Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 14.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-135378/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.02.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4055

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)OÜ Julianuse Õigusbüroo11930038(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-135378

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.02.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-135378

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance hagi A.S. vastu võla nõudes

Hagihind

6620,74 eurot ja 3482,33 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood: 10746479; asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, 10149 XXX); Hageja esindaja: A.S. Zaure, Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo OÜ (registrikood 11930038, asukoht A.Weizenbergi 20, 1+150 Tallinn), e-post: Kostja: A.S. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxx maakond); telefon XXX, e-post:

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista A.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr L432668 alusel 2681,61 eurot, s.o. seisuga 02.09.2024.a. sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumata osa ja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras sellelt perioodi 02.09.2024-14.02.2025 eest 145,46 eurot, kokku 2827,07 eurot.

3.Välja mõista A.S.-ilt viivis põhivõla summalt 2681,61 eurot VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras alates 15.02.2025.a kuni põhivõla tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on sama, mis esitati hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse (2-23-135378) kohaselt on põhinõue summas 4906,26 eurot ja kõrvalnõuded 402,37 eurot. Nõue tuleneb poolte vahel 24.05.2023. a sõlmitud võlatunnistusest nr 292434. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks Coop Finants AS ja A.S. vahel 16.07.2022. a sõlmitud väikelaenuleping nr L432668, mille alusel kostja sai laenu 4900 eurot. Kohus kirjaga 05.08.2024 selgitas hagejale veelkordselt vajadust esitada andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ja tõendada, kas hageja on VÕS § 403 4 lg.7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud. Hagejal tuleb ka esile tuua, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Hageja vastas kohtu kirjadele täiendavate seisukohtade ja tõenditega. Hageja ei soovi asjas kohtuistungi pidamist. Väikelaenulepingust nr L432668 tuleneva võla kohta on hageja nõuded ja seisukohad kokkuvõtlikult järgmised. 1.Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 16.07.2022 väikelaenulepingu nr L432668 (dtl 4956), mille alusel sai kostja laenu 4900 eurot. Laenulepingu juurde kuulus maksegraafik, mille järgi tuleb laenu tagasimaksed teha 20.08.2022-20.07.2025, 36 makset. Krediidi kogukulu laenusaajale selle lepingu järgi on 7180,15 eurot. Kostja ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt, mistõttu saadeti kostjale 30.03.2023 lepingu ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtajaga maksete tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles hageja lepingu üles 27.04.2023. Selleks ajahetkeks olid tasumata maksed perioodil 20.01.2023-20.04.2023. 27.04.2023 loovutas esialgne võlausaldaja Coop Finants AS nõuded hagejale, sellekohane teatis saadeti kostjale (dtl 63). 07.09.2023 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses (tl 1-2). Hageja esitab andmed, et ta kontrollis laenu andmisel kostja isikusamasust ja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet: võttis aluseks kostja enda poolt esitatud andmed (dtl 64-66), arvutas selle alusel maksimaalse krediidilimiidi, teostas päringu Taust.ee-sse (dtl 67, 42), küsis kostja kontoväljavõtte (dtl 215-246), laenuandmine toimus vastavalt sise-eeskirjadele (otsustusprotsessi parameetrid dtl 266-275). Kostjal ei olnud maksehäireregistri andmetel lepingu sõlmimise kuupäeval ühtki aktiivset maksehäiret. Esialgne võlausaldaja andis kostjale piisavalt selgitusi (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 255256). Tarbija peab ise esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe. Kostja sai laenu 4900 eurot, millest arvestati väljamaksel maha lepingutasu 98 eurot.. Kostja on tasunud graafikujärgseid osamakseid 20.08.2022-20.12.2022, millega on tasutud põhiosa 469,13 eurot ja põhivõla nõue on 4430,87 eurot. Hageja on esitanud intressiarvutuse, mille järgi on kostja intressivõlgnevus seisuga 27.04.2023 382,89 eurot (arvutatud kuni 9.osamakseni 20.04.2023). Lepingu haldustasu nõue on 4 osamakse järgi 4x1.50 =6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot (dtl 75-88). Hageja esitab sissenõutavaks muutunud viiviste nõude 687,57 eurot, mis on arvutatud põhivõlalt 4430,87 eurot määras 24% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (28.04.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2023. hageja nõuab edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras (s.o 24% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Hagis palub hageja mõista kostjalt välja eespoolmärgitud summad, menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt kuni kohustuse täitmiseni ja viivise menetluskuludelt.

Hageja 11.06.2024 vastuses (dtl 169-171) andis selgituse maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude seosele hagimenetluses esitatud nõudega ja lisas võlatunnistuse (dtl 173-178) tõendamaks, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue on sama, mis esitatud kohtumenetlusse. 02.09.2024 hageja seisukohas (dtl 210-214) kirjeldab hageja, et laenuandja on väljastanud laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides, viinud läbi põhjaliku krediidihindamise, küsinud pangakonto väljavõtte. Hageja leiab, et kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma. Hageja esitab kohtu nõude alusel VÕS § 403 4 lg.7 täites nõude ümberarvestuse. Kostja sai laenu 4900 eurot ja on teinud makseid 979,72 eurot, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjal tagastada põhinõue 3920,28 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 02.09.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3661,33 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 979,72 eurot seega võlgnevuses on 2681,61 eurot (3661,33-979,72). Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 10. osamaksest 20.05.2023 (dtl 297)). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 3920,28 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg.1 lause 1 kohaselt. 2.Hageja esitas 16.01.2024 nõude kostja vastu Inbank AS ja A.S. vahel 13.11.2022.a sõlmitud Inpay makselahenduse lepingu nr C85010364890 alusel. IN Pay makselahenduses toimub konto registreerimine ja lepingu sõlmimine elektrooniliselt, lepingu kinnitamine käib Smart-ID või Mobiili ID-ga. IN Pay annab kasutusse krediidilimiidi, mille suurus sõltub kliendi sissetulekust ja kohustustest. Vastavalt lepingule on krediidilimiidiks 2400,00 EUR. Lepingus on intressimäär 22%, krediidi kulukuse määr 27,63%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 20.06.2023. 27.06.2023 saadeti kostjale teatis lepingu ülesütlemise kohta. Inbank AS loovutas 30.06.2023 nõude hagejale, nõude loovutamise teatis lisatud (dtl 135). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et laenuandja võttis arvesse laenutaotluses kostja poolt esitatud andmed (dtl 143), maksehäireregistri väljavõtte Taust.ee-st (dtl 144). Laenuandja tegi päringud maksehäireregistritesse, kostjal ei olnud kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Väljavõttest nähtub, et makseraskused tekkisid 2023.a esimeses pooles. Esialgne võlausaldaja on selgitanud kostja laenutaotluse kohta, et taotlus esitati elektroonselt, leping allkirjastatud mobiilseadmelt, laenutaotluse otsused on automaatsed. Hageja leiab, et on kogutud ja kontrollitud, s.h. analüüsitud teavet enne krediidilepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu,sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Tegemist on pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ja arvestades laenusumma /osamaksete väiksust, kontoanalüüsi ei rakendatud. Tegemist oli piisava sissetulekuga ja täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline lepingulis kohustusi raskusteta täitma. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja laenuandja ütles lepingu 27.06.2023 üle. Selle kuupäeva seisuga oli kostja võlgnevus Inbank AS ees 2631,07 eurot, millest tähtajaks tagastamata krediidilimiit 2396,63 eurot, tasumata intressid 210,74 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 23,70 eurot. Hagejal on kostja vastu põhivõla nõue 2400 eurot, võla sissenõudmiskulude nõue 50 eurot, tasumata intress (22% aastas) 210,74 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue 293,59 eurot. Hageja on arvutanud viivisenõude kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja nõuab ka edaspidi viivist alates 17.01.2024 põhivõlalt 2400 eurot kuni põhivõla tasumiseni. Aasta 4 (10)

aastaks (36 osamakset), lepingust tulenev kogukoormus kostjale 7180,15 eurot. Kostja ja laenuandja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus märgib, et koos hagiavaldusega kohtule esitatud andmed (s.h. kostja pangakonto väljavõte) on esitatud formaadis, mille kohta võib öelda „mitteloetav“. Sellest nähtub, et kostjale on pangakonto avatud 26.09.2021.a. See on päev, mil kostja sai 18-aastaseks. Laenuandja on kontrollinud laenutaotleja kontoväljavõtet 28.12-2021-28.06.2022 kohta (dtl 215 jj). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Käesoleval juhul olnuks võimalik pangakonto väljavõtet vaadelda kolme kuu võrra pikema aja kohta. Samas oli kostja isikuandmetest (s.h. nõutud ID-kaardist) näha, et kostja on saanud täisealiseks 26.09.2021, s.t. et tal ei saa olla maksehäireid, kuna alaealisega ei ole võimalik sõlmida võlaõiguslikku lepingut. Ehkki laenu taotlemise ajaks juuli 2022 oli kostja olnud juba 10 kuud täisealine, oli ilmne, et selleks ajaks suure tõenäosusega ei saanud olla avaldunud veel tema maksehäired (kui neid olnuks) nii, et need kajastuvad maksehäireregistris. Küll aga nähtub kostja pangakontolt, et alates 15.02.2022 teeb kostja igakuiseid makseid Inbank AS-le 55,05 eurot kuus (lepingu number näidatud), 05.04.2022 saab kostja laekumise Bigbank ASlt (leping AS CL-EEC-22005606) summas 9850 eurot, 11.04.2022 lisandub kostja väljamaksete hulka veel üks kohustus Inbank AS ees makse suurusega 18,92 eurot ja alates 21.05.2022 lisandub makse Bigbank AS-le 310,64 eurot kuus. Seega oli kostja igakuine maksekohustus juunis 2022 juba vähemalt 384,61 eurot kuus. Asjaolu, et laenutaotleja märkis oma kohustusteks 0 eurot ja pangakontolt nähtus kohustusi olulises summas, pidanuks krediidiandjat suunama kontrollima laenutaotleja esitatud teavet ja küsima laenutaotlejalt täiendavaid andmeid ja teavet juurde. Laenuandja seda ei ole teinud. VÕS § 4034 lg.3 järgi Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Lg.4 järgi Tarbija krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks teavitab krediidiandja tarbijat, missuguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Kuigi krediidiandja on käesoleval juhul küsinud minimaalselt vajaliku teabe kostja kohtatema pangakonto väljavõtte, siis on ta jätnud sealt nähtuva teabe analüüsimata, ei ole kontrollinud kostja poolt esitatud teavet ega küsinud andmeid juurde. Aastal 2022 oli miinimumpalk Eesti Vabariigis 654 eurot, s.t. keskmise sissetuleku 1034 eurot kuus juures jäi kostjale olemasoleva laenukoormuse juures kätte (igakuiseks toimetulekuks) 649,39 eurot ehk vähem, kui TMS § 132 lg.1 järgi arestitav määs, s.t. sundsissenõudmist ei oleks kostja puhul saanud teha. 6 (10)

VÕS § 4034 lg.2 sätestab: Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Krediidiandja ei ole teinud kindlaks VÕS § 403 4 lg.2 loetletud asjaolusid, mis mõjutavad kostja võimet laen tagasi maksta, teadmata oli laenuvõtja varasem maksekäitumine (laenuvõtjal varasem maksekäitumine oli väga lühikese ajalooga) ja pangakonto analüüsimisele nähtunuks selgelt, et kostja on esitanud krediidiandjale ebaõiget teavet (ei ole avaldanud kohustusi). Ei vasta tõele hageja väide, et kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid ja oli igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient. Seadusandja on pannud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse laenuandjale, see põhimõte kehtis ka aastal 2022 ja tulenes selgelt sõnastatud kohustustest laenuandjale. Laenuandja A.S.-ile laenu väljastades 16.07.2022 neid kohustusi ei täitnud ja väljastas kostjale uue laenu, millest lisandus kostjale igakuine maksekohustus 196,72 eurot. Sellega rikkus laenuandja VÕS § 4034 lg.6 ettenähtud reeglit, mistõttu rakendamisele tuleb VÕS § 403 4 lg.7 nõue ja laenulepingu järgi kostjale kehtinud intressimäär ei rakendu. Tuleb rakendada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ja muid tasusid kostja hagejale (laenuandjale) ei võlgne. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Tõendatud on, et kostja on teinud laenumakseid 15.08.2022-17.12.2022 (dtl 296) kokku summas 979,72 eurot. Hageja on arvutanud, et kostjal on tagastamata põhinõue summas 3920,28 eurot. Tulenevalt laenulepingu juures olevast maksegraafikust on kostjal viimane maksepäev 20.07.2025, s.t. kõik nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja on arvutanud, et ehkki laenuandja (esialgne võlausaldaja) on öelnud lepingu üles 27.04.2023, ei olnud selleks ajaks võlgnik veel osamaksetega võlas ja leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seetõttu esitab hageja täitmisnõude VÕS §108 lg.1 alusel: Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude ümberarvestuse kohaselt on seisuga 02.09.2024 sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa summa 3661,33 eurot, sellest tasutud on 979,72 eurot, seega tasumata põhiosa võlg on 2681,61 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on hagis taotlenud viivise arvestamist kostjalt väljamõistetavalt summalt ja kohus peab põhjendatuks arvutada viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, mille kohus kostjalt välja mõistab. Viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 2681,61 eurot on perioodi 02.09.2024-14.02.2025 eest 145,46 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb viivis välja mõista kostjalt TsMS § 367 alusel kuni nõude täitmiseni. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõla katteks 1238,67 eurot ja sellelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jääb hageja nõue lepingu L432668 alusel rahuldatama.

ka see leping kvalifitseerub tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg.1 tähenduses. Lepingust nähtub, et teenusesaajale avatakse krediidilimiit, kaart ostude eest tasumiseks, toimub vaba limiidi kasutamine, on võimalik sularaha väljavõtmine, krediidi kogukulu on krediidi tagasimaksmisest ja teenuselepingust tulenevate muude tasude kogusumma aastas. On määratud intress krediidilimiidi kasutamise eest (1,47 eurot päevas, 22% aastas). Ei ole kahtlust, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga ja kostja on selles tarbija VÕS § 1 lg.5 tähenduses. Seega kehtisid vastutustundliku laenamise põhimõtted VÕS § 403 4 lg.1, lg.2 jj. Hageja on tõendanud, et teatisega nõude loovutamise kohta 30.06.2023 on esialgne võlausaldaja Inbank AS loovutanud nõude hagejale. Kohus kontrollib, kas esialgne võlausaldaja on laenu väljastamise eelselt täitnud VÕS § 403 4 lg.1, lg.2, lg.3 jj nõudeid. Kostja on laenutaotluses avaldanud, et taotleb laenusummat 600 eurot, tema igakuised sissetulekud on 800 eurot ja kohustused 0,00 eurot. Ülalpeetavaid ei ole. Hageja selgitab, et esialgne võlausaldaja kontrollis lisaks laenutaotlusele maksehäirete registri väljavõtet taust.ee, tegi päringuid maksehäireregistrisse, kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Laenuotsus on tehtud automaatselt. Arvestades laenutoote väiksust ja igakuise osamakse väiksust kontoanalüüsi ei tehtud. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud kõiki vastutustundliku laenamise põhimõtteid, s.h. VÕS § 4034 lg.1 p.1, mis kohustab laenuandjat omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Laenuandja on kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt, et kostja sissetulek oli 882,35 eurot kuus, kontroll on tehtud eelneva 11 kuu põhjal. Kui laenuandja oleks kontrollinud ka kostja pangakontot, oleks ta näinud, et sel perioodil oli kostjal laenukohustusi juba 581,33 euro ulatuses kuus. Üllatav on, et laenuandja ei ole teinud kindlaks sedagi, et kostjal juba oli kaks laenukohustust sama krediidiandja ees (vt kostja kontoväljavõte dtl 215-246). Kohtule on esitatud Inbank otsusemudel (dtl 177-179), mis kokkuvõttes hindab, et“ Krediidisaaja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.“ Kohtu hinnangul on arusaamatu, mille alusel selline järeldus on tehtud, sest laenuvõtja kohta ei ole kogutud mitte mingeid andmeid, mis võimaldaksid hinnata kostja varasemat maksekäitumist, tema tarbimisharjumusi ja võimet krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Laenuotsus on tehtud automaatselt, s.t. tarbijalt andmeid juurde küsimata ja tema krediidivõimelisust sisuliselt hindamata. Kohus peab märkimisväärseks sedagi, et kostja on laenu küsinud 600 eurot ja oma sissetulekuks märkinud 800 eurot kuus, s.t. ta on laenu küsinud vähem kui ühe kuupalga suuruses summas. Laenuandja on laenu andnud 2400 eurot ehk kostja kolmekordse kuupalga suuruses summas. Sellega on krediidiandja soodustanud suurema krediidi võtmist, mis ilmselgelt ületas kostja krediidivõime. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjale ei oleks tohtinud 13.11.2022 laenu anda VÕS § 4034 lg.6 reegli järgi ja rakenduvad VÕS § 403 4 lg.7 sättedkohaldub VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija ei võlgne. Kostja on pidanud krediidi tagasi maksma 1 aasta jooksul. Ta on kasutanud krediiti 2792,36 eurot ja on aasta jooksul teinud kaks tagasimakset: 09.12.2022 summas 210,80 eurot (dtl

186) ja 17.02.2023 summa 385,34 eurot (dtl 187), kokku 596,14 eurot. Tagasimaksmata krediidisumma jääk on 2196,22 eurot, see on muutunud sissenõutavaks. Hageja on teinud nõude ümberarvestuse, mille kohaselt on põhivõla jääks 2196,22 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista, rakendades ka viivist VÕS § 113 lg.1 lause 1 kohaselt (kohtu parandus: viivise määr tuleb lausest 2). Hagi tuleb selles osas rahuldada. Muus osas jääb hagi selle lepingu alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Laenulepingu L432668 alusel esitatud hagis on hageja märkinud menetluskuludeks 630 eurot riigilõivu ja 507 eurot hageja õigusabikulusid. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt ja TsMS § 177 lg.4 alusel viivise rakendamist. Lepingu C 85010364890 alusel esitatud hagis on hageja menetluskuluks riigilõiv 420 eurot. Muid menetluskulusid ei ole avaldatud ega tõendatud. Hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et asjas on tegemist ühe hageja nõuetega ühe kostja vastu, mis on alates maksekäsu kiirmenetlusest olnud üheaegselt menetluses. Need nõuded tulnuks hagejal esitadagi ühes hagis, säästes nii ajalist ressurssi. Seetõttu hindab kohus menetluskulusid koos. Hageja nõuded kahe hagi peale kokku saavad rahuldatud 73,56% ulatuses ja jäävad rahuldamata 26,44% ulatuses. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (73,56%), tuleb menetluskulud jätta 73,56% ulatuses kostja kanda ja 26,44% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluses osalenud ei ole, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 630+420= 1050 eurot riigilõivu eest. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Hageja muud menetluskulud- õigusabikulu on esitatud summas 507 eurot. Ajakulu 3 tundi, tunnitasu 169 eurot. Hageja põhjendab tunnitasu suurust (dtl 90). Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 169 eurot, mis ületab vandeadvokaatidele makstava keskmise tunnitasu. Olenemata ametinimetusest (vandeadvokaat või juristist esindaja), on kohus seisukohal, et taotletud tunnitasu ületab TsMS § 175 lg.1 alusel kindlaksmääratava ja väljamõistetava esindaja tunnitasu suuruse, mille puhul arvestatakse menetluse keerukust ja mahtu. Käesolev menetlus ei olnud ei keerukas ega mahukas. Tegemist on tavapärase tarbijakrediidivaidlusega, mida on ka kohtumenetlustes suurel hulgal, mistõttu on tegemist n.ö. masshagidega. Kohtupraktikas on kinnistunud reeglid, s.h. Riigikohtu lahendid, mille alusel asjaolusid hinnata, mistõttu käesoleva menetluse puhul ei olnud vaja leida uusi õigusnorme ja kohaldada harvaesinevaid sätteid. Kohus ei pea põhjendatuks hinnata esindaja tasu kõrgemalt kui 130 eurot tund. Ajakulu 3 tundi juures on õigusteenuse kulu 390 eurot. Hageja ei ole asjas arvutanud menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses TsMS § 484 2 alusel. Koos selle menetluskuluga (20+20=40 eurot) on menetluskulud kokku 390+40= 430 eurot. Koos riigilõivuga 1050 eurot on menetluskulud kokku 1480 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 1480 eurot, millest 73,56% 9 (10)