on sama asukohaga, mis on märgitud 18.12.2014 müügilepingus (mille alusel hageja võlgnikult seadme 2 omandas) seadme 2 üleandmise kohaks. Eelnevast nähtub üheselt, et hageja ja kostjad räägivad menetlusdokumentides kahest erinevast seadmest. Hageja rõhutab, et mõlemad kõnealused seadmed (vaidlusalune seade ja seade 2) olid identsed. OÜ Xxxx poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudele ja hagile on küll esitatud spetsifikatsioon, milles on seadme seerianumbriks märgitud xxxx, kuid vastav spetsifikatsioon oli seadmete identsuse tõttu asjakohane mõlema seadme osas. Kummalgi kõnealusel seadmel ega nende osadel ei ole kunagi olnud graveeritud seerianumbrit.
10.Hagejal on aga võlgniku vastu müügilepingu tagasitäitmise nõue summas 10 000.00 eurot (ülejäänud osas on nõue loovutatud), mis tuleneb võlgniku ja hageja vahel 11.08.2017 sõlmitud müügilepingust. Müügilepingu p 3.1 alusel kohustus võlgnik andma vaidlusaluse seadme valduse hagejale üle hiljemalt 30.08.2017 aadressil xxxx. Võlgnik ei ole vaidlusalust seadet hagejale üle andnud ning hageja ei ole seda ka kellelegi edasi võõrandanud. Kostjad on esitanud alusetud süüdistused, et hageja esitatud kirjalik 11.08.2017 müügileping on konstrueerimise tunnustega. Tallinna notar K K on kinnitanud selle ärakirja õigsust. Võlgniku seadusliku esindaja K O poolt 11.08.2017 müügilepingu projekti edastamine hagejale on ka vastuolus kostjate väidetega, et võlgnik ja hageja sõlmisid müügilepingu suuliselt. Vastupidine ei 3 / 11
oleks ka eluliselt usutav, võttes mh arvesse hagejale müüdud vaidlusaluse seadme suurt maksumust.
11.Hageja ei muutnud nõude alust. Hageja nõustub, et on hagiavalduses märkinud müügilepingu kuupäevaks ekslikult 14.08.2017, kuid olenemata ebatäpsusest kuupäevas on hageja nii nõudeavalduses kui ka hagis pidanud läbivalt silmas sama müügitehingut, mis sõlmiti vaidlusaluse seadme võõrandamiseks. Eksitus müügilepingu kuupäevas ei muuda nõude alust ega faktilisi asjaolusid. Hageja tugineb samale nõude alusele, millele ta on tuginenud võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses. Hageja on detailselt selgitanud seadmete võõrandamise ajalugu, millest nähtub, et nii nõudeavaldus kui hagi on esitatud pidades silma sama seadet ja sama müügitehingut.
12.Kostjate tõendina esitatud üleandmisakt nr xxxx puudutab seadet 2 (mitte vaidlusalust seadet), seda kinnitab mh hagivastuse lisana esitatud e-kiri. Nimetatud e-kirjas on hageja esindaja teavitanud võlgnikku, et seadme üleandmiseks järgmisel päeval on vajalik ostja (OÜ Xxxx) kohalolek. Kui pooled oleksid rääkinud vaidlusalusest seadmest, ei oleks hageja esindaja viidanud ostja kohaloleku vajadusele, sest vaidlusaluse seadme puhul oli hageja ise ostjaks. Samuti on asjakohatu kostjate esitatud 17.08.2017 laenuleping, mille p 3 sõnastusest nähtuvalt käsitleb see OÜ-le Xxxx kuuluvat seadet 2. Vaidlusalune seade ei ole kunagi OÜ-le Xxxx kuulunud, mistõttu ei saanud viimane vaidlusalust seadet võlgnikule tagatiseks anda. Hageja esitab ka üleandmisaktile nr xxxx võltsituse vastuväite ning taotleb, et kohus seda tõendina ei arvestaks. Hageja tolleaegne seaduslik esindaja R T ei ole endale teadaolevalt üleandmisakti allkirjastanud ning hageja raamatupidamises vaidlusalust üleandmisakti ei ole. Kostjad ei esitanud hagejale kõnealust üleandmisakti ka pärast müügilepingust taganemisavalduse esitamist. Hageja nägi kostjate esitatud dokumenti esmakordselt alles kohtumenetluses. Hageja soovib, et kostjad esitaksid kohtule 17.08.2017 üleandmisakti nr xxxx originaali, et oleks võimalik tuvastada, kas tegemist on R Te allkirjaga.
13.Hageja ei nõustu ka, et müügilepingust taganemise avaldus ei ole VÕS § 118 kohaselt esitatud mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja kestuse määratlemisel tuleb arvesse võtta tehingu ulatust ja asjaolu, et võlgnik jättis müügilepingu täitmata kogu ulatuses. Kuivõrd hageja eesmärgiks oli kasutada müügilepingu esemeks olevat emulsiooniõli tootmise seadet enda majandustegevuses ning tegemist on ebatavalise seadmega, soovis hageja enne müügilepingust taganemist kaaluda enda võimalusi ning saavutada müügilepingu täitmine võlgniku poolt. Võttes arvesse vaidluse asjaolusid, taganes hageja müügilepingust mõistliku aja jooksul. Kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg ei olnud ka veel taganemisavalduse esitamise ajaks saabunud. Hageja esitas võlgnikule 20.02.2019 tingimusliku taganemisavalduse VÕS § 116 lg 5 tähenduses. Kuna taganemisavalduse tagajärg saabus pärast avalduses ette nähtud tähtaja möödumist automaatselt, ei pidanud hageja esitama uut taganemisavaldust. Hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu on tal võlgniku vastu VÕS § 189 lg 1 alusel nõue summas 10 000.00 eurot.
Kostjate täiendavad seisukohad
14.Võlgnik müüs oma tegevuse jooksul hagejale kokku kaks seadet NOEM TECH 30, s.o 18.12.2014 müügilepingu alusel seadme seerianumbriga xxxx ning 14.08.2017 müügilepingu alusel seadme seerianumbriga xxxx. Hageja müüs päev hiljem, s.o 15.08.2017, müügilepingu alusel OÜ-le Xxxx seadme seerianumbriga xxxx.
15.Hageja on asunud väitma, et müüs OÜ-le Xxxx nn seadme 2. Hageja väited ei vasta tõele, sest hageja ei olnud 15.08.2017 seadme seerianumbriga xxxx omanik, kuna see seade kuulus 4 / 11
alates 05.01.2016 ja vähemalt kuni 31.12.2019 SIA Xxxx Eesti filiaalile (Xxxx). Hageja ostis võlgnikult seadme seerianumbriga xxxx aastal 2014 ja müüs selle 2015 aasta lõpus Xxxx OÜ vahendusel Xxxx-le, jäädes ise liisingmakseid tasuma. Kuna hageja ei olnud seadme xxxx omanik, siis ei kuulunud talle enne 14.08.2017 ühegi seadme NOEM TECH 30 omandiõigust ja ilma võlgnikult uut seadet ostmata ei oleks tal olnud võimalik OÜ-le Xxxx ühtegi seadet ka edasi müüa.
16.Hageja tegi ajavahemikul 14.08.2017-17.08.2017 järjestikused tehingud ühe ja sama seadmega, s.o ostis esmalt 14.08.2017 võlgnikult seadme seerianumbriga xxxx ning müüs selle järgmisel päeval, s.o 15.08.2017, OÜ-le Xxxx. Võlgnik andis vaidlusaluse seadme 17.08.2017 Xxxx hagejale üle, kes selle samal päeval samas kohas OÜ-le Xxxx üle andis. Seda, et OÜ Xxxx ostis ja võttis vastu just seerianumbriga xxxx seadme tõendab tema 21.09.2020 võlgniku pankrotiprotsessis esitatud nõudeavaldus, millest nähtub, et ta „omandas 15.08.2017 müügilepingu alusel Novutech OÜ-lt emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 HFO maksumusega 540 000.00 eurot käibemaksuga“. Viide 1 on hageja ja OÜ Xxxx vahel 15.08.2017 sõlmitud seadme müügilepingule ja viide 2 on seadme spetsifikatsiooni, milles on toodud seadme seerianumber xxxx. Samale seadme spetsifikatsioonile on viidatud ka hageja ja OÜ Xxxx 15.08.2017 sõlmitud müügilepingu punktis 1.1.
17.Võlgnik ja hageja on 17.08.2017 allkirjastanud seadme seerianumbriga xxxx üleandmisakti. OÜ Xxxx on kinnitanud, et ta on hagejalt omandanud seadme seerianumbriga xxxx. Eeltoodud asjaolude kohaselt on hageja 20.02.2019 lepingust taganemise avaldus ja sellele põhinev hagi nõude tunnustamiseks ilmselgelt alusetu.
18.Hageja on 20.02.2019 lepingust taganemise avalduses, 21.09.2020 nõudeavalduses ja hagiavalduses väitnud, et tema nõue põhineb võlgnikuga 14.08.2017 sõlmitud müügilepingul. 30.12.2021 vastuses väidab aga hageja, et tema nõue põhineb 11.08.2017 sõlmitud müügilepingul. Hageja väidab nüüd seega, et leping sõlmiti hoopis 11.08.2017 ning üleandmine oli kokku lepitud kindlale päeva, mitte lõpptähtaja kohaselt. Võlgnik ei ole hagejaga seadme xxxx müügilepingut kirjalikult sõlminud, pooled sõlmisid 14.08.2017 suulise müügilepingu. Kostjad esitavad hageja esitatud müügilepingule võltsituse vastuväite. Hageja esitatud 11.08.2017 müügileping on ilmselgete konstrueerimise tunnustega ja vastuolus hageja varasemate seisukohtadega. Kostjate seaduslik esindaja ei ole sellist dokumenti allkirjastanud ja tegemist on ilmselgelt muude lepingute pealt kopeeritud allkirjadega. Esitatud müügilepingus on vead võlgniku andmetes (asukoht ja registriood). Samuti oleks olnud tehniliselt võimatu täita tingimust seade 30 päeva jooksul installeerida aadressile Xxxx, kuna hageja rentis sellel aadressil jagatud kontorit võlgnikult ja mingit tootmisruumi või füüsilist kohta, kuhu oleks saanud seadet installeerida, sellel aadressil ei olnud.
19.Hageja on väitnud, et tal oli aadressil Xxxx sobilik rendipind vaidlusaluse seadme paigaldamiseks. Hageja on selle tõendamiseks esitanud võlgniku rendilepingu sõlmimise kirjavahetuse, mitte rendilepingu enda. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et võlgnik oleks pidanud hageja poolt 2017 aastal ostetud seadet peale üleandmist hoiustama võlgniku rendipinnal. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks võlgnikuga sõlminud hoiulepingu, samuti ei ole hageja võlgnikult nõudnud hoiulepingu täitmist või hoiulepingu alusel hoiustatu väljaandmist. Kui hageja väidab, et vaidlusalune seade pidi pärast üleandmist jääma võlgniku valdusesse, siis tekib küsimus, mille alusel hageja väidab, et võlgnik vaidlusalust seadet üle ei andnud. Hageja on kinnitanud, et seade paiknes juba enne müügilepingu sõlmimist aadressil Xxxx. Hageja väidete õigsuse korral, oleks seadme paiknemine aadressil Xxxx vastanud üleandmise tingimusele ja hagejal ei oleks olnud alust lepingust taganemiseks. Teoreetiliselt oleks hagejal saanud tema väidete õiguse korral olla võlgniku vastu ainult toote puuduste kõrvaldamise nõue, kui lähtuda kostja väitest, et seade oli aadressil Xxxx kokku monteerimata. 5 / 11
Samuti tekitab hageja esitatud müügilepingu ehtsuses kahtlust asjaolu, et kostjal 1 on hagejaga ja OÜ Xxxx seadme seerianumbriga xxxx osas kohtuvaidlused alates 2019 aastast ning hageja ega OÜ Xxxx ei ole varasemas menetluses sellist tõendit esitanud. Väidetav leping ilmus välja alles rohkem kui kaks aastat peale vaidluste algust. Kostjad paluvad, et hageja esitaks kohtule 11.08.2017 sõlmitud seadme seerianumbriga xxxx müügilepingu originaali, et seaduslikul esindajal oleks võimalus tuvastada, kas tegemist on originaalallkirjaga ning kas on alus esitada avaldus politseisse seoses allkirja võltsimise kahtlusega. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole hagejale sellist lepingut ega sellise lepingu projekti e-maili peale saatnud. Lisaks on hageja muutnud nõude alust, kui on asunud väitma, et tema nõude tunnustamise hagi aluseks on hoopis 11.08.2017 sõlmitud leping.
20.Seda, et vaidlusalune seade anti hagejale üle Xxxx, tõendab hageja nõudekiri võlgnikule, et viimane saadaks oma töötaja Xxxxi seadet just Xxxx üle andma. Kui hageja väited kasutatud seadme seerianumbriga xxxx müümise kohta oleksid tõesed, siis ei oleks võlgnik üldse pidanud 17.08.2017 seadme üleandmises osalema. Kui hageja oleks olnud seadme 2 omanik ja ta oleks soovinud seda OÜ-le Xxxx üle anda, ei oleks mingit vajadust selleks võlgniku poole pöördumiseks, sest võlgnik oli selle hagejale juba 2015 aastal üle andnud. Võlgnik pidi 17.08.2017 seadme üleandmisel Xxxx osalema, kuna üle anti uus seade seerianumbriga xxxx.
21.Hageja võltsituse vastuväide võlgniku ja hageja vahelise 17.08.2017 üleandmisakti kohta on vastuolus hageja varasemate kinnitustega tehingu toimumise kohta ja on pahatahtlik menetluse läbiviimise takistamine. Võlgnik on selle üleandmisakti esitanud tõendina ka tsiviilasjades 2-198072, 2-20-13524, 2-21-4116 ja 2-21-14212, üheski neis menetlustes ei ole hageja või temaga seotud isik selle üleandmisakti ehtsust vaidlustanud. Lisaks tugines samale üleandmisaktile ka kostja 1 hageja vastu arbitraažikohtu asjas 01-1-1-2021, kus osales menetlusosalisena hageja endine seaduslik esindaja R. T. Hageja endine juhatuse liige R. T on selle sama üleandmisakti kohta tunnistanud, et ta on selle dokumendiga varasematest kohtumenetlusest tuttav ja ta ei ole varasemates menetlustes selle dokumendi ehtsust vaidlustanud. Lisaks väitis hageja eelmainitud arbitraažikohtu asjas 01-1-1-2021, et ta soovib kostja 1 nõuet käesoleva asja aluseks 10 000.00 euro suuruse nõudega tasaarvestada. Peale kostja 1 esitatud 17.08.2017 üleandmisakti ja muude tõenditega tutvumist, loobus hageja oma tasaarvestuse nõudest. Arbitraažikohus mõistis hagejalt kostja 1 kasuks kokkuvõtvalt välja 266 315.00 eurot, mida hageja ei ole siiamaani tasunud. Kui hageja nõue võlgniku vastu oleks põhjendatud, siis ilmselget oleks ta selle nõude alusel juba arbitraažikohtus oma kohustust tasaarvestanud.
22.Kuigi kostjad on vaidlustanud hageja esitatud 11.08.2017 müügilepingu ehtsuse, juhivad nad tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks võlgnikule enne hagimenetlust esitanud avaldust 11.08.2017 müügilepingust taganemiseks või et ta oleks sellest lepingust taganemiseks täitnud VÕS § 116 lg 4 tingimused. Võlgnik sai esmakordselt hageja 30.12.2021 menetlusdokumendist teada, et viimane on taganenud väidetavast 11.08.2017 müügilepingust. Kostjate hinnangul on sõltumata hageja väidetud 11.08.2017 müügilepingu ehtsusest igal juhul sellisest lepingust tulenevad hageja nõuded aegunud ning 30.12.2021 esitatud lepingust taganemise avaldus tühine.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 6 / 11
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
24.Toimiku materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 31.08.2020 määrusega tsiviilasjas 2-197701 kuulutati välja Novus OIL OÜ (registrikood xxxx, võlgnik) pankrot (dtl 8). 21.09.2020 esitas Novutech OÜ (likvideerimisel) võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 000.00 euro tunnustamiseks II rahuldamisjärgu nõudena (dtl 11-12). 10.08.2021 Novus OIL OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitasid Novutech OÜ (likvideerimisel) nõudele vastuväite võlausaldajad Xxxx OÜ ja AgroPower OÜ, samuti esitas hageja nõudele vastuväite võlgnik (dtl 15-22). Vastuväidete tõttu jäi 10.08.2021 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul Novutech OÜ (likvideerimisel) nõue täies ulatuses tunnustamata. Novutech OÜ (likvideerimisel) esitas 09.09.2021 kohtule hagi Xxxx OÜ, AgroPower OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu tema nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 19.12.2024 määrusega jättis kohus Novutech OÜ (likvideerimisel) hagi kostja Xxxx OÜ osas läbi vaatamata (dtl 535-536).
25.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Hageja leiab, et tal on võlgniku vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel müügilepingu tagasitäitmise nõue summas 10 000.00 eurot, mis tuleneb võlgniku müüjana ja hageja ostjana sõlmitud müügilepingust, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 (edaspidi vaidlusalune seade) hiljemalt 30.08.2017. Iseenesest puudub vaidlus, et võlgnik ja hageja on vaidlusaluse seadme NOEM TECH 30 müügilepingu sõlminud. Poolte vahel on vaidlus esiteks selles, kas müügileping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 11.08.2017 või 14.08.2017 ning kas leping sõlmiti kirjalikult või suuliselt. Hageja on menetluse alguses väitnud, et müügileping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017, seejärel, menetluse kestel, esitas hageja 11.08.2017 kirjaliku müügilepingu (dtl 171174). Kostjad on kohtule teatanud, et hageja ja võlgniku vahel sõlmiti suuline müügileping 14.08.2017, vaidlusaluse seadme kirjalikku müügilepingut ei ole hageja ja võlgnik kunagi sõlminud. Kostjad esitasid hageja esitatud kirjalikule 11.08.2017 müügilepingule võltsituse vastuväite, kuna leiavad, et kostjate seaduslik esindaja ei ole sellist dokumenti allkirjastanud, lepingus märgitud võlgniku andmed on valed ning lisaks ilmus väidetav kirjalik müügileping alles käesoleva menetluse kestel, hageja ei ole kunagi varem, sh teistes menetlustes, nimetatud tõendile tuginenud. TsMS § 277 lg 1 järgi võib menetlusosaline vaidlustada teise menetlusosalise esitatud dokumendi ehtsuse ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle TsMS § 277 lg 4 alusel arvestamata või arvata dokumendi tõendite hulgast välja.
7 / 11
Kohus selgitab ka, et kui dokumentaalse tõendi ehtsus on kahtluse alla seatud, tähendab see dokumendi esitanud poole jaoks temale tõendamiskoormuse langemist, mh dokumendi ehtsuse osas, st dokumendi võltsitust väitev pool ei pea dokumendi võltsitust tõendama (Riigikohtu 14.09.2016 lahendi nr 3-2-1-63-16 p 10).
26.Kohus nõustub kostjatega, et hageja väited 11.08.2017 väidetava kirjaliku müügilepingu sõlmimise kohta hageja ja võlgniku vahel on ebausutavad ning vastuolus muude asjas esitatud tõenditega. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on nii 09.09.2021 hagiavalduses, 20.02.2019 avalduses müügilepingust taganemiseks kui ka 21.09.2020 nõudeavalduses võlgniku pankrotimenetluses oma nõude alusena toonud välja, et „14.08.2017 sõlmisid võlgnik müüjana ja hageja ostjana müügilepingu, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 hiljemalt 30.08.2017.” (dtl 11, 28). Ka teates oma nõude osalise nõude loovutamise kohta OÜ-le XXXX on hageja tuginenud samuti 14.08.2017 müügilepingule (dtl 31). Kohus nõustub kostjatega, et alles 30.12.2021 vastuses kohtule asus hageja väitma, et tema nõue põhineb 11.08.2017 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kirjalikul müügilepingul (dtl 171-173). Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kunagi varem oma nõude alusena nimetatud lepingule tuginenud ja eluliselt ei ole usutavad ka hageja väited, et ta on korduvalt ning pika aja vältel lepingu kuupäevades eksinud. Hageja ei ole ka kohtu ettepanekul 11.08.2017 lepingu originaali esitanud (esitatud vaid notariaalselt kinnitatud ärakirja koopia). Hageja tõendina esitatud 11.08.2017 kirjalikus müügilepingus on ka olulised ebatäpsused, mis annavad samuti alust kahelda selle dokumendi õigsuses. 11.08.2017 müügilepingust nähtub, et võlgniku aadressiks on märgitud nii Xxxx (päises), kuid ka Xxxx (lepingu lõpus). Lisaks on vale võlgniku registrikood xxxx. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgniku õige registrikood on xxxx ning aadress Xxxx alevik, xxxx (dtl 286). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul (tegutsedes kusjuures majandus- ja kutsetegevuses) oleks jäänud sedavõrd olulise lepingu sõlmimisel (sh arvestades kauba maksumust) märkamata nii enda vale aadress kui ka registrikood. Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole kohtu hinnangul hageja tõendina esitatud 11.08.2017 müügilepingu näol tegemist usaldusväärse tõendiga, kohus sellega otsuse tegemisel ei arvesta. Lisaks on hageja seaduslik esindaja hiljem, s.o 09.10.2024 kohtuistungil, kinnitanud, et leping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017 (dtl 466).
27.Esitatud tõendeid (s.o 20.02.2019 avaldus müügilepingust taganemiseks, hageja 21.09.2020 nõudeavaldus, hageja teade nõude osalise nõude loovutamise kohta) ning hageja seadusliku esindaja 09.10.2024 kohtuistungil antud kinnitust, et leping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017, kogumis hinnates loeb kohus tuvastatuks, et müügileping, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30, hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017. Kuivõrd ühtegi kirjalikku 14.08.2017 müügilepingut ei ole kohtule esitatud ning iseenesest pooled ei väitnud ka, et 14.08.2017 müügileping sõlmiti kirjalikult, nõustub kohus, et 14.08.2017 müügileping hageja ja võlgniku vahel sai olla sõlmitud vaid suuliselt.
28.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Iseenesest puudub vaidlus, et võlgnik müüs hagejale oma tegevuse jooksul kokku kaks seadet NOEM TECH 30: 1) aastal 2014, seerianumbritega xxxx (seade 2) ning 2) aastal 2017 8 / 11
seerianumbriga xxxx (vaidlusalune seade). Puudub vaidlus, et seade 2 on hagejale aastal 2015 Xxxx üle antud.
29.Puudub vaidlus ka, et hageja on võlgnikule vaidlusaluse seadme eest ostuhinna täies ulatuses tasunud, s.o 17.08.2017 - 315 000.00 eurot ja 20.09.2017 - 63 000.00 eurot, kokku 378 000.00 eurot (dtl 25-26). Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlgnik on hagejale vaidlusaluse seadme 2017 aastal pärast lepingu sõlmimist üle andnud ning kas hagejal oli õigus lepingust taganemiseks. Kostjad on toonud välja, et võlgnik andis vaidlusaluse seadme 17.08.2017 hagejale Xxxx üle, kes selle samal päeval OÜ-le Xxxx üle andis (kostjad on toonud välja ka, et hageja müüs vaidlusaluse seadme edasi OÜ-le Xxxx 15.08.2017 müügilepinguga). Hageja kostjatega ei nõustu ning leiab, et kostjate esitatud tõendid (s.o 15.08.2017 müügileping hageja ja OÜ Xxxx vahel) ei ole seotud vaidlusaluse seadmega, vaid puudutab hoopis teist varasemalt ostetud seadet NOEM TECH 30, s.o seadet 2, mille hageja omandas võlgnikult aastaid varem, s.o 18.12.2014, ning et just seadet 2 võõrandas hageja 15.08.2017 müügilepinguga edasi OÜ-le Xxxx. Kohus märgib, et tõendina esitatud 15.08.2017 müügilepingust hageja ja OÜ Xxxx vahel ei nähtu, millist seadet hageja OÜ-le Xxxx müüs, s.o kas varasemat, aastast 2014, seerianumbriga xxxx või uut, aastast 2017, seerianumbriga xxxx, lepingus on lepingu objektiks märgitud vaid „emulsioonõli tootmiseseade NOEM TECH 30“, seadme seerianumber puudub (dtl 131-132).
30.Toimiku materjalidest nähtub, et hageja endine seaduslik esindaja R. T on 16.08.2017 ekirjas võlgnikule teatanud, et „Keegi peaks homme Xxxxi saatma seadet üle andma. Akt on vaja ka valmis teha ja osta samuti sinna kamandada. Või lahendame mu viisil?“ (dtl 135). Tõendina asja juurde võetud tsiviilasjas 2-21-14212 antud Xxxxi S (võlgniku töötaja augustis 2017) ütlustest (dtl 499) nähtub ka, et Xxxxi S käis vaidlusalust seadet Xxxx näitamas 17.08.2017, vaidlusalune uus seade paigaldati Xxxx 2017 aasta jooksul. Vana seade (seade 2) oli samal ajal paigaldatud konteinerisse. Ka kohtuistungil 05.11.2024 antud hageja enda tunnistaja V M ütlustest nähtub, et hageja rentis tunnistaja ettevõttele xxxx OÜ kuulunud territooriumil (xxxx) osa ruumist selleks, et paigaldada sinna oma seadmeid. Alguses paigaldati eksperimentaalseade aastal 2015, seejärel K O ning teise töötaja poolt uus seade aastal 2017, mida monteeriti kokku ca 4 nädalat (dtl 516-517).
31.Kostjad esitasid tõendina ka hageja ja võlgniku vahelise vaidlusaluse seadme 17.08.2017 üleandmisakti nr xxxx, millest nähtub, et „võlgnik annab üle ja hageja võtab vastu arvega müüdud seadme NOEM TECH 30 seerianumbriga xxxx“ (dtl 134). Hageja esitas üleandmisaktile võltsituse vastuväite. Vaatamata sellele, et kostjad ei ole üleandmisakti nr xxxx originaali kohtule esitanud, puudub kohtul kõiki teisi tõendeid (s.o hageja enda tunnistaja ütlused, tõendina asja juurde võetud tsiviilasjas 2-21-14212 antud võlgniku töötaja Xxxxi S ütlused ning hageja tolleaegse seadusliku esindaja R. T 16.08.2017 e-kiri võlgnikule) kogumis hinnates kahtlus, et võlgnik on oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud, s.o vaidlusalust seadet hagejale tema poolt renditud territooriumil Xxxx 17.08.2017 üle andnud. Hageja ei ole ka tõendanud, et vaidlusaluse seadme üleandmine oleks pidanud toimuma mujal (s.o nt aadressil Xxxx, mis oli võlgniku asukoht). Kohus nõustub kostjaga ka, et kaudseks tõendiks võlgniku poolt lepingu täitmise kohta võib pidada ka hageja enda tegevust, mis seisneb ostetud kauba eest teise osamakse, s.o summas 63 000.00 eurot, tasumises 20.09.2017. Eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks võlgnikule teise osamakse teinud, kui ta ei oleks vaidlusalust seadet kokkulepitud ajal kätte saanud.
32.Iseenesest ei oma kohtu hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kas hageja müüs 15.08.2017 OÜ-le Xxxx vana seadme (aastast 2014) ning kas hagejal oli ka üleüldse 9 / 11
aastal 2017 omandiõigus seadmele 2 või müüs ta edasi uue, s.o vaidlusaluse seadme. Asjas omab tähtsust asjaolu, et võlgnik on vaidlusaluse seadme hagejale 17.08.2018 Xxxx üle andnud, s.o oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud. Samas nõustub kohus kostjatega, et kui hageja oleks soovinud seadet 2 (mitte vaidlusalust seadet) OÜle Xxxx müüa, ei oleks olnud mingit vajadust selleks võlgniku poole pöördumiseks, sest võlgnik oli selle seadme hagejale juba 2015 aastal üle andnud. Lisaks nõustub kohus kostjatega, et hageja ei olnud OÜ-ga xxxx lepingu sõlmise asjal, s.o 15.08.2017, enam ka seadme 2 omanik, kuna see kuulus toimiku materjalidest nähtuvalt alates 05.01.2016 ja vähemalt kuni 31.12.2019 Xxxx Eesti filiaalile (dtl 233-236, 256-258). Kuivõrd hageja ei olnud 15.08.2017 enam seadme 2 omanik, siis ilma võlgnikult uut seadet ostmata ei oleks tal olnud ka võimalik OÜ-le Xxxx ühtegi seadet edasi müüa.
33.Kohus selgitab, et VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on asja 2-18-109972 p 14 selgitanud, et „lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1)”.
34.Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et võlgnik on oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, s.o vaidlusaluse seadme 17.08.2017 hagejale Xxxx üle andnud, oli 20.02.2019 hageja taganemisavaldus alusetu ja põhjendamatu, hagejal puudus õigus lepingust taganemiseks (sh ka nõudeõigus seadme ostuhinna tagastamiseks). Mistahes muudele väidetavatele lepingu rikkumistele ei ole hageja tuginenud. Kohus leiab, et võlgnik ei rikkunud VÕS § 208 lg 1 tulenevat asja üleandmise kohustust hageja ees VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes ja hagejal ei olnud seega õigust lepingust taganemiseks. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja poolt võlgnikule tehtud 20.02.2019 taganemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu, kuivõrd taganemiseks materiaalsed eeldused puudusid.
35.Vaatamata sellele, et hagejal puudus õigus lepingust tagamiseks (kohus tuvastas, et võlgnik ei ole lepingut rikkunud), peab kohus vajalikuks märkida ka, et hageja lepingust taganemise avaldus ei ole ka VÕS § 118 kohaselt esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub kostjatega, et juhul, kui võlgnik ei oleks seadet hagejale 17.08.2017 (või pärast seda kuupäeva mõistliku aja jooksul) üle andnud, siis oleks mõislik aeg lepingust taganemiseks hiljemalt 2017 aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg (30.06.2018), sest aastaaruande koostamise ja kinnitamise käigus peab ettevõtte inventeerima oma varad, saama ülevaate nõuetest ja kohustustest, ning astuma samme täitmata kohustuste täitmiseks, täiendava tähtaja andmiseks jms. Toimiku materjalidest ei nähtu aga, hageja oleks võlgnikult ca 18 kuu jooksul, s.o 17.08.2017-20.02.2019 kordagi seadme üleandmist nõudnud või väitnud, et võlgnik oleks jätnud seadme üle andmata, või nõudnud võlgnikult raha tagastamist.
36.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja tõendamata, kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagiavaldus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 10 / 11
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
11 / 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.