Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 p 3 kohaselt kohaldatakse TsMS-s sätestatut kohtualluvuse määramisel üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (edaspidi Määrus). Järelikult ei saa käesolevas asjas 1(2)

2-19-20672 kohtualluvuse osas juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) regulatsioonist ja kohaldamisele kuulub Määrus. Määruse nr 4/2009 artikli 3 punktides a ja b on ette nähtud, et elatiseasjad alluvad selle riigi kohtu(te)le, kus on kostja alaline elukoht, sõltumata sellest, kas kostjaks on õigustatud või kohustatud isik, või siis selle riigi kohtu(te)le, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Nende liikmesriikide kohtud on kõige pädevamad, et hinnata õigustatud isiku nõudeid ja kohustatud isiku varalisi võimalusi – ülesanne, mida neil kohtutel tuleb täita vastavalt 2007. aasta Haagi protokolli artiklile 14, mille kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta õigustatud isiku vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ning mis tahes hüvitisi, mida õigustatud isik on saanud korrapäraselt makstava elatise asemel. Määruse nr 4/2009 artiklist 10 tuleneb, et kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaks alaealine laps, kelle elukohaks on xxx. Rahvastikuregistriandmete kohaselt elab kostja alates xxx xx, seega on kostja alaline elukoht xxx. Järelikult ei allu hagi Eesti Vabariigi kohtule, st. Eesti Vabariigi kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastab hagi koos lisadega hagejate seaduslikule esindajale. Kohus märgib, et kuna kostja alaline elukoht on xxx, siis on xxx kohtul oma seadusandluse järgi võimalik parimal moel hinnata lapse vajadusi, sh. arvestada lapsele makstavate hüvitistega. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.